Rein Lang keeras Isamaa kraanid kinni
Katked Isamaa ja ERSP valimisliidu juhatuse koosoleku protokollist, 20.
veebruaril 1995.
Isamaa peasekretär Tiit Arge: “Sponsorid
on otsustanud meie finantseerimise lõpetada, kuna neid ei rahulda meie
esikandidaadid Peeter Olesk, Jüri Adams, Epp Haabsaar, Mart Laar.
Nimetatud kandidaatidele heidetakse ette ebaadekvaatset käitumist. Kuna
Reformierakonnal on läinud viimasel ajal väga hästi, siis on
sponsorid otsustanud teha neile suuremat reklaamikampaaniat.”
Majandusminister Toivo Jürgenson: “Kui suure summaga on
Maksumaksjate Klubi meid praegu toetanud?”
Valimisstaabi
finantsdirektor Jaanus Reisner: “500 000 EEK on makstud,
350 000 oleme esitanud maksmiseks, garantiikirju oleme väljastanud
300 000 EEK väärtuses. Mitmed piirkonnad pole raha saanud,
arved tuleb maksta Guvatrakile (reklaamibüroo – EE) ja Isamaa
Sõnumite erinumbri eest. Praegu on meil sularaha 70 000 EEK.
Enam me garantiikirju alla ei kirjuta.”
Jürgenson: “Palju
me oleme saanud muudelt sponsoritelt?”
Reisner: “800 000
EEK.”
Jürgenson: “Meid on otsustatud mängust
välja lülitada.”
Riigikogu fraktsiooni esimees Tiit
Sinissaar: “Tegemist on poliitilise ultimaatumiga. Meie oleme
siiani hoidunud Reformierakonna liidreid (Vilosius, Fjuk, Rummo)
kritiseerimast. Me võime vastata samaga.”
Arge: “Kas
leiame võimaluse kompromissiks?”
Sinissaar: “Kas
kakleme või lepime kokku. Või otsime teisi sponsoreid.”
Valimisstaabi tegevdirektor Matti Maasikas: “Kaalukeeleks me
valitsuse moodustamisel pole, seega jõumeetodid ei toimi.”
Roman Mugur: “Äripäeva andmetel oleme tõusnud
valimisliitude seas teiseks, see peaks olema ärimeestele
argumendiks.”
Arge: “Kõige halvemal juhul peame
lõpetama valimisstaabi tegevuse.”
Jürgenson:
“Hakkame otsima teisi finantseerimise allikaid. Maksumaksjate
seltskonnaga pole midagi peale hakata. Kohtume nendega, aga arvestame, et abi
saame neilt ~ 5 protsenti.”
Riigikogu fraktsiooni aseesimees Kalle
Jürgenson: “Rein Lang peaks teadma, et tulemas on Kallase
hääletus riigikogus. Kui me saame ka ainult kümme
häält, on see ikkagi kümme häält. Tegemist on
maksumaksjate poliitilise lühinägelikkusega. Võib-olla on neil
raha otsas?”
Reisner: “Kui me neilt praegu ka enam midagi ei
saa, siis on meil ikkagi vaja vähemalt kuni 800 000 EEK, et tulla
välja sellega, mis meil praegu töös on.”
Sinissaar:
“Millised on mujalt raha saamise võimalused?”
Reisner:
“Nüüd on need kanalid tühjaks pumbatud. Peaksime
maksumaksjatelt saama vähemalt 800 000 EEK.”
Isamaa
valimisstaabi nõunik Aimar Altosaar: “5 protsendi
künnise ületamise pärast pole mõtet muretseda.”
ERSP esimees Tunne Kelam: “Meil on kirikute toetus. Kogudusi suunatakse
hääletama meie valimisliidu poolt.”
Jürgenson:
“On tekkinud majandusringkonnad, kes toetavad meid ka siis, kui me pole
valitsuses.”
Reisner: “Põhiannetajaid on meil
neli-viis. Pool siiani antud summast on ühelt sponsorilt.”
Sinissaar: “Leppida kokku meie, maksumaksjate ja reformistide liidrite
kohtumine?”
Arge: “See on hädavajalik.”
Protokoll rabas Rein Langi
Ekspress kirjeldas juuresoleva protokolli sisu justiitsminister Rein Langile Reformierakonna pühapäevaöisel valimispeol.
“Ongi niisugune paber või?” purskas Lang pööraselt naerma. Naerust lõpuks jagu saades kinnitas ta, et protokoll “peegeldab väga adekvaatselt ajaloolist tõtt”.
Nagu selgub arhiividokumentidest, ei tajunud isamaalased Siim Kallase poolt loodud Reformierakonnas algul ohtu. Mart Laar rääkis kolm kuud enne 1995. aasta riigikogu valimisi, et finantstegelased “finantseerivad parema meelega meid kui hüpoteetilist Siim Kallase parteid”.
Rahastajate all mõtles Laar Maksumaksjate Klubi, kuhu kuulusid mõjuvõimsad hansapankurid Hannes Tamjärv ja Toomas Sildmäe. Rühmituse üheks ideoloogiks oli toonane Kuku Raadio juht Lang. Kuna Laari valimisvõit tundus ebatõenäoline, loobusid maksumaksjad tema rahastamisest. Järgnenud kriisikõnelused kandsid ilmselt vilja, sest hilisemates protokollides tüli ei meenutata.
5. aprillil 1995 teatas Isamaa vabariigi valimiskomisjonile, et kampaania maksis 1,2 miljonit krooni. Peale Laari kirjutasid teatele alla Toivo Jürgenson ja Jaanus Reisner. Ometi oli Reisner rääkinud 20. veebruaril partei siseringis kokku kahest miljonit kroonist.
Millest nii suur erinevus?
“Kampaania kulud osutusid väiksemaks, kui kavandati,” seletab Aimar Altosaar Ekspressile vana asja.