Resideeruv seksiturist: “Tallinn on paradiis”
Sõbrad tunnevad teda Markusena. Kartulikoore karva juukseharjas, pisut arneotterlik kehaehitus ja jume, mis ei tea lõõskavast suvest midagi. Ei ühtki välist atribuuti, mis sunniks talle tänaval järele vaatama.
Tegelikult on 25aastane Helsingist pärit Markus Soome seksituristide mitteametlik maaletooja Eestis. Viimased viis aastat “poole kohaga” Tallinnas elanud Markuse abil on Tallinna lõbueluga tutvust teinud tuhanded tema kaasmaalased.
Ametlikult on Markus seotud Soome külastatavuselt teise täiskasvanute netiportaaliga Sihteeriopisto.net, kus muuhulgas tegutseb aktiivne ja püsiv kommuun, mis jagab isekeskis Eesti lõbumajainfot ja -kogemusi.
Sellest omakorda on kasvanud viiesajaliikmeline siinsete lõbumajade püsiklientide rühm (Tosimiesklubi), kes tänu spetsiaalsele liikmekaardile saavad Tallinna “majades” hinnasoodustusi. Just need on isased, kes tegelikult hoiavad käigus Eesti õitsvat seksiäri.
Need on “lõbumajaharrastajad”, ütleb Markus, kelle puhul jääb saladuseks, millest ta täpselt ise elatub. “Kes siis hobi eest palka saab?” naeratab soomlane, kes on siin elatud aastatega kohaliku keele omandanud.
Palju soomlasi sinu teada regulaarselt Eesti lõbumajades käib?
Mingi statistika järgi on iga teine Soome meesturist huvitatud seksist ja turiste käib siin aastas 2,5 miljonit. Kui pooled neist on mehed...
Umbes 500 000 meest?
Nii on öeldud. Kui aga mööda maju käia, siis seal nii palju soomlasi siiski ei näe. Ühel õhtul on võibolla kokku 100 soomlast. See teeb aastas 30 000 meest. Neist omakorda on paljud korduvkülastajad. Paljud käivad näiteks keskeltläbi korra kuus.
Kui suure osa moodustavad soomlased lõbumajade klientidest?
Pooled või isegi rohkem.
Kuidas leiab lihtne soomlane tee lõbumajja?
Traditsiooniline viis on minna taksosse ja lasta end lõbumajja viia. Nii on see igal pool maailmas. Selles pole miskit uut.
Milline koostöö on taksojuhtide ja lõbumajade vahel?
See on asi, millest väga ei räägita, sest kõik just ainult sellel põhineb. Kui taksojuhte poleks, siis teist võimalust poleks. Majad on kusagil pärapõrgus ja ilma taksodeta ei leiaks kunded ise sinna teed. Väga väike osa kliente tuleb ilma taksota. Tuleb meeles pidada, et see sõit kesklinnast majja ja kaks tundi seal – taksojuht küsib ainuüksi sõidu eest 500 krooni. Kesklinnas tuleb juhil selle asemel 35krooniseid otsi üsna mitu teha. Kui aga soomlane majja viia, istub ta seal kaks tundi sohva peal ja teenib vaid sõidu eest 500 krooni. See on suur raha ja loomulikult on taksojuhid sellega rahul.
Milline on lõbumajade hinnakiri?
Need majad, mille pildid olid lehes, nende hind on 1200 krooni tund. See on pidevalt tõusnud. Oli 900, siis 1100, nüüd 1200 ja varsti on mõned majad veel hinda tõstmas. Korterlõbumajad on odavama hinnatasemega. Näiteks need kohad, kuhu kliendid ise lähevad. Näiteks siin lähedal Narva maanteel on üks koht, kuhu saab jala minna. Siin ei pea tegema kulutusi reklaamile.
Netifoorumist jäigi mulje, et paljud lõbumajad asuvad kesklinnas ja siinsamas Narva maanteel. Kas võib öelda, et Narva maantee on Tallinna punaste laternate tänav?
Jah, teatud mõttes küll. Üksvahe töötas siin väikeste vahemaadega viis asutust. Praegu on kaks järel. Üks Narva maantee 2 ja teine Narva maantee 16. Nad reklaamivad end näiteks Maajas. Seal on telefoniumber. Usun, et suur osa klientidest on seal kohalikud, mitte soomlased.
Mõned Tosimiesklubi liikmed paistavad netifoorumi põhjal suured asjatundjad. Kes need inimesed igapäevaelus on?
Tunnen aktiivsetest kirjutajatest kõiki. Kuna nad siin palju käivad, siis on nad tihti sellises ametis, kus saavad vabalt reisida ka keset nädalat. Sageli teenivad nad keskmisest pisut rohkem, sest see harrastus nõuab palju raha.
Kuid inimestena on nad seinast-seina. On selliseid, kes käivad siin harvemini, sest ei saa enesele rohkem lubada, aga on ka selliseid, kes käivad korra nädalas. Tean üht venda, kes on poole aasta jooksul käinud siin iga nädal. Loomulikult, kui sul on selleks raha – nädalalõpp maksab 1000 eurot (15 000 krooni).
Kui palju politsei teid kimbutab on või kui palju te politseid kardate?
Üldse mitte. Selles pole midagi ebaseaduslikku. Pole mingeid probleeme olnud.
Mis nõu sa uuele Soome seksituristile sa annad?
Kui muretseda selle venna raha pärast, siis tasub meeles pidada, et ei maksa väga palju seal majas juua, sest joogid on väga kallid. Need baarid ju teenivad suure osa rahast jookidega. Tüdrukud on vaid kõrvaltegevus. Probleeme tekib ka tihti, kui soomlased küsivad tüdrukute isiklikke telefoninumbreid. See on keelatud. See sööb teatud mõttes maja omaniku leiba.
Suure kliendirühma esindajana on teil õnnestunud välja kaubelda mitmeid soodustusi neis majades. Milliseid?
Tegelikkuses tulenevad need hinnaalandused sellest, et tegutseb klubi, millel on 500 liiget. See on Tosimiesklubi. (Õngitseb rahakotist plastmassist liikmekaardi.) Klubil on Tallinnas esindaja, üks Eesti venelasest mees. Tema on läbi rääkinud lepped mitme kohaga. Nagu igas äris – mida suurema hulga ostad, seda rohkem hind langeb.
Kui palju on Tallinnas lõbumaju?
Suuri maju on kümmekond. Järgmine tase on korterlõbumajad, mida on oma 20.
(Kui suured asutused on aastaid paikselt tegutsenud, siis korterbordellid tekivad ja kaovad teatud aja järel. Suur osa foorumi vestlustest käibki uute aadresside ümber.)
Tihti on olnud probleeme naabritega. Kui käib palju rahvast, siis ei meeldi see naabritele ja nad kaebavad. Suured majad tegutsevad peaagu kõik legaalse kulissi varjus. Need on baarid, kellel on kõik load korras. Korterlõbumajad töötavad täiesti lubadeta ja vargsi. Kui sinna politsei saabub, siis peavad nad uksed sulgema. Ilmselt makstakse politseile ka siiski midagi, kui on tegu suure majaga.
Milline on Eesti bordellide tase võrreldes naaberriikidega?
Tallinn on igal juhul Läänemere piirkonna paradiis. Selgelt parim piirkonnas, kui arvestada hinnataset ja avatust. Kui minna Ida-Euroopa suunas, siis näiteks Bulgaarias on paljude meelest veel imelisem, aga see on suur riik ja rohkem rahvast. Peterburis on üldine olukord väga segane. Soomes jälle pole üldse mingeid maju. Rootsis samuti mitte. Taanis on majad, kuid seal on hinnatase hoopis midagi muud.
Kas on tõsi, et enamik prostituute on rahvuselt venelased?
Väiksemas majas võib olla isegi pooleks venelasi ja eestlasi. Üllatavalt palju on Lätist pärit tüdrukuid ja Venemaalt. Isegi kaugelt, Siberist Uraalide tagant tullakse. Turg Eestis on pidev ja rahulik. Siin on selliseid varustajaid, kes suudavad korjata tüdrukuid ka kauge maa tagant.
Kui palju liigub lõbumajades uimasteid?
Ainus kõrvaltoode, mida kliendile pakutakse – ja sedagi vaid siis, kui küsida – on Viagra. Teine asi on, et ilmselt kõik tüdrukud tarbivad uimasteid. See tuleneb tööst. Kui nad alustavad, siis nad ei tarvita, aga kui nad on nädal aega 24 tundi niiöelda valmisolekus – kliente võib ju tulla keset ööd või keset päeva –, siis nad hakkavad pruukima amfetamiini näiteks. See viib selleni, et ühe tüdruku kestvus majas pole kuigi pikk. Ta peab vastu kõige rohkem kuu, siis ta on nii sassis, et ta lahkub. Ta pole enam “kaubanduslik”. Siis ta läheb mõneks ajaks koju ja alustab varsti uuel ringil.
Aastate jooksul olen ma seda kordi ja kordi näinud. Kui majade juhtidega rääkida, siis nad möönavad, et see probleem eksisteerib, kuid neile on see tegelikult ainult hea. Sest peab olema läbivool – uusi tüdrukuid peale. Teiseks, uimastite abil seisavad nad kogu aeg püsti. Kui oleks normaalsed inimesed, kes magavad ööpäevas 10 tundi, poleks neist nii palju kasu.
Hirmu haigustesse, näiteks HIVi nakatamise ees pole?
Kõik ju kasutavad kummi. Üks või kaks soomlast on saanud Tallinna majadest nakkuse ja needki võivad olla juhused, kui kondoomi ei kasutatud. Suurem risk on saada haigus tavaliselt naiselt, kellega kummi ei kasutata.
Kas kondoomi kasutamine lõbumajas on kohustuslik?
Põhimõtteliselt on, aga kui on noor tüdruk, kes töötab raha eest, ja kui Soome kutt annab talle 500 krooni, siis on tõenäoline, et kumm võidakse ära unustada.
Kui tihti tekib kahtlus, kas prostituut on täisealine?
Aeg-ajalt esineb 17aastaseid, kuid see tuleb välja tagantjärele. Suuremad majad ei julge neid pidada, sest kui politsei neid leiab, siis on see suur probleem.
Kui palju on Soome prominente sinu teada Tallinna lõbumajades käinud?
On kindlasti käinud. Kindlasti kõige tuntumad isikud ei julge enam käia, sest Eestis jälgitakse juba nii palju Soome elu, siin on nii palju soomlasi, et nad tuntakse ära. Pigem minnakse kusagile kodust kaugemale.
Hiljuti oli uudis, et siin käisid pidutsemas Mika Häkkinen ja Teemu Selänne?
Ma ei usu, et seda tüüpi inimesed käivad lõbumajas. Nad korraldavad asja teisiti. Kohalikud kontaktisikud hangivad tüdrukuid otse. Näiteks kohalikud rahamehed ei käi lõbumajas, nad korraldavad asja teisiti. Lõbumaja on lihtsama inimese jaoks.
Osaliselt seksi- ja vodkaturistide tõttu pole soomlaste maine Eestis just kõrge. Mis tunne on olla soomlane Eestis?
Keegi ei lähe ju Raekoja platsile ega hüüa – käisin just lõbumajas. Muidugi me püüame seda pisut varjata. Samas pole tegemist mingi uue asja, vaid maailma vanima asjaga. Pigem on nii, et see valmistab inimestele nalja, et mõned kulutavad sellele harrastusele nii palju aega ja raha. Otsest hurjutamist pole esinenud.
Eestis valitseb skisofreeniline olukord. Ametlikult on seksi vahendamine ebaseaduslik, tegelikkuses aga legaalne. Mida peaks tegema?
Tavalised eestlased ei mõista seksiäri tähtsust Eesti majandusele. See tähtsus on turismi jaoks tohutu. Seksiturist võib ühe nädalalõpuga kulutada siin vabalt 15 000 krooni. See raha läheb Eesti majandusse. See ei lähe hämarameestele, vaid see jääb hotellidesse ja taksodesse ja nii edasi. See oleks Eesti turismile suur tagasilöök, kui see ära lõpetataks. Küllap seda ei lõpetatagi kunagi.
