Reform kardab jälle Äraostmatut
Eelmisel nädalal lekkis Delfisse katke peaminister Andrus Ansipi büroo juhi Arto Aasa blogi avaldamata mustandist.
Aas ahastas, et Mart Laarilt on erakond ära kaaperdatud. Kaaperdajate nimesid katkendis ei olnud. Aga suure tõenäosusega vihjas Aas kevadel toimunud IRLi sisevalimistele, kui peasekretäriks sai Ken-Marti Vaher.
(Lühike selgitus: Kevadel juhtus “kampsunite” ehk IRLi ajaloolaste-psühholoogide meelehärmiks nõnda, et nii erakonna üldkogule kui Tallinna piirkonna suurkogule tekkis ootamatult hulk Res Publica fännidest hääletajaid. Fännide kätega tõusis Äraostmatute tiib IRLis võimule. “Kampsunid” ehk Mart Nutt, Andres Herkel, Lauri Vahtre jt jäid eestseisuses vähemusse.)
Pärast Aasa mustandi lekkimist teatas Reformi kontor, et tegemist oli tööõnnetusega. Kui Aas oma artikli lõpliku teksti kolm päeva hiljem veebis avalikustas, olid kõik viited IRLile kustutatud.
See lustakas vahejuhtum heidab valgust meie valitsusparteide suhetele.
Esiteks eksis Aas ajaloolise tõe vastu. Vaher tegutses õppurpoliitikuna Isamaas juba 1992. aastal. Pärast vahepealset oma tee otsingut Res Publicas naasis ta isakoju.
Teiseks paljastas Aas oma erakonnakaaslaste hirmud. Vaher on valmistanud Reformile pidevalt meelehärmi, võib-olla isegi rohkem kui Laar või Juhan Parts.
Kui politseiprefekt Aivar Otsalt avalikustas 2005. aastal, et korruptantide tabamiseks on antud ette kvoodid, lõhkus see valitsuse. Täna on Otsalt ise kohtus süüdi mõistetud ja kõigist ordenitest ilma jäetud. Toona justiitsministri koha kaotanud Vaher on aga tegijate hulka tagasi roninud.
(Lühike selgitus: Kui riik oleks korruptsiooniohtlikes linnades viis aastat tagasi rohkem nuhkinud, oleks tõenäoliselt jäänud ära seppade-parbuste rahaküsimised Tallinna detailplaneeringute eest ning Nikolai Ossipenko poleks võitnud rasvaseid teede korrashoiu hankeid Kohtla-Järvel. Ja peaministri sõber Neinar Seli poleks politsei bankette oma hotellis näinud.)
Riigikogu õiguskomisjoni juhina vaidleb Vaher pidevalt justiitsminister Rein Langiga, näiteks ajakirjanike allikakaitse teemal. Koos Urmas Reinsaluga tegi ta monopolidevastast seadust, mis sel suvel Reformile seoses Tallinna Kütte erihuvidega probleeme tekitas.
Äraostmatutel oli veel üks idee, mis pidanuks meie kodusid ahnete pankade eest kaitsma – võlakaitseseadus. Ka see tekitas koalitsioonis palju tüli ning eelnõu tulevik on ebaselge.
Ning mõned oravad pole siiani andestanud, et respublikaanide survel kaotati 2003. aastal riigikogu liikmete eripensionid. Kardetakse isegi seda, et pragmaatiline Vaher võiks teha võimule saamiseks diili Keskerakonnaga.
“Minu arust peaks praegune valitsuskoalitsioon jätkama,” ütleb Vaher ise. Peasekretärina panustab ta järjepidevale ja teaduslikule poliitikategemisele.
(Lühike selgitus: Hiljuti valmis IRLi tellimusel suur uuring Eesti inimeste muredest, hirmudest ja unistustest. Praegu analüüsib seda Mart Einasto, varem nii Reformi kui Res Publicat nõustanud sotsioloog. Uuringust selgub, et umbes 70 protsenti Eesti elanikest on oma eluga rahul. See tähendab, et kevadel toimuvad riigikogu valimised lõpevad koalitsiooni võiduga.)
Kuigi võit tuleb niikuinii, mööduvad valimised Reformile ja IRLile kibedas konkurentsis. Vaher selgitab: “Küsimus on jõuvahekordades. Teen tööd selle nimel, et järgmine peaminister oleks Mart Laar.”
Jõudude vahekord valmistab IRLile peavalu. Laar on edukas poliitik, kuid Ansip on veel edukam. 2011. aasta valimistel peab IRL saavutama maksimumi ehk teise tulemuse. Esikoht on käeulatusest väljas.
Esimene võimalus Reformist mööduda tuleks 2015. aastal. Aga selleks oleks IRLil vaja oma David Cameroni, kes annaks parteile uue näo.
Vaher oleks siis 40aastane. Noore vihase mehe imago, millega ta kuulsaks sai, on selleks ajaks mahenenud. Tänavu juunis sündis tema ja Kairi Teniste peres esimene laps, poeg Hans Marti.
Ken-Marti Vaher, IRLi peaministrikandidaat 2015? On ta selle peale mõelnud ja peeglisse vaadanud?
Vaher hakkab homeeriliselt naerma. Muud vastust talt välja ei pigista.
