10.07.2009, 00:00
Riias tulid võimule venelaste erakonnad
Vene parteidele tõi edu see, et nad pole süüdi Läti majanduskriisis.
Juuli alguses toimus Riias võimuvahetus. Läti pealinn sai endale
venekeelse linnapea ja linnavõimu Läti kodanike
häältega.
Kevadiste valimiste tulemus oli paljudele
lätlastele šokk. Riia on Läti sümbol, seal elab kolmandik
riigi elanikkonnast. Nõukogude okupatsiooni järelkajana
kõneleb aga vähem kui pool linna elanikest emakeelena
läti keelt.
Riia valitsemist on püütud hoida
lätlaste käes sel teel, et valimisõigus on ka kohalikel
valimistel ainult kodanikel.
Nüüd aga võim siiski
vahetus ja Riiat asus juhtima neljast venelaste erakonnast koosnev
Üksmeele Keskus koos lätlaste Esimese Erakonna ja Läti Tee
liiduga.
Venemaa suursaadik Lätis Aleksandr Vešnjakov
õnnitles linna valimistulemuste puhul. Ta loodab, et muudatus parandab
Vene ja Läti suhteid. Uus linnapea Nils Ušakovs on lubanud, et nii
ka läheb.
Aselinnapeaks sai lätlasest
ettevõtja-poliitik Ain?rs Šlesers, kes oli eelmises valitsuses
minister.
Taolise valimistulemuse põhjuseks võib
pidada seda, et sotsiaalküsimusi esiplaanile tõstev venelaste
parteide ühendus, mille juht on Ušakovs, kujutab endast paljude
lätlaste silmis alternatiivi senistele võimulolijatele.
Läti kriisis võib tõepoolest süüdistada ahneid
Rootsi panku, tarbimishullu rahvast ja saamatuid ministreid, aga mitte
venelaste erakondi. Viimased on olnud kogu 18aastase iseseisvuse jooksul
opositsioonis niihästi parlamendis kui ka Riias.
“Venelaste erakonnad on nüüd ometi lõpuks muutunud
salongikõlblikeks,” ütleb poliitikauuringute keskuse
EuroCivitas juht Viktor Makarov. “See oli esimene kord, kui
valimiskampaanias ei olnud esiplaanil rahvusküsimused. Vaidlus toimus
majanduslikel ja muudel teemadel.”
Traditsiooniliselt on
rahvusküsimusi esile tõstnud venelaste erakond Inimõiguste
Eest Ühtses Lätis ning lätlaste partei Isamaale ja Vabadusele.
Seekord hääletati nad Riias volikogust välja.
Sama
saatus tabas suurimat parlamendierakonda, Rahvaliitu, mis juhtis riiki
majanduskriisi algusaegadel.
Hiljuti läbi viidud küsitluse
kohaselt valiks kodakondsuseta Läti elanikest, kui neil oleks
valimisõigus, venelaste erakondi ainult üks kolmandik.
Lõimumise seisukohast on ju hea, et venelased saavad nüüd
tunda end poliitikas oluliste tegijatena. Kriitikute meelest on aga mängus
Moskva käsi.
“Moskva poliittehnolooge tabas Gruusias ja
Ukrainas ebaõnnestumine. Lätis tegutseti pehmemate
võtetega,” kommenteerib ajalehe Diena poliitikatoimetaja Aivars
Ozolins. Tema sõnul muutus Venemaa hoiak Läti suhtes juba
mõne aasta eest pehmemaks.
Ušakov tõusis
venelaste erakondade tippu samuti kolme aasta eest. “Ta on Moskva valik.
Poiss tundus intelligentne ega käitunud agressiivselt,”
ütleb Ozolins.
Ehkki venelaste erakondade võimuletulek
tekitab Ozolinsis kõhklusi, näeb ta ka positiivset külge:
“Nüüd nad ei saa enam öelda, et nemad millegi eest ei
vastuta.”
Kaja Kunnase artiklid on tõlgitud Helsingin
Sanomatest.