Rahvusvaheline orbitaaljaam võtab kuju

Kosmosesüstik Discovery toimetab veel sel aastal kosmosesse rahvusvahelise orbitaaljaama järgmise suure mooduli.

Tänavune oktoober, kui kosmosesüstik Discovery toimetab kosmosesse rahvusvahelise orbitaaljaama järgmise suure mooduli, on oluline teetähis jaama tulevase arengu seisukohast. Harmony-nimeline moodul hakkab ühendama USA laborisektsiooni Destiny peatselt orbiidile jõudva Euroopa Kosmoseagentuuri Columbuse ja Jaapani Kiboga.

Orbitaaljaam on ajaloo suurim rahvusvaheline teadusprojekt, milles osalevad Euroopa Kosmoseagentuur, USA, Jaapan, Kanada ja Venemaa. 2010. aastal valmiv kompleks peaks valmis kujul olema umbes jalgpalliväljaku-suurune. Suurte mõõtmete tõttu pole võimalik ehitist transportida ühe kosmosesõidukiga, seetõttu tuleb see valmis ehitada orbiidil. Jaama esimene sektsioon lennutati kosmosesse aastal 1998, inimesed töötavad seal alates 2000. aastast.

Varem Node 2na tuntud Itaalias valmistatud moodul sai maailma laste seas korraldatud nimekonkursi tulemusena uueks nimeks Harmony, kuna just see hakkab jaamas toimima ühenduslülina eri riikide moodulite vahel. 14 288 kg kaaluv, 7,2 m pikk ja 4,4 m läbimõõduga kõrgtehnoloogiline “vestibüül” avardab ka meeskonna töö- ja elamistingimusi. Lisaks Harmony orbiidile toimetamisele vahetab kaks nädalat vältav Discovery missioon välja jaama ühe meeskonnaliikme ja teeb viis väljumist avakosmosesse, millega muuhulgas tahetakse lõpetada keerukas päikesepaneelide ümberpaigutamine.

Harmony jõudmine orbiidile rajab teed ka Euroopa Columbuse labori ja Jaapani katsemooduli Kibo saabumisele. Harmony osad valmistati transpordiks ette NASA Kennedy kosmosekeskuses Floridas, ­Columbus aga peaks kava kohaselt kosmosesüstiku Atlantis trümmis orbiidile jõudma detsembris. Silindrikujuline moodul on varustatud mitmekülgse teadusaparatuuriga ja võimaldab teadlastel kaaluta keskkonnas korraldada väga mitmesuguseid katseid, kaasa arvatud sellised, mis puudutavad pikkade kosmoselendude mõju inimesele.

Kibo on Jaapani esimene mehitatud kosmoseaparaat. Läbimõõdult Harmony ja Columbusega sarnanev moodul on 11,2 m pikk ja leiab kasutust teadusuuringuteks eri aladel meditsiinist ja Maa vaatlustest sidetehnoloogiani. Kibol on olemas ka õhulüüs, mis võimaldab väljuda katsete teostamiseks avakosmosse. Kibo esimene osa peaks kosmosesüstiku pardal orbiidile jõudma veebruaris 2008, põhiosad kaks kuud hiljem. Veel üks lisaseade, mis peaks kosmosesse jõudma veebruaris koos Kiboga, on kahe käega Kanada robot Dextre. See seade hakkab tegema mitmesuguseid keerukaid hooldustöid, mida praegu teevad avakosmoses astronaudid.

Orbitaaljaama laienemisega kasvab ka vajaliku varustuse hulk. Jaanuaris stardib oma esimesele transpordireisile Prantsuse Guajaanast Kouroust esimene automatiseeritud transpordialus (ATV – Automated Transfer Vehicle). ATVd võimaldavad suurendada seniseid transpordimahtusid ja toimetada jaama toitu ja vett. Seega on eelseisvad kuus kuud kogu missiooni seisukohast äärmiselt oluline aeg.

"Postipakk" orbitaaljaamale

Pärast rohkem kui 10aastast ettevalmistust liituvad eurooplased rahvusvahelise orbitaaljaamaga. Itaalias ehitatud moodul Harmony, mis on jaama esimene uus sektsioon pärast kuueaastast pausi, võimaldab kompleksiga liita Euroopa ja Jaapani laboriplokid ja suurendada alalist meeskonda kolmelt kuue inimeseni.

 

1 November 1988 - Venemaa saadab orbiidile juhtmooduli Zarja

2 Detsember 1998 - NASA saadab orbiidile Unity

3 Juuli 2000 - Venemaa saadab orbiidile meeskonnaruumide ja teenindussektsiooni Zvezda

4 Oktoober 2000 - tugisõrestik Zenith, ajutine rakis päikesepaneelide kinnitamiseks

5 November 2000 - pardale saabub esimene püsimeeskond

6 Veebruar 2001 - lisandub USA laborisektsioon Destiny

7 Aprill 2001 - orbiidile jõuab Kanada robotkraana

8 2002 - valmib suur tugisõrestik

9 September 2006 - tugisõrestikule kinnitatakse vasaku poordi päikesepaneelid

10 Detsember 2006 - ajutised päikesepaneelid volditakse kokku

11 Juuni 2007 - tugisõrestikule kinnitatakse parema poordi päikesepaneelid

12-13 Oktoober 2007 - lisandub ühendusmoodul Harmony. Põkkamisadapter, mis varem asus Destiny ninas, paigutatakse ümber Harmony ninna. 17,5 tonni kaaluvad päikesepaneelid kinnitatakse oma püsiasukohale tugisõrestiku otsas.

 

Harmony: ruumid veel kahele alaliselt jaamas töötavale astronaudile

 

Avakosmoseplatvorm: siin saab üheaegselt läbi viia kuni 10 katset

 

Kibo: jaapanlaste labor mahutab 4 astronauti ja hakkab olema jaama suurim moodul. Jõuab orbiidile aastal 2008

 

Columbus: Euroopa Kosmoseagentuuri labor sisaldab 10 telefoniputka-suurust katseruumi. Jõuab orbiidile detsembris 2007.

 

Allikad: NASA, Euroopa Kosmoseagentuur