Saksamaalt soetatud uhiuute õlipresside kõrval hankinud Rein Kilk kahe miljoni euro eest Werolile ka kasutatud biodiisli tootmise seadmed, mis seisid aastaid jõude Pärnu sadamas. Et Weroli pankrotihaldur Toomas Saarma kahtlustab selle tehingu kaudu firmast raha välja pumpamist – Werol saanud üle miljoni euro koahju.

Aegajalt tuli see teema jutuks. Küsisin ka korra Kilgi käest, aga tema keerutas end osava jutumehena välja, seadmete edasimüük olnud äri nagu äri ikka.

Sel esmaspäeval käisin Jõgeval kohtus, kus oli kõne all Kilgile ärikeelu seadmine. Ja bingo! Üles võeti ka seadmete ostmise teema.

Lisaks selgus, et Kilgi firmadega on seotud mitu kriminaalasja ning pankrotihaldur nõuab Kilgilt ja temaga koos Werolit juhtinud Meelis Virrolt eraisikutena üle kuue miljoni euro kahjutasu.

Kilk esines kohtus kangelasena, kes pingutas elu eest, et Werol seisma ei jääks. Ta nimetas Weroli ja oma teiste ettevõtete pankrotistumise aega kõige keerukamaks, aga ka kõige edukamaks perioodiks oma ettevõtja-elus, sest need ettevõtted jäid ellu ja ei seisnud mitte ühtegi päeva. Ärikeeldu võrdles ärimees aga häbimärgistamisega.

Mis juhtus Kilgiga? Kus tema ärid viltu läks? Ja kas tema jutul väljapressimisest on tõepõhi?