Ravimtaimi võib korjata ka linnapargist
Linnades teeb taimed ohtlikuks plii, mis eraldus vanast Vene bensiinist. Praegu kasutavad peaaegu kõik sõidukid pliivaba bensiini. „Nii et pliisaaste on pseudoprobleem,“ kinnitab Ain Raal. „Ogar on küll korjata ravimtaimi väga tiheda liiklusega tänava ääres. Näiteks Tartus on mõõdetud küllalt suurt pliisaastet pärnadel, mis kasvavad tiheda liiklusega Riia mäel – seal läheb tee ülesmäge ja autojuhid annavad gaasi. Aga muidu võib ravimtaimi korjata ka linnapargist.“ Oluline on jälgida vaid seda, et taim ei ole tolmune.
Teekotikesed ei ravi
Leotades supermarketist ostetud piparmünditee kotikest mõned minutid kuumas vees, saab mõnusa igapäevase tee. Kui pista kuuma vee sisse värske piparmündioks, valmib aga gurmaanijook, mille ergas lõhn ja ere maitse jätavad poekraami kaugele maha. Ravimõju pole aga kummalgi teel. Miks?
„Teoreetiliselt saab ravida ka teekotikestega, aga praktiliselt mitte. Toiduainetetööstuse tehnoloogilise protsessi läbinud taimedel ei kontrollita toimeainete sisaldust ja enamasti on see üsna kehv,“ seletab Ain Raal. „Värskest taimest tuleb välja vähem toimeaineid, kuivatatud taimerakk laseb läbi rohkem aineid. Seepärast peaks ravitee materjal olema kuivatatud.“
Seega on ravimtee jaoks õigem taimed ise korjata-kuivatada või osta apteegist ravimtaimetalunike kaupa.
Õige ravimtee saab, kui kallata taimedele toasoe vesi, kuumutada keemiseni ja jätta kaane alla tõmbama terveks tunniks. Või vähemalt kolmveerandiks.
Joogitee tegemiseks on paras võtta klaasi vee kohta teelusikatäis taimepuru, tugevama ravimtee jaoks võib võtta supilusikatäie.
Parim ravimtaimeaeg on praegu
Ravimtaimede korjamiseks on parim aeg juuli ja august. Kevadel saab küll korjata pungi ning sügisel marju ja juurikaid, kuid ürti (ladvaosa või kogu maapealne osa) korjatakse enamasti õitsemise algul, mil toimeainete sisaldus on kõige suurem. Praegu saab korjata pune, iisopi, naistepuna, veiste südamerohu ja nõmmliivatee ürti.
Pisut enne õitsemist kogutakse enamiku taimede lehti ning erandlikult ka piparmündi ürti. Ainult õisi korjatakse näiteks üheksavägisel, kummelil, saialillel, angervaksal ja raudrohul (sel sobib korjata ka 15 sentimeetrist ladvaürti).
Köhatee jaoks võib praegu korjata ja kuivatada paiselehe ja teelehe lehti. Putukahammustusi leevendab värske teelehe või petersellilehega hõõrumine.
Paberkotis säilivad taimed kaua
Taimed tuleb kuivatada kohemaid pärast korjamist ja võimalikult kiiresti. Kodustes tingimustes on parim lasta taimedel mitu tundi kuivada jahtuvas ahjus, nii et suurem niiskus läheb välja, ning edasi kuivatada toatemperatuuril. “Ahju temperatuur ei tohi kummeli ja piparmündi puhul olla rohkem kui 30-40 kraadi, muidu eeterlikud õlid lenduvad,” hoiatab Ain Raal.
Õisi ja lehti kuivatades võib need laotada õhukese kihina valgele paberile, trükivärvine ajaleht ei sobi. Taimeürdid võib siduda väikesteks kimpudeks ja riputada õhurikkasse varjulisse kohta, ideaalne on näiteks maja pööningukorrus.
“Päikese käes lähevad taime lehed mustaks, aga need peavad ka kuivatatult olema rohelised ja lõhnavad. Kui leht krõbiseb ja tuleb ilusti varre küljest ära, siis on taimed kuivad ja need saab panna paberkotti. Kilekotti alguses ei soovitata, et taim saaks hingata,“ teab Energia talu peremees Aivar Siim, kes on müügiks ravimtaimi kasvatanud 15 aastat. Eesti ravimtaimekasvatajatest on Aivar Siim ainuke, kes müüb apteekides ökomärgistatud kaupa. Ökomärk näitab, et taimed on kasvatatud mahepõllumajanduse põhimõtteid järgides: kasutatud pole kunstlikke mürke ega mineraalväetisi.
Ravimtaimed säilitavad oma mõju veel kaks aastat pärast korjamist.
Ettevaatust, rasedad
Krooniliste haiguste puhul võib ravi taimeteedega kesta kuid või isegi aastaid. Ain Raal peab põhjendatuks kolm pluss üks raviskeemi: kolm nädalat kasutada üht taime või taimede segu, nädalane paus, taas kolmenädalane kuur.
Külmetuse ja muude mööduvate tõbede puhul kestab taimetee kuur kümmekond päeva. “Taimi peab vaheldama, nii ei tohi, et joon kuu aega iga päev liitri saialilleteed,“ hoiatab ravimtaimetalunik Aivar Siim.
Ain Raali raamatus “Taimedes talletuv tervis” (2003) on tervelt 31 ravimtaime kohta kirjas, et need on vastunäidustatud raseduse ajal. Sealhulgas ka levinud maitsetaimed petersell ja basiilik ning teetaimed saialill, teeleht ja nõmmliivatee. Neist 16 taime on vastunäidustatud ka rinnaga toitmise ajal, sealhulgas aedmajoraan, sidrunmeliss, naistepuna, paiseleht, pärnaõis ja veiste südamerohi.
„Paljude taimede mõju rasedatele pole täpselt teada ja siis kehtib sama loogika, mis tundmatus kohas vette hüppamise puhul: parem hoiduda. Tegelikult võib oht ka puududa,“ selgitab Ain Raal. “Ohtlikumad on harilik sookail ja harilik leeskputk, mis võivad tekitada aborti. Teisi taimi oleks rasedatel õigem kasutada ettevaatlikult – kui on põletik või muu konkreetne põhjus, siis teha lühike kuur, mitte kasutada suuri koguseid nädalate ja kuude viisi.“
Rahumeeli võivad rasedad panna ka supi sisse peterselli ja ahjupraele maitseks basiilikut.
Rahu, ainult rahu
Rahustava tee saab piparmündist, veiste südamerohust ja naistepunast. Lisaks vähendab piparmünt iiveldust ja vaigistab valu. Naistepuna on aga tuntud looduslik antidepressant. Looduses on naistepuna äratundmiseks lihtne nipp: kui hõõruda sõrme vahel taime kollaseid õisi, värvuvad näpud tumepunaseks, nagu oleks mustasõstramoosiga koos.
