Edgar Savisaare kt, kuni Savisaar arvab heaks täita lubadus linnapeaks hakata.

Abilinnapead:

Taavi Aas (39)

Linna ametisse tulnud endine Põltsamaa meiereijuht. Hariduselt EPA põllumajandusökonomist. Organisaator. Oli abilinnapea ka Tõnis ­Paltsu ajal.

Kaia Jäppinen (42)

Omaaegne siseminister Savisaare nõunik, kes pärast lindiskandaali töötas aastaid Ühispangas. Jõudis välja Tallinna äriklientide juhiks, ent läks kolme aasta eest edasi munitsipaalpoliitikasse – kesklinna valitsusse.

Kui Jäppinen mullu abilinnapeaks kerkis, pühendas EE talle loo pealkirjaga “Raudne leedi”. Sealt selgub muu hulgas, et kodus süüa valmistades on abilinnapea spetsialiseerunud idamaistele wok-toitudele. Ning et tal on üllatavalt põhjalikud teadmised astroloogiast.

Merike Martinson (65)

Tuntud ja lugupeetud lastearst, enne linnavalitsusse minekut Tallinna lastehaigla juhatuse esimees. Alustas 1958. aastal meditsiiniõe kohalt. Hulgaliselt tiitleid, nt aasta naine 2002. Linnavalitsuses uustulnuk.

Jaanus Mutli (31)

Sportlik tegelane Lääne-Virumaalt Tamsalust, kus on varem ka olnud linnavalitsuse liige. Jalgpallikohtunik ja Tamsalu spordiklubi eestvedaja.

Poliitikas tundmatu. 2003. aastal läks tööle Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni nõunikuks, enne seda oli maksuameti jurist. Vastutab Tallinna linnavalitsuses ettevõtluse ja ühistranspordi eest.

Lääne-Viru nädalalehes Kuulutaja kurdab Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg: “Natukene kahju muidugi, et temasugune noor ja teotahteline mees on nüüd Tallinnas.”

Olga Sõtnik (24)

Keskerakonna noortekogu aktivist, Siim Kallase valitsuse ajal rahvastikuminister Eldar Efendijevi nõunik.

Ainus Ratase linnavalitsuse liige, kelle emakeel on vene keel. Õpetajate Leht kirjutas ükskord pika loo tema isast, lastelaagrite korraldajast Viktor Sõtnikust. Isa rääkis, et tütar Olga on suur korraldaja ning organiseerija. Viimati töötas Soome elektroonikakontserni kohalikus tütarfirmas Jot Eesti järelmüügi osakonna assistendi kohal.

Vastutab kommunaalvaldkonna eest, mistõttu neiu määramine tekitas spekulatsioone, et linnapea Ratas tahab teede ja torude valdkonda endiselt ise juhtida.

Kalev Kallo (56)

Tallinna praeguse linnavalitsuse kogenuim poliitik. Ainus, kes olnud Eesti valitsuses minister: teede- ja sideminister Tiit Vähi valitsuses 1995. aastal. Paltsu ajal kesklinna vanem, Savisaare linnavalitsuse ajal Lasnamäe vanem.

Vahepeal oli Kallo aga mõned kuud ametis OÜ Sabreena nõunikuna. Sabreena on täielikult Mati Tusovile kuuluv kinnisvarafirma, mullu tõi ligi kaks miljonit kahjumit. Kallo ekstööandja Tusov on tuntud kui kommivabriku Kalev omaniku Oliver Kruuda äripartner.

Kallo on ka poksiliidu president.

Linnaosavanemad:

Kesklinn –
Marek Jürgenson (28)

Tallinna volikogu majandusnõunik. Kirjutas Keskerakonna lehes Mart Laari põrmustava loo astmelise tulumaksu kiituseks.

Varem töötas Ühispangas elektronkanalite tootearendajana, samuti olnud ametis täielikult oma isale ­Urmas Jürgensonile kuuluvas Vastse-Kuuste lihatööstuses. “Tegelesin seal turundusega. Selle aasta majandustulemused on väga head!”

Kohalikel valimistel Jürgenson ei kandideerinud. “Mõtlesin, et liiga vara, alles aprillis ju tulin nõunikuks.”

2002. aastal kirjutas Õhtuleht loo, kus modell Kristel Kama süüdistas oma eksmeest Marek Jürgensoni, et too riputanud neiu topless-fotod omavoliliselt internetti. “See lugu on laim, ei vasta tõele,” kinnitab Jürgenson.

Linnaosavanemana lubab Jürgenson tegelda sellega, et Kadrioru park ja Tuvi tänava park Rahvusraamatukogu juures saaksid tuleva aasta linnaeelarvest kordategemise raha.

Põhja-Tallinn –
Vilja Savisaar (43)

Pealinna juhtidest tugevaima mandaadi omanik. Hakkab vedama linnaosa, kes andis talle valimistel 5846 häält. Kui Edgar Savisaar oli linnapea, ei tohtinud Vilja olla Põhja-Tallinna vanem, vaid üksnes asetäitja.

“Ega Edgar Savisaar ei kogunud mulle hääli! Ega tema ei käskinud Põhja-Tallinna inimestel anda hääl minu poolt. Mul on rahva usaldus ja ma ei pea seda kellelegi tõestama. Ise tean, mis selle taga on!”

Pirita –
Enno Tamm (45)

Pika staažiga munitsipaalpoliitik, kes jätkab endisel kohal. Nime pärast aetakse mõnikord segamini kunagise Koonderakonna tipptegelase Eino Tammega, kes sai Raekoja platsil nn Jegorovi maja omanikuks ja tehti siis maksuameti poolt rahast lagedaks.

Enno Tamm oli üks Keskerakonna juhtpoliitikutest Tallinnas, kes mullu kevadel tegid karmi hukkamõistva avalduse “parteilõhestajate” ehk Peeter Kreitzbergi ja Sven ­Mikseri tiiva vastu.

Kristiine –
Mihhail Korb (25)

Aktiivne kesknoor, Mustamäe linnaosavalitsuse eelarveametnik. Tuntud Kohtla-Järve võimupoliitiku Valeri Korbi poeg. Kristiine linnaosa halduskogu kinnitas noormehe linnaosavanemaks teisipäeval.

“Küsisin isa käest nõu, kas tohib seda kohta vastu võtta või mitte,” kostab Mihhail Korb Ekspressile. Täpsustab, et isa andis loa pärast seda, kui noore Korbi kandidatuur oli partei Tallinna nõukogus kinnitatud.

Mõneti segane lugu on Mihhail Korbi kandideerimisega hiljutistel kohalikel valimistel Jõhvi vallas, valimisliidus Rahva Usaldus. Samas vallas oli üles pandud ka Keskerakonna nimekiri.

Mihhail Korbi sõnul kohalikud tsentristid teda Jõhvis kandideerima ei võtnud. “Ma ei suutnud inimestele seletada lõpuni oma vaadet, oma ideed. Nende vastus ei teinud mulle selgeks, kas see on seotud mu isaga või mõne muu asjaga.”

Keskerakonna Jõhvi piirkonna koordinaator Villu Pung: “Ma pole seda inimest kordagi elus näinud. Tema tahtmisest nimekirja saada tulid rääkima vahendajad.”

Pung annab mõista, et pärast intsidenti Kohtla-Järve eestikeelse kooli direktoriga mõjunuks Korbi nimi Keskerakonna nimekirjas Jõhvis valimistulemusele halvasti.

Lasnamäe –
Kalle Klandorf (49)

Tuntud endine miilits ja politseinik. Lõpetanud 1990. aastal NSVL siseministeeriumi akadeemia.

Kümme aastat vana lindiskandaali ajal siseminister Savisaare nõunik ja üks eradetektiivifirma SIA asutajaid. Hiljem Tallinna politsei aseprefekt. Ka hästi tuntud korvpallitreener. Avalikult läks poliitikasse alles tänavu kevadel – Haabersti linnaosavanemaks.

Ainus Tallinna värske koosseisu linnajuhtidest, kelle nimetamine on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Vene infoagentuur Regnum usutles senist linnaosavanemat Oleg Rebast (Res Publica), kes väitis, et uus vanem ei tunne Lasnamäe olukorda ja on valmis tegema otsuseid, mis pole Lasnamäe elanikele head. “Lasnamäe pole Haabersti, siin on kõik ülesanded suuremad. Ning pealegi, kuidas ta saab olla kursis piirkonna elanike muredega, kui ise elab eramajas Pirital?”

Lahkarvamused eelkäijaga pole Klandorfile midagi uut. Haaberstit juhtides iseloomustas ta eelmist linnaosavanemat Taavi Rõivast väljenditega “kahtlase väärtusega tittpoliitik” ja “demagoogiliste avaldustega vehkiv oravahakatis”.

Haabersti –
Viktor Vassiljev (52)

Tuntud arst, teledoktor ja vanadushädade tohterdaja, kes teab soovitada, et kondivalu järgi ilma ennustamine on päevauudiste ilmateatest iga kell kindlam.

Keskerakonna juhitud eelmise linnavalitsuse ajal Tallinna linna sisekontrolör. Enne linnaosavanemaks asumist oli Vassiljev kontrollinõunikuna tööl kummalise nimega kohas Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutus. Tegemist on linna organiga, mis kontrollib pärast erastamist Tallinna Vee igapäevast tegevust.

Mustamäe –
Kalle Mihkels (60)

Täpselt samal kohal ka Paltsu linnavalitsuse aegu. Hästituntud keskerakondlane, kes rahval püsib meeles siiski igiammuse ETV saate “Poolt ja vastu” juhina. See oli omal ajal vähemalt sama popp kui praegused vaadatavustabelite tippu rebestavad krimisaated Eesti telekanalites. Võiks öelda, et Mihkels oli nõukogude aja Peeter Võsa, Siiri Ottender ja Raimo Kummer.

Tänavu augustis paigaldasid töömehed Mustamäe linnaosavalitsuse maja ette soojendusega trepi. Selle avamisel lõigati läbi lint. Mihkels sai üritusel maha järgmise parafraasiga astronaut Neil Armstrongi Kuule astumise lausest: “See on väike samm linnale, kuid suur samm linnaosavalitsuse külastajale.”

Nõmme –
Rainer Vakra (24)

Poliitikuna tundmatu, seni Kalle Mihkelsile alluv ametnik Mustamäe linnaosavalitsuses. Sattus hiljuti kõmupressi tähelepanu alla, ilmudes seltskonda Maria Savisaare seltsis.

Vakra on kauane aktiivne noorteliikumise tegelane. Kurtis läinud sügisel Päevalehes antud intervjuus, et noored inimesed on passiivsed ega taha endale tegevust leida. Samuti ei käi paljud valimas ega huvitu üldse ühiskonnas toimuvast.

Sellele pakkus Vakra lahendusi: “Suhtluses teistega kujuneb mõttemaailm... saad oma sõpradega kokku, kas või jood õlut, arutad asju.”