Peaminister Andrus Ansip tahab müüa Eesti Loto ja saastekvoodid, et tekitada n-ö omatulusid ehk mittemaksulisi tulusid, mille abil vähendada kaheksaprotsendilist eelarve kärpeplaani.


Ansipi selline kava jätab hoopis teistsuguse mulje kui eelarve päästmine. Piisab, kui tuletada meelde Ansipi pidevat kalduvust riigi vara müüa – olgu siis tegemist riigile kuuluvate kinnistute, Estonian Airi osalusega, Eesti Postiga, Tallinna Sadamaga, Eesti Raudtee, Tallinna Lennujaama või mis tahes muu riigile kuuluva varaga. On üksnes aja küsimus, kui erakätesse antava vara nimekirja lülitatakse ka politsei, sõjavägi, vanglad ja kohtupidamine – miks mitte neid teenuseid sisse osta!


Ansipi eesmärk on varatu riik



Ansipi eesmärk näib olevat olnud tema poliitilise karjääri algusest peale Eesti Vabariigist virtuaalse ja varatu riigi moodustamine. Reformierakondliku lausliberalistliku majandusmudeli seisukohalt vaadates võiks riik müüa praktiliselt kõik oma füüsilised varad ja jääda eksisteerima üksnes virtuaalse moodustisena. E-riigi poole oleme juba mitu suurt sammu astunud ja reformierakondlikus ideaalis võikski Eesti riik olla üksnes failikogum arvutikettal, koht, kus paikneb arvuti ja mõned administreerivad inimesed.


Ülaltoodu ei ole utoopia, vaid reaalsus, mille suunas oleme Andrus Ansipi eestvedamisel juba mõnda aega liikunud. Meil on e-maksuamet, kus saame täita oma deklaratsioone. Interneti teel on võimalik asutada ettevõtteid. Riigiportaal riik.ee võimaldab saada arvuti teel enda kohta igasugust informatsiooni. On palju muudki.


Teataval määral on e-riigistumine loomulikult mugav ja innovaatiline, kuid meil on silmapiiril ka e-koondamised, e-valimised, e-vangid, e-politsei ning e-sõjavägi. Üle interneti või mobiiltelefoni teel läbi viidavate valimiste puhul ei tea enam keegi, kes tegelikult hääletab, millisel viisil teda mõjutatakse ja kes vahepeal hääletustulemusi muudab. Uus töölepinguseadus ja sellest tulenev muutuv tööõigust puudutav reeglistik võimaldab töötajatest vabaneda lihtsalt e-kirja või SMSi saatmise teel.


Reformierakondlikul eestvedamisel on juba mõnda aega vähendatud vangide arvu ja sisse viidud elektroonilist kinnipeetavate kodujälgimist. Sealt on vaid üks edasine samm selles suunas, et muuta meie vanglad üldse virtuaalseteks moodustisteks. Vanglate kaotamisele saab Reformierakond ka toetust Lätist, kus on hakatud rahapuudusel kaaluma vangide ennetähtaegselt vabadusse laskmist. Massiivsed kinnipidamisasutused on riigile õudselt kulukad ülal pidada ja nende müügist võiks ju kopsaka tulu teenida.


E-politsei ja e-sõjavägi on väga turumajanduslikud lahendused



Reformierakondliku varatu riigi seisukohalt vaadates tuleks sisse osta ka korrakaitse ja riigikaitse teenused. Milleks omada riigi palgal palju politseinikke, kui riik ei suuda neile majanduslanguses palku maksta ja siis on nende koondamisega tükk tegemist? Lihtsam on korrakaitselised probleemid erafirmadele delegeerida ja siis osta lihtsalt teenust!


Arvevabrikute otsimist võib tellida audiitorfirmadelt, huligaanidega tegelemist turvafirmadelt ja liiklusjärelevalvet autokoolidelt.


Sama lugu on sõjaväega. Milleks hoida riigi bilansi s nii kulukat kaitsesüsteemi, kui sõda tuleb ette harva ja nendel vähestel hetkedel võib tellida pisut tehnikat ja jalaväge mõnest eraturvafirmast?


Samuti saaks Reformierakond sõjaväe erastamise korral kantida tehnika poolmuidu oma toetajate kätte ja seega osutada vastuteeneid oma sponsoritele. Hiljem on hea ka omadele riiklike kaitsetellimusi anda.


Reformierakond võib mitte päris täpselt aru saada jätkusuutliku riigikorralduse alustest, kuid raha ja muu vara kantimise skeemide väljamõtlemisel ei tohi neid alahinnata. Aeg-ajalt esile kerkivate riigi vara müügi uudiste taustal tuleb kindlasti proovida näha terviklikku skeemi pikemaajalise riigi vara erakätesse andmise kohta.


Kui riigil oleks plaan vara müügist teenida, mitte seda odavalt omadele nihverdada, siis ei üritataks alati varasid müüa turu madalseisu ajal, võimalikult kiiresti ning müükidele hädaolukorra väljamüügi silti külge riputades.


Samuti ei saa välistada võimalust, et Reformierakond näeb Eesti riigi pankrotti kui täiesti reaalset ning suure tõenäosusega asetleidvat alternatiivi. Pankrotihaldurina teab Andrus Ansip hästi, et kui oma firmalt on plaanis pankrotimenetluse läbi võlgu maha raputada, siis oleks mõistlik varad enne ära kantida. Täpselt selline mulje jääb ka Eesti riigi varade väljamüügist.


Euro saaksime ilmselt kiiresti



Igal juhul oleme kas ühel või teisel viisil jõudmas sinnani, et Reformierakonna varatu riigi plaan näib olevat väga reaalne lähiaja alternatiiv. Kui Ansipil õnnestub veel pikemaks ajaks mingite trikkidega võimule jääda, siis ta meie riigi ka arvutifailide kogumiks muudab.


Seda, kas failiserver, kus meie riiki juhtiv tarkvara paiknema hakkab, jääb ikka riigi valdusesse või renditakse erafirmalt, on raske täna öelda.


Selge on aga see, et IMF kiidaks meie kulude kokkuhoiu suutlikkust, meie riigieelarve jääks tasakaalu, euro saaksime kiirkorras käibele ja Ansip ise saab ka oma innovaatilise riigi kuulsuse najal kusagilt välisriigist suurepalgalise töökoha.


Nende arust lahendatakse inimestega seotud probleemid lausliberaalsete loodusseaduste abil, kus tugevam sööb nõrgema ja kusagil tekib ikkagi looduslik tasakaal. Hammasrataste vahele jäävad inimesed on reformarite mõistes ise süüdi, et õigel ajal endale oma toetatavat reformierakondlast ei leidnud ja majanduslikke salaleppeid ei sõlminud.


Reformierakond on liiga auahne selleks, et varatu Eesti Vabariigi kontseptsiooni elluviimine pooleli jätta. Neil on juba tükk tööd selles suunas tehtud ja nad tahavad alustatu kindlasti lõpule viia. Seega ainuke asi, mida sellise inimvaenuliku kava vastu on võimalik ette võtta, seisneb skeemist arusaamises, selle teadvustamises ja valitsuses võimul olevate varatu riigi pooldajate väljavahetamises. Tähtis on aga tegutseda kiirelt ja otsustavalt.


Loo autor on suurima opositsioonipartei Keskerakond esimees ja Tallinna linnapea.
Loo autor on suurima opositsioonipartei Keskerakond esimees ja Tallinna linnapea.