Reis: Talvehakulgi on päikeselises Toscanas mõnus
Tallinnast reisi alustamine on viimasel ajal ebamugavamaks muutunud. Võimalus, et lihtsalt lennukisse istud ja tõrgeteta kohale sõidad, on kaduvväike. Õnneks aitavad reisimisel märksa lendajasõbralikumad naaberriikide linnad, nagu Helsingi, Stockholm ja Riia, kust on võimalik valida põnevaid sihtkohti üle maailma. Euroopa kultuuri hälli ja kristlikus ajaloos suure tähtsusega Firenzesse saab Tallinnast kahe ümberistumisega poole päevaga kohale. Juhul kui Finnair parasjagu ei streigi või ilmaolud ootamatult kehvaks ei keera.
Korralik eeltöö
Kõige mõistlikum viis reisi alustada on paika panna need
kohad, mida kindlasti näha tahad. Internetis pisut ringi surfates saad
enamiku asju ette korraldada, kuigi pead arvestama, et hinnad ja
võimalused reaalajas muutuvad. Firenzes on kõike
ülekülluses, mida iganes sinna otsima lähed. See linn on
täis kultuuri, ajalugu, ja esmapilgul näib uskumatu, et ühes
paigas võib olla kõike nii palju.
Kultuurireisiks valmistudes tuleb teha korralikult kodutööd, et olla võimeline keskenduma just kõige huvipakkuvamale. Vaatamist jagub igal sammul. Seda enam see rikkus sind kõnetab ja põnevam tundub, mida rohkem tausta tead. Mina pean küll tunnistama, et kannatasin oma lünklike ajaloo ja kunstiajaloo teadmiste pärast.
Eriti tore, kui kaasas on keegi, kes aitab seda hinnalist ja paari aastatuhandet hõlmavat ajalugu mõista, ajas paigutada ning mõtestada. Nimetan vaid mõned igas turismiteatmikus olevad hitid: Medici villad, Michelangelo Davidi koopia raekojaplatsil ja originaal Galleria Dell Accademias. Itaalias ei tohiks pahandada, kui mingi koht või vaatamisväärsus, mis peaks küll avatud olema, seda parasjagu siiski ei ole. Ega te Saksamaale tulnud. Siinne elustiil ja -korraldus on teine.
Elamise kunst
Keset Firenze
kesklinna asuv toomkirik väärib kindlasti külastamist ja retk
katusele on suisa füüsiliselt raske, kuigi tervislik harjutus
liigsöömise vahelduseks, mis paratamatult Itaalias viibides on
enamiku probleemiks. Toomkiriku katusele ronimine on aga vaeva väärt.
Vaade Arno jõele ja kaardus sildadele on lummav, ja muidugi
muinasjutuline vanalinn jõe mõlemal kaldal, taamal mäed ja
Toscana maastik. Seda tahaks kohe lõuendile jäädvustada, kui
maalikunstis end koduselt tunneks.
Õnneks saab maalikunsti nõrkemiseni endasse ahmida ühes maailma rikkalikumas kunstihoones Ufficis. Selle lähedal asuvalt Akadeemia sillalt saab aga imetleda päikeseloojangut ja külastada sealsete ehtekunstnike väikeseid töökodasid ja poekesi. Kui ka osta ei taha või ei jaksa, on nad ikkagi vaatamist väärt. Kirikutornist alla jõudes tunned juba täiesti õigustatult, et oled taas ära teeninud mõnusa lõuna- või õhtusöögi.
Ilusa ilmaga on mõnus kõndida mõnes Medici villa aias või pargis. Firenzes on arvukalt väljakuid, kus pesitseb hulganisti õdusaid kohvikuid. Seal saab istuda, juua tass kohvi või klaas veini ning saada osa selle muinasjutulise linna elust, mis on nähtavasti laias laastus sarnane olnud sajandeid. Tõsi küll, kohalikke siin palju ei liigu, aga see eest on põnevalt kirju ringi sebiv rahvaste paabel. Vihmase ilmaga jätkub vaatamist arvukates kirikutes, kloostrites, Ufficis ja Galleria Dell Academias.
Kultuur ja köök
See on linn, kus võib lihtsalt kulgeda ja nautida kõike, mida enda ümber näed. Igal sammul on midagi imetleda ja imestada. Mina kuulun nende inimeste hulka, kellele itaalia keel ja selle kõla väga meeldib ilma seda mõistmata. Kahjuks. Aga ikkagi naudin igapäevaelu, mis on täis itaaliapärast temperamenti ja energiat.
Süüa tasub peaaegu igal pool. Soovitada on nii raske, kui igal nurgal asub mõnus pererestoran või trattoria. Alati võib muidugi pilgu heita Michelini soovitustele. Hea koht ei tarvitse sugugi kallis olla. Trattoria hinnad küündivad 6–15 euroni, mitte rohkem.
Itaalia toit on hooaega arvestav, värske ja lihtne. Sügisel pakutakse seeni küll eelroaks ja pasta sisse ning loomulikult trühvleid. Värskelt valmistatud pasta oliiviõli ja trühvlilaastudega. Lihtne ja imeline. Põnevaks avastuseks oli toore suvikõrvitsa õhukesed liistakud trühvliõli, seedermänniseemnete ja Parma juustuga. Ostsime restoranist trühvliõlipudeligi kaasa. Proovisin kodus järele teha ja ka meil saada oleva suvikõrvitsaga toimis sama kombinatsioon.
Seal kandis tuleks lihasõpradel kindlasti maitsta Florento steak’i, mille küpsusastme saad ise valida. Üks lihatükk on tavaliselt nii suur, et seda tasub jagada sõbraga. Vahepeal turguta end Itaalia kuulsa gelato ehk jäätisega.
Peresõbralik valik
Itaalia on kindlasti lapsesõbralik ning lapsed üldjuhul pitsa- ja pastasõbralikud. Kuigi seekord mul lapsi kaasas ei olnud, julgustavad varasemad kogemused mind arvama, et laste sügisene kultuurireis basseinireisi asemel on igati väärt mõte. Usun, et pärast sellist kultuurikogemust muutub ka ajaloo ja kunstiajaloo õppimine palju elavamaks ja huvitavamaks.
Uskuge, lapsed võivad üllatada oma teadmiste ja huviga mõnes ajaloolises paigas. Minuga on seda juhtunud ja see on hea tunne, kui saad küsida oma pesamuna käest, kust ta küll sellist asja teab. Kindlasti tasub kaaluda päikese ja veemaailma kõrval seekord puhkusereisi täis kultuuri ja ajalugu. Põnev ja hariv kogu perele.