29.02.2008, 00:00
Rännujäljed jäävad juustesse
Juuksed sisaldavad infot selle kohta, kus inimene on vett joonud. USA
teadlaste avastus aitab politseil kahtlusaluste teekondi rekonstrueerida ja
tuvastada tundmatuid mõrvaohvreid.
“Oled see, mida
sööd ja jood – ja see paistab su juustest,” ütleb
Utah’ ülikooli geokeemik Thure Cerling, kes koos ökoloog Jim
Ehleringeriga uurimistööd juhtis.
Tuleb välja, et
olenevalt sellest, mis paigas on inimene elanud, varieerub tema juustes
vesiniku ja hapniku isotoopide sisaldus.
Uudne meetod ongi juba
politsei kasutuses. Salt Lake’i maakonna detektiiv Todd Park on
Cerlingile ja Ehleringerile saatnud Suure Soolajärve lähedalt aastal
2000 leitud mõrvaohvri juuksekarvu. Analüüs näitas, et
naine oli kahel viimasel eluaastal liikunud mitmes USA kirdeosariigis.
Vee isotoobisisaldus sõltub geograafilisest asupaigast mitmel
põhjusel. Kui vihmapilv liigub ookeani kohalt sisemaa poole, sajavad
kõigepealt alla raskemad veemolekulid, kus hapniku aatomi massiarv on 18
ja vesiniku aatomil 2. Sisemaises vihmasajus leidub seetõttu suhteliselt
rohkem hapnik-16 ja vesinik-1. Oma osa mängivad veel pilvede temperatuur,
aastaaeg ja mullalt ning taimedelt aurustuva vee hulk.
Uuest
analüüsimeetodist võivad teadlaste arvates kasu saada ka
antropoloogid, arheoloogid ja arstid.