Rahvaliit ei kaitsnud Eesti metsi

Riigikontroll purustab arvamuse, et Villu Reiljani ajal käis agar ja tubli metsade kaitse.

Rahvaliit esitleb end meedias Eesti metsade suurima kaitsjana. Partei kogus uue metsaseaduse vastu 50 000 allkirja ning metsatöösturid seda ­erakonda ei rahasta.

Riigikontrollis on aga valminud kaks hävitavat auditit metsade kaitse ja olukorra kohta ning need käsitlevad suuresti aega, mil keskkonnaministrina vastutas metsade eest Rahvaliidu tuntuim staar Villu Reiljan.

Juuni algul teatas riigikontroll, et keskkonnaministeerium lülitas nn ­Natura 2000 alade sisse metsi, millel puudus loodus­kait­seline väärtus, ning ­juhtus ka vastupi­dist – väärtuslik ­mets jäi kait­se alla võtmata. “Vanade loodusmetsade osas on ­keskkonnaministee­riumi andmed elupai­kade piiride ja pindala kohta õiged ainult pooltel juhtudel,” teatas töö.

Näiteks Mõniste vallas oli ­jäetud kaitse alla võtmata ala, mis ­kontrolli ­teinud eksperdi sõnul “on keskosas nii ürgse olemisega, kui Lõuna-Eestis üldse olla saab”.

Kaitseta jäänud väärtuslikke metsi võib aga raiuda piiramatult. Mullu sügisel toimuski Suurupis skandaalne lageraie metsaosas, mida varem oli hinnatud “suurepärase esinduslikkusega elupaigaks”.

Kogu see segadus võib kalliks maksma minna, sest Euroopa Komisjon saab Eestit trahvida, kui selgub, et ministeerium on esitanud valeandmeid või lasknud väärtuslikke metsi massiliselt maha võtta.

Auditi koostamist juhtinud Tarmo Olgo sõnul pole Brüssel seni kellelegi trahvi teinud, küll aga on käskinud laiendada Natura alasid. Näiteks sai sellise käsu Saksamaa.

Teiseks kasvab tulevikus korruptsioonioht: riik võib saada sadade miljonitega vastu pükse, kui hakkab eraomanikelt kaitsealuseid maid ja metsi kokku ostma ja teeb seda liiga kõrge hinnaga.

Rahvaliit väidab ka, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) eesseisev reform on üliohtlik.

Samas tuvastas riigikontroll mullu sügisel valminud teises auditis, et Reiljani ajal oli RMKs tõeline jama majas.

Tolle töö üks peamisi järeldusi oli, et “puuduvad ühesed andmed sellest, kui palju on riigimetsa, kui palju on seda raiutud ja kui palju seda raiuda võiks”.

Mõnes metskonnas erines samaks aastaks kavandatud, kuid eri ajal riigikontrollile esitatud uuendusraiete pindala koguni 40 protsendi võrra. Lisaks leiti arvukalt juhtumeid, kus ammu lagedaks raiutud mets oli andmebaasis kirjas kasvavana.

RMK sõdis sageli ka looduskaitsealaste piirangute vastu. Näiteks Märjamaa ­kandis taotles RMK viie metsise elupaigaks ­oleva metsa muutmist tulundusmetsaks. ­Ekspert selgitas aga välja, et neist neli taotlust ei olnud põhjendatud ning tagatipuks ühtis üks ala kaitsealuse musta toonekure püsielupaigaga.

Loomulikult on selle segaduse tekitanud ametnikud, kuid poliitiliselt vastutavad ka selle valdkonna pikaajaline valitseja Villu Reiljan ja Rahvaliit.

Ja midagi head ei tõota tohuvabohu jätkumine ka Reformierakonnale, sest viimase aasta on keskkonnaministri portfell olnud just selle partei käes.

Rahvaliit ei soovinud teemat kommenteerida.

Praegune keskkonnaminister Jaanus ­Tamkivi kaitseb oma alluvaid ning teatas mõlema auditi puhul Riigikontrollile, et need sisaldavad tõsiseid vigu.