Reiljan tootis Annusele elamumaad

Keskkonnaminister Villu Reiljan muutis Õismäe ja Harku järve vahelise roheala üldplaneeringu vastaselt hinnaliseks elamumaaks. Seejärel andis ta selle maadevahetusega Toomas Annuse Merko Ehitusele korterelamute püstitamiseks.

Läinud sügis algas Merko Ehitusele erakordselt edukalt ning lõppes uskumatult räbalalt. Maadevahetusega jäi saamata tagasihoidlikult hinnates kümneid miljoneid kroone kasumit.
Draama toimus kahe krundi ümber, mis kannavad riigi maakatastris väheütlevaid nimesid Riigimaa 39 ja Riigimaa 40. Kinnisvaraarendaja silmadega vaadates on tegemist väga seksikate kohtadega Tallinnas Harku järve ümbruses.
Riigimaa 39 vahetuse otsustas keskkonnaminister Villu Reiljan 12. septembril 2006. Kümme hektarit Rannamõisa tee ääres läks koos kolme teise krundiga Merko tütarfirmale Woody. Riik sai vastu üheksa hektarit Pirita jõeoru maastikukaitsealast. Jäi vaid notari juures tehing lõpule viia.
Korterelamuid ja ridaelamubokse ­tootev Woody on Toomas Annuse juhitud ehitus­kon­t­sernile nagu rahatrükikoda. ­Üksnes ­aastal 2005 tegi firma käivet üle saja miljoni krooni ja tõi seejuures kasumit ligi 70 ­miljonit. Kogu Merko kontserni poolt Eestis, Lätis ja Leedus teenitud rahast andis Woody 15 ­protsenti.
Mitmed Woody majadest valmisid Kristiine linnaosas. Tallinna linnapeana oli Edgar Savisaar lubanud ehitada sinna munitsipaalmajad vaestele peredele. Savisaare kava äpardus, sest keskkonnaminister Villu Reiljan andis linna palutud 14 krunti maadevahetusega hoopis Annuse firmadele.

Linn saatis Merko pikalt
Mulluseid tulusid pole Merko veel avalikustanud. Kuid firma on teatanud, et Woody käive kasvas ligi kolm korda, ületades 300 miljoni krooni piiri. Arvude taga on karm ja viimse detailini läbimõeldud äri. Kõige paremini kirjeldab seda Merko Ehituse 2005. aasta aruanne.
“Uute elamispindade müügihinnad kallinesid 40–50 protsenti. Hinnatõusu peamine põhjus oli sobivate kinnistute piiratud pakkumine. Arenduskõlblike kinnistute hinnad kasvasid aastaga 150–200 protsenti. Raske saab olema nende arendajate töö, kes ostsid hinnatõusu ootuses elamute arendamiseks kinnistuid.”
See selgitab, miks Annus eelistas kinnistute ostmisele nende vahetamist looduskaitsealuste maade vastu. Hea asukohaga krunt on pealinnas sama haruldane kui Konrad Mägi maal kunstioksjonitel. Kui see müüki pannakse, nõuab omanik hingehinda. Nutikam on ajada asju riigiga, mis hindab looduskaitsealust maad sama kõrgelt kui piiranguteta maad.
Harku järve kõrval kuut hektarit hõlmav Riigimaa 40 läks Merkole maadevahetusega juba 2. detsembril 2005.
Möödunud aasta augustis esitas Merko arendusjuht Tõnu Korts Tallinna linnavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks. Firma eesmärgiks pani ta kirja “uute korterelamute grupi kavandamine”. Korruseid pidi majadel tulema kuni kaheksa.
Paberid jõudsid linnaplaneerimise ametis detailplaneeringute teenistuse direktori Arvo Rikkineni lauale. Oktoobris 2006 andis ta Merkole vastuse, mis väärib osundamist: 
“Teie taotlus on vastuolus Tallinna üldpla­neeringuga. Riigimaa 40 juhtfunktsioon – metsad, pargid ja looduslikud haljasalad – on mõeldud avalikuks ­kasutamiseks. Alale võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi.”
Loomulikult saab 2001. aastal kehtestatud Tallinna üldplaneeringut vajadusel muuta. Antud juhul polnud linnavalitsuse arvates korterelamute rajooni rajamine rohealale ei “otstarbekas” ega “põhjendatud”. Kiri lõppes lakoonilise teatega: “Tagastame esitatud materjalid.& rdquo;
Kuidas Eesti suurim ehitusfirma niimoodi ämbrisse astus?
 Võitlus Riigimaa 40 kasutamise pärast algas ligi kolm aastat tagasi. 12. augustil 2004 saatis maa-ameti peadirektor Kalev Kangur Tallinna linnale kirja hulga Haabersti maade riigi omandisse jätmiseks. Kõne all oli 60 hektarit.
Vastavalt seadusele määrab maa sihtotstarbe kohalik omavalitsus. Ometi oli Kangur selle töö ette ära teinud, kirjutades kõigi kinnistute taha sõna “elamumaa”.
Järgmisel päeval andis abilinnapea Kaia Jäppinen alluvatele käsu asjaga tegelda. Tallinna maa-amet teataski Kangurile, et töö käib.
13. oktoobril kirjutas linnapea Savisaar alla korraldustele, millega rahuldas Kanguri soove vähesel määral. Elamumaa asemel määras ta Haabersti kruntide sihtotstarbeks kas täiesti või osaliselt sotsiaalmaa.
Savisaare paberid postitati Kangurile 15. oktoobril. Samal päeval otsustas keskkonnaminister Reiljan Haabersti maade tuleviku. Ta jättis kõik 60 hektarit riigile kui elamumaa, sealhulgas Riigimaa 39 ja Riigimaa 40.
Põhjendus oli lihtne. Kuna Savisaar ei suutnud ühe kuu jooksul ise otsustada, pidi Reiljan tema töö ära tegema. Õiguse selleks andis Tiit Vähi valitsuse poolt 1996. aastal kinnitatud maa riigi omandisse jätmise kord.
Tänavu jaanuaris tegi peaminister ­Andrus Ansipi valitsus selles korras suure muudatuse. Kui kohalik omavalitsus ka tulevikus tähtaegadest kinni ei pea, pole maa-ametil enam õigust suvaliselt sihtotstarbeid määrata. Näiteks Tallinnas tuleb võtta aluseks kehtiv üldplaneering.

Jüri Ratas lubab loodust kaitsta
Pärast Arvo Rikkineni kirja läbilugemist taibati Merkos, et katastrisse kantud maa sihtotstarve oli petlik. Keskkonnaministri määratud “elamumaa” ei luba tulevase pargi ega puhkeehitiste asemel kortermaju püstitada.
Just seepärast jättis Merko Reiljani-Annuse viimase vahetustehingu kinnitamiseks notarisse minemata ja loobus Riigimaast 39. “Meil tekkis kahtlus kruntide väärtuslikkuses,” selgitab Tõnu Korts.
Riigimaa 40 kuulub endiselt Merkole. Mis sellest saab?
“Soovime rajada kokku 16 nelinurkset maja,” kirjutab Korts vastuseks Ekspressi küsimusele. Võrreldes esialgse taotlusega on Merko kärpinud majade kõrgust, piirdudes kaheksa asemel kuni viie korrusega. Tulevaste elanike arvu ei oska Korts “kahjuks prognoosida”.
Taotluse kuni viiekorruseliste majade ehitamiseks esitas Merko juba oktoobri lõpus, paar nädalat pärast linnavalitsuse eitavat vastust. Seekord tegeles asjaga linnaplaneerimise ameti juhataja Igor Volkov isiklikult.
Tänaseks oma ametikoha mahapanekust teatanud Volkov soovitas ehitajatel oodata. “Hetkel on koostamisel Pikaliiva asumi lõunapoolse osa kohta struktuurplaan, mis valmib prognoositavalt 2007. aasta märtsiks.” Seetõttu hoidus ta mis tahes seisukohast Merko soovide rahuldamise võimalikkuse suhtes.
Pargi asemel kortermajade ehitamiseks vajab Merko Keskerakonna abi. Ilma selleta ei läheks detailplaneering läbi ei linnavalitsusest ega volikogust.
Tallinna linnapea Jüri Ratas on propageerinud rohelise pealinna ideed. Küsisime, mida arvab tema rohealale elurajooni ehitamisest? Ratas teatas vastuseks, et palus abilinnapea Kalev Kallol koostada 9. märtsiks olukorra kohta selgitus.
Seni aga ütleb Ratas: “Kui linna üldplaneering näeb ette roheala, siis tuleb seda võimalusel hoida ja kaitsta.”

16 hektarit ahvatlevat elamumaad

Riigimaa 39

10 hektarit

2001: Tallinna üldplaneeringu järgi ühiskondlike ja puhkeehitiste ala (lasteaed, spordiobjektid)

2004: Keskkonnaminister Villu Reiljani otsusega elamumaa.

2006: Keskkonnaminister Villu Reiljan vahetab maa Toomas Annuse Merkole, mis loobub viimasel hetkel tehingust.

 

Riigimaa 40

6,2 hektarit

2001: Tallinna üldplaneeringu järgi roheala (metsad, pargid ja looduslikud haljasalad).

2004: Keskkonnaminister Villu Reiljani otsusega elamumaa.

2005: Keskkonnaminister Villu Reiljan vahetab maa Toomas Annuse Merkole.

2006: Tallinna linn ei luba Merkol korterelamuid ehitada. Merko jätkab kõnelusi.

 

Allikas: Maa-amet, Tallinna linnavalitsus.

Miks tegi Reiljan rohemaast elamumaa?

Rahvaliidu teabejuht Agu Uudelepp: "Villu Reiljan ei suhtle Ekspressiga enne, kui viimane on palunud vabandust eelmise aasta lõpus esitatud väärväidete pärast."