“Me pole varem kunagi ajakirjanikuga kokku puutunud,” ütlevad Peeter Lepik ja Toomas Luhaäär nagu ühest suust. “Oleme teinud palju, et vältida enda eksponeerimist.”

Usutlus algab ranges võtmes. “Kõigepealt reeglitest. Me ei avalda ühegi kliendi nime, kui pole vastavat nõusolekut. Me ei anna hinnanguid kolleegide kohta. Me ei ütle ühtki sõna, mida võiks käsitleda enesereklaamina.”

Reklaamida advokaadibüroosid ei tohi. Andmebaas Legal500.com hindab Eesti advokaatide marketingireeglid Euroopa karmimateks.

Lepiku ja Luhaääre büroo teenib viimastel aastatel mitmemiljonilist kasumit. Mullu said mõlemad mehed üle kolme miljoni krooni dividende. Neid usaldavad tuntud firmad nagu Merko, FKSM, Pfizer, Statoil, Viking Motors, Olympic Casino Group jne.

Legal500.com märgib büroo töövõitudena “siinse elektrijaotusvõrgu enamusosaluse müügi nõustamist, välismaise telekomiettevõtte abistamist kiudoptilise merekaabli- ja teleteenuste võrgu omandamisel ning USAs tegutseva firma nõustamist Eestis kontoritarvete tehase omandamisel”.

Büroo nõustas ka välispanka, kes rahastas 20 miljoni euroga ostu- ja ärikeskust Tallinnas ning välisinvestoreid naftaterminali ning viljaelevaatori kavandamisel ja rajamisel.

Üsna ümmargune jutt, kas pole? Aga nii peabki, sest ilma loata advokaadid klientide nimesid ei avalda...

Kolimine “perifeeriasse”

Luhaäär märgib, et viimane kokkupuude Ekspressiga oli bürool 14 aastat tagasi. Novembris 1990 kirjutas Ekspress büroo avamispeost, kus pakuti siinmail seni harva nähtud papaiat ja karambolat. Kuigi nii tolles loos kui ka hiljem vihjati Lepiku-Luhaääre Skandinaavia äripartneritele ja nimetati bürood ühisfirmaks rootslastega, oli tegelikkus teine. 1990. aasta märtsis loodud firma kuulub algusest peale Lepikule ja Luhaäärele suhtega 50:50. Mitte sentigi väliskapitali.

Ilmselt oli see kaval taktika, sest ühisfirmat juura vallas luua polnud lihtne. Soome-Eesti ühisfirma Heta asutamisega nähti parajalt vaeva. Lepikul-Luhaäärel läks kõik sujuvamalt. Avalduses ENSV Advokaatide Kolleegiumi presiidiumile räägitakse IMEst ja vajadusest “kiirendada advokatuuri struktuuriüksuste üleminekut isemajandamisele” ja palutakse nõusolekut “eksperimendi korras aktsiaseltsi moodustamiseks”. P>

“Kirjutasime sellise põhjenduse, et ei olnud võimalik keelduda,” meenutab Lepik. Lobitööd ei läinud vaja – vastuhääli ei kostnud. See-eest jagus kolleegide kaastundlikke pilke. “Mitmed küsisid nukral ilmel, et mis meil arus on, et kesklinnast Viru tänavalt Piritale TOPi hotelli kolime,” räägib Luhaäär.

Seni töötasid mehed I Õigusnõuandlas kõrvuti Simon Levini, Monika Mägi ja Leon Glikmaniga. Kliente oli meeletult.

Pirital juhuslikud õigusabi küsijad ei uidanud.

Kuidas Statoil Eestisse tuli

Alguses oli kohmakas Robotroni arvuti ja elekrooniline kirjutusmasin. Pigem nišš koridoris kui arvestatav ruum TOP hotellis.

Peret nägid mehed büroo algusaegadel harva. “Tihti oli põhjust endalt küsida, kas tasub kell kolm öösel hakata koju sõitma või on mõistlikum ööseks tööle jääda.”

Partnerid spetsialiseerusid ühisfirmade asutamisele. Kohati tuli ette võtta täna naerma ajavaid trikke. “1991. aastal esitasime kliendi nimel valitsusele palve - lubada Eestisse tegutsema 100protsendiline välisfirma. Seni olid siinsed ettevõtted olnud ainult osaliselt väliskapitaliga. Ja et täies mahus välisfirma saaks siin tegutseda, oli vaja valitsuse eriluba.”

Nõusolek anti. Ettevõte tegutseb siin tänaseni ja on kõigile hästi tuntud – Eesti Statoil.

1995 kolis büroo tagasi kesklinna. Praegu hõivab ta terve maja Dunkri tänaval.

Luhaäär: “Kaks aastat olime kahekesi, siis hakkas inimesi juurde tulema. Huvitav lugu oli meie esimese sekretäriga. Noor daam lõpetas keskkooli, nägi lehes kuulutust ja tuli sekretäriks. Siis lõpetas töö kõrvalt õigusteaduskonna, kaitses USAs magistrikraadi ja töötab siiani vandeadvokaadina meie büroos.”

Sekretärist tipptegijaks sirgunud noor daam on Pirkko-Liis Harkmaa, keskkonna- ja telekomiõiguse spets. Mida tema oma ülemustest arvab? “Peeter on nagu Inglise lord. Heas mõttes elunautleja. Tema nakatav naer kaigub büroo koridorides võidu tema peene sigarihõnguga. Toomas on aga rännumees ja filosoof, keda tõmbavad kauged maad ja looduslähedus ning kes armastab piipu popsutades elu üle mõtiskleda ja oma rännuseiklustest pajatada.”

Kui aastataguse advokaadiloo kangelane Aare Tark märkis, et 1983. aastal oli advokatuuri tööle pääseda raske, siis kursusekaaslane Toomas Luhaäär väidab vastupidist. “Ma ei olnud väga usin õpilane, keskmine hinne nii 4,3. Aga kuna spetsialiseerusin varakult tsiviilõigusele ja sel aastal võeti tööle erandlikult palju noori advokaate, siis miilitsasse suunamine ei kollitanud.”

Kott selga, kepp kätte ja võssa!

Luhaääre mitmekülgsus väärib eraldi lugu. Kevadest sügiseni vahetab ta tööpäeva lõpus ülikonna nahkkostüümi vastu ja kihutab koju Harley seljas.

Harley on aukohal ka Luhaääre kodus. Sisearhitektuuri aastaraamat INterjöör pühendas Luhaääre kodule loo "Sisekujundus Harley Davidsoni auks". Chopperit nimetatakse selles loos ei vähem ega rohkem kui "sisekujunduse lähtepunktiks"!

Lisaks Harleyle on Luhaääre kodus sepa tehtud keerdtrepp, mis viib sauna (muide - advokaat ise valdab samuti sepakunsti!), taevasaal (laes dioodidega valgustatud tähekaart), ruum filmide vaatamiseks, sepp Heigo Jelle tehtud kamin jne.

Hobisid mehel jätkub. "Toomas on õpetanud mäesuusatamise selgeks kõigile, kel vähegi soovi on olnud,” ütleb üks kolleeg. "“Hotellis ööbimine ei kõlba kuhugi,” tavatseb ta matkadel meenutada," märgib teine kolleeg. “Õige on ikka telk, äärmisel juhul hostel.” Kusjuures endal on matkadel alati kaasas ports foto- või koguni filmimistehnikat.

Luhaäär veedab kõik vaba aja värskes õhus, kas süsta või paadiga sõites, mägedes ronides või võsas mütates. Osales ka Rolling Estoniansi seikluse Himaalaja etapil. Tiit Pruuli: "Toomas on kogenud matkamees. Olen näinud, kuidas ta oma reisideks valmistub. See käib väga põhjalikult, piltlikult öeldes paragrahv paragrahvi haaval võetakse läbi sihtkoha kultuurielu ja muu elu-olu. Olulisim on aga tema optimism ka rasketes olukordades, kui ollakse väsind ja tüdind, saapad hõõruvad ning lihtsaid lahendusi ei ole. Siis on Toomase-taoline kaaslaste toetaja ja innustaja hädavajalik."

Paar tõrvatilka meepotis

Neli aastat tagasi kirjutas Ekspress ebameeldivatest üllatustest, mis tabasid pealinna valitsust Tartu maantee läbimurde kavandamisel. Ka Peeter Lepik oli üks selle loo tegelastest.

Advokaat püüdis linnalt raha välja meelitada eelisostuõiguse abil. Proovis linnale 4,7 miljoni krooni eest müüa Ühispanga peahoone nurgast mõnekümne sentimeetri kaugusel asuvat punast kahekorruselist puumaja.

"Kuid linn ei läinud liimile. Ametnikud märkasid, et tagastatud maja müüb Hasso Lepik, ostab aga tema lihane poeg Peeter," kirjutas Ekspress.

Selgituseks kostab Peeter Lepik nüüd, et isa ei soovinud maja müügiga enam tegelda ja et "kavalpäiste skeemide puhul ei kasutata kunagi lihaseid sugulasi". Ja et tegelikult ostiski linn mõni aeg hiljem kinnistu turuhinnaga - 4,7 miljoniga.

Veel kurjemad kriitikanooled ilmusid kahe aasta eest Postimehes. Põlevkivikunn Mati Jostov väitis, et NRG tehingus nõustajana esinenud Lepik ja Luhaäär said jaole infole, et Eesti Põlevkivi peab vaidlust ühe maatüki üle. Vaidluse teine pool oli väliseestlane Erast Küttim. Jostov kirjutas: “Nagu Eestis kombeks, tegid advokaadid siseinfost endale sisuka äri. Nimelt kuulub Peeter Lepik ASi Merko Ehitus nõukogusse ja Toomas Luhaäär on maaomaniku, Rootsis elava Küttimi advokaat.”

2003. jaanuaris kuulutaski Merko börsile, et tema tütarfirma hakkab nimetatud maatükil põlevkivi kaevandama.

Peeter Lepik pareeris toona Jostovi väited, öeldes et Küttimi sidumine advokaatide isiklike huvidega on alusetu ja meelevaldne. "Jostovi väidete ümberlükkamiseks on kõige selgem see fakt, et Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär esindab Erast Küttimit alates omandireformi algusest," sõnas Lepik BNSile, "pealegi pole Merko ja Küttimi vahel huvide konflikti."

Büroo, kus pole intrigaane

“Kui avaldame tööpakkumise, tuleb sooviavaldusi alati palju. Noorte soov astuda advokatuuri tundub olevat märkimisväärne. Enamik meie töötajatest on lõpetanud Tartu Ülikooli. Kriteerium, mida vaatame töölevõtmisel, on õppeedukus, vähemalt sama tähtis on keelteoskus. Meie jaoks on tähtis, et inimene juba ülikooli ajal siin tööd alustaks.”

Neid sõnu kinnitab büroo töötajate nimekiri, kus alla 30aastased moodustavad enamuse. Neist enamik on magistrid.

Paljud bürood elavad üle pereheitmisi. Lepik ja Luhaäär pole neist puutumata jäänud. Viimase aasta jooksul lahkus neli inimest – Piret Jesse siirdus Targa büroosse, Ain Kalme Lextalisse, Ene Soop Soraineni, Ergo Blumfeldt Tõnis Tamme büroosse. Lahkujad märgivad nagu ühest suust, et mingit tüli ega arusaamatusi ei olnud, lihtsalt… iga asi ammendub, isikliku arengu perspektiivid eeldavad kliimamuutust jne.

Blumfeldt, kes töötas Lepiku-Luhaääre alluvuses kuus aastat ja lahkus mullu kevadel, märgib, et karjääri alustavale noorele advokaadile on see väga hea büroo. “Kollektiiv on selles osas eriline, et büroos ei tööta ühtki intrigaani ja õhkkond on alati olnud sõbralik ja toetav,” ütleb Jesse.

Luhaäär: “Paljud noored räägivad, et tahaks väga partneriks saada. Aga siin on kõige tähtsam valmisolek, ühe-kahe aastaga ei saa see tekkida. Elu näitab, et partner olla on küll vahva, aga vastutus on meeletu.”

Miks minna kohtusse? Lepime kokku!

Kohtusaalides kujundavad firma nägu Liina Linsi ja Vesse Võhma. Kohtulahendite andmebaas näitab nende klientidena Merkot, FKSMi, Olympic Casinot jne, vahel ka üsna pisikestes, näiteks töölepingualastes vaidlusküsimustes.

Hans H Luik märgib Luhaääre kohta, et too on suur asjade kohtueelse "ärakorraldamise" virtuoos. "Paljud asjad lahenevad lihtsalt läbirääkimise teel. Luhaäär võib sisendada kliendile, et maailmakõiksuse taustal on käesolev vaidlus täpes ja parem on veidi järele anda."

“Sa võid ju klienti igati aidata, kohtus briljantse lahendi saavutada, aga selleks ajaks, kui otsus käes, on elu teinud hulgaliselt korrektuure ja võit ei olegi enam võit. Asjaolu, et kohtutöö on aeglane, toob advokaadi töösse uue rolli – lepitaja," arutleb Luhaäär.

Lepiku ja Luhaääre büroo “salarelvaks” peetakse Martin Simovarti (35). Geenius, ütlevad mitu kolleegi. Ehk teisisõnu - mees jagab kohe ära, milles on probleem.

Ajakiri International Finance Law Review märgib ülevaateloos Lepiku ja Luhaääre büroost Simovardi kontaktisikuks kolmes valdkonnas – firmade ühinemis- ja ülevõtmisküsimused, kindlustusõigus ning äriõigus tervikuna. Lepiku nimi on investeeringuid ning Luhaääre oma maksuõigust puudutaval real.

Toomas Luhaäär

· 47aastane.

· advokaat alates 1984. aastast, sai 1992 advokatuuri juhatuse liikmeks, 1994-2001 juhatuse aseesimees, alates 2001 aukohtu esimees.

· abikaasa Terje on käekirjaekspert, valitud erialal aktiivselt ei tööta.

· tütred Anne ja Marilin on üliõpilased.

Peeter Lepik

· 50aastane.

· advokaat alates 1985. aastast, 1995-2004 advokatuuri kutsesobivuskomisjoni liige, alates 2004 juhatuse liige.

· abikaasa Mare Lepik on Tallinna Tehnikaülikooli inglise keele lektoraadi õppejõud.

· pojad Erik ja Mark on üliõpilased.

Advokaadibüroode tipp-10 aastal 2003

(käive miljonites kroonides)

Raidla ja Partnerid 61,7

Lepik ja Luhaäär 27,4

Sorainen Law Offices 27*

Tark & Ko 25,1

HETA 18,7

Aivar Pilv 14,5

Paul Varul 13,6

Ots & Co 13,3

Teder & Partnerid 12,8

Mody & Hääl GLIMSTEDT 10,5

*Soraineni aastaaruanne hõlmab perioodi juuli 2002-detsember 2003

Andmed: Äriregister

Advokaatide tipp-10 aastal 2003

(Määratud dividendid miljonites kroonides)

Jüri Raidla - 7

Sven Papp - 7

Raino Paron - 7

Toomas Vaher - 5,3

Aare Tark - 5,2*

Peeter Lepik - 3,2

Toomas Luhaäär - 3,2

Peeter Kutman - 3,1

Maivi Ots - 2,9

Leon Glikman - 2,5*

*netodividendid

Andmed: Äriregister