19.06.2009, 00:00
Riiklik rahasadu
Eestis saavad suurimaid toetusi edukad ettevõtted. Kohati läheb rahajaotamine aga üle mõistuse, sest eelarvekriisis riik maksab kinni jõukate asutuste reise ja koolitusi ning doteerib koguni inkassofirmat.
Minu lapsepõlves 30 aastat tagasi oli au sees põhimõte, et
abistama peab endast nõrgemaid.
Ametlikus propagandas olid
tegijad Timur ja tema meeskond ning musketärid, kelle hüüdlause
“Üks kõigi, kõik ühe eest!” läks
väga hästi kokku kommunistliku partei “õilsa”
maailmavaatega. Põnnina ei taibanud ma veel, et sovetlik režiim ei tee
meid mitte rikkaks, vaid ühtemoodi vaeseks.
Ka praegu kiidan
omaette Reformierakonda ja peaminister Andrus Ansipit, kes
räägivad sotsiaaltoetuste puhul, et lennukilt rahakülvamine peab
lõppema ning riik abistagu ainult neid, kes abi tegelikult vajavad.
Ettevõtluses käib aga asi vastupidi: siin saavad
kõige rohkem abi ja toetust kõige tugevamad.
See sai mulle
taas kord selgeks, kui toimetuse analüütik Margus Järv koostas
pingerea asutustest, kes said mullu kõige rohkem
põllumajandustoetusi.
Inglismaal tekitas subsideeritute
avalikustamine kevadel pahameeletormi, sest näiteks kuninganna Elizabeth
II oli saanud põllumajandustoetusi 769 000 naela.
Vaesed põllumehed laenasid linnasaksadele üle 90
miljoni
Ka Eesti edetabelit juhivad suured ning edukad.
Sellised ettevõtted, kes jaksasid osta sadu hektareid põllumaad,
liisisid üksteise võidu uut tehnikat, ehitasid uhkeid lautu ja
sõnnikuhoidlaid.
Piimatootjate ladvikusse kuuluv
Väätsa Agro oli koguni nii jõukas, et andis oma
investeerimispankuritest ja kinnisvaraarendajatest peremeestele üle 90
miljoni krooni laenu.
Mis tõestab veel kord, et
põllumeeste hala Mart Laari esimese valitsuse
hävitustööst ja maarahva virelusest ei vasta enam ammu
tõele. Tegelikult elavad nutikad farmerid nagu miškad.
Põllumehed ei varjagi, kus peitub nende edu saladus. Aravete Agro
juhtkond nimetas 2007. aasta aruandes kasumi 76 protsendi suuruse
kasvu allikatest esimesena “riiklike dotatsioonide ja
struktuurifondidest saadavate toetuste kasvu” ning ka osaühing Weiss
tõstis esile Euroopa Liidu toetusi.
Edukad farmid on saanud
miljoneid kroone piimalehmatoetust, veisekasvatamise toetust, ühtset
pindalatoetust, keskkonnasõbraliku tootmise toetust, natuura-alade
toetust, põllumajanduskultuuride kasvatamise täiendavat
otsetoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust, maaparandussüsteemide
toetust, sõnnikuhoidlate toetust, nõuandesüsteemi ja
teenuste toetust, diiselkütuse aktsiisi toetust, praktikatoetust jne.
Isegi hanekahjustuse toetus on olemas – Voore Farm sai seda mullu 50 000
krooni. Ole vaid mees ja küsi!
Kui on õigus
küsida, siis toetus tuleb!
Aruanded näitavad, et
mõnedele ettevõtetele antud toetused olid sama suured nagu nende
kasum.
Ehk teisisõnu: need ettevõtted saanuks
läbi ajada ka dotatsioonideta.
Kuid ma pole kade. Ka
põllumehed peavad mõistlikku kasumit teenima ning nende
marginaalid on kaugel sedasorti röövellikkusest, mida esindab
Tallinna Vesi.
Lisaks seletab PRIA, et suur osa dotatsioone on
automaatsed. Need on nn ühikupõhised toetused, mida jagatakse
võrdselt iga maaühiku või looma kohta, olgu taotlejaks
suurettevõtja 1500 hektariga või väiketalunik 2 hektariga.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütleb, et
“paljudel puhkudel võib toetuste kogusumma tõepoolest
kasuminumbritega kattuda. Kuid lõviosa põllumeestest on keskmikud
või väikesed, kes ilma toetusteta mingil juhul hakkama ei saaks ja
toetustegagi hädap
ärast ennast nulli veavad. Täna müüvad piimatootjad oma
toodangut selgelt alla omahinna ning seda ei aita tasakaalustada ka
toetused.”
Langus paistab välja ka esimestest avalikuks
saanud numbritest. Näiteks piimatootja OÜ Vändra kasum kahanes
mulluselt üheksalt miljonilt kroonilt alla kahe miljoni. Ettevõtte
tänavused eesmärgid on “viia tootmiskulud minimaalseks.
Tõenäoliselt tuleb investeeringud külmutada ja majanduslangus
üle elada.”
See tähendab, et toetuste saamine muutub
põllumeestele tänavu ja lähiaastatel eluliselt oluliseks.
Kasvav rahasadu EASist
Seejärel pöörasin silmad EASi poole, kust saan pidevalt
teateid uutest ja üha suurematest toetustest. Näiteks juuni alguses
andis president Toomas Hendrik Ilves üle EASi kõigi aegade
suurimad investeerimisotsused. Kaheksa tehnoloogia arenduskeskust saavad kokku
ligi miljard krooni.
Tuhlasin tükk aega EASi toetatute
nimekirjas ja see tegi mu südame soojaks. On igati mõistlik, et
riik toetab koolimajade ja lasteaedade remonti, aitab firmadel tegevust
alustada, neil eksportturgudele siseneda ning abistab äriplaanide
koostamisel, toetab ühte ettevõtet ekskavaatori ostmisel ja teist
röstsaialiini soetamisel, maksab kinni koolitusi, eraldab raha
teadusuuringuteks.
Mind ei häiri see, kui mõned
projektid aia taha lähevad – nagu näiteks need 1,15 miljonit
krooni, mida EAS laenas firmale, kes uuris elektri tootmist vabavooluturbiinide
abil. Katsetuse käigus selgus, et seadme paigaldamine Narva jõkke
on eeldatust keerukam ja kallim, energiatootmise efektiivsus aga oodatust
kehvem. Pankrotihaldur märkis, et võib-olla ei tasu seadmeid
müüa isegi vanametallina, sest äraveo kulu võib
ületada müügitulu.
Kõik projektid ei saagi
edukad olla.
Mind ei sega “Welcome to Estonia”
tüüpi promo. Programmile “Eesti kui reisisihi tuntuse
suurendamine” eraldas EAS viie aasta jooksul 386 miljonit krooni, sellest
lõviosa mullu. Peaasi, et turistid siia tuleksid ja rahvale
tööd ning leiba annaksid.
Mul pole midagi ka selle vastu,
et EAS on toetanud väikeste summadega küünetehnikute koolitust,
aidanud naisteklubi käsitööharrastusi ja rahastanud isegi nii
naljaka nimega projekti nagu “Kus Teil siin tualett asub?” (selle
taga oli üks noorteklubi).
Kas riik peaks toetama ka
SMS-laenu andjaid?
Mõned rahaeraldused tekitavad
siiski üllatust. Näiteks kaks aastat tagasi peakokkade
ühendusele antud 889 000 krooni konkursi “Aasta Kokk 2007”
tarbeks. Miks küll pidi riik toetama nii suure summaga kokkade
kutsevõistlust ajal, mil Eesti tipprestoranid elasid sulavõi sees
ning külastajate rohkuse tõttu polnud kuningas mitte kunde, vaid
kelner?
On selgemast selgem, et kui riik lahkelt toetust pakub, siis
nutikas tegelane kummardab ja korjab raha üles. Kuid jahmusin, kui
nägin rahaeraldusi Julianus Inkassole. Viimase nelja aasta jooksul on see
võlgade sissenõudmisega tegelev ettevõte saanud toetusi
kaheksal korral: 11 340 krooni finantsarvestuseks ja 12 950 krooni
finantsanalüüsiks, 16 100 krooni programmile “Rasked
võlgnikud” ja 58 870 krooni programmile “Meeskond
Julianus”, 93 310 krooni koolituseks, 45 000 krooni ekspordistrateegia
väljatöötamiseks ja koguni miljon krooni ekspordiplaani
elluviimiseks.
Ma polnud kuulnud, et Eesti ekspordib võlgade
väljanõudmise teenust, kuid majandusaasta aruanded näitavad
tõesti, et Julianuse sellid on läinu
d riigi toel Soome, Läti ja Leedu turule.
Huvitav, kas varsti
hakkavad ka SMS-laenu andjad riigilt toetust saama? Koolitus “Kuidas
töötult viimasedki sendid kätte saada” oleks neile
kriisiajal vägagi vajalik. Teiste firmade seiklus- ja kriisikoolitusi on
ju EAS toetanud.
Samas jällegi: ma võin küll
iriseda, et miljoni andmine inkassomeestele ei ole väga eetiline, aga kas
2,5 miljoni andmine viinavabriku Liviko ekspordiplaanile on moraali poolest
palju etem?
Teeme tugevad veelgi tugevamaks!
Täiesti omaette kategooria dotatsioonisaajate seas moodustavad
jõukad asutused. Näiteks riigifirma Tallinna Sadam sai aprillis
üle 85 000 krooni, et tema töötajad saaksid osaleda
rahvusvahelistel erialakonverentsidel. Veebruaris eraldati sadamale
üle 280 000 krooni projekti “ASi Tallinna Sadam töö
analüüsi läbiviimine” tarbeks. Samas on see firma rikas
nagu troll, makstes lähiajal riigile sadu miljoneid kroone dividende.
Või siis see, et EAS andis mullu sügisel 675 000 krooni
Ehitusettevõtjate Liidu reisiks Jaapanisse ja tänavu juunis
üle 440 000 krooni sõiduks Hiinasse. Selle liidu liikmed on ju
sellised uhked ettevõtted nagu Merko, Nordecon, Estconde, Facio jt.
Kuid jõukad firmad ei põlanud toetuste küsimist
ära ka buumi ajal. Siin polnud vahet, kes olid nende omanikud:
ühteviisi käisid EASist abi küsimas nii Oliver Kruuda
Kalev, Toomas Lumani Eesti Ehitus, Jaan Pillesaare Helmes kui teiste
jõukate majandustegelaste ettevõtted.
Rüütelliku põhimõttega, et abistama peab esmajoones
nõrku, see muidugi kokku ei lähe.
Kuid EASi
pressišeff Erki Peegel naeris selle jutu peale südamlikult:
“Kas tõesti peaksime me aitama ainult neid, kes on nõrgad
ja võib-olla üle noatera ellu jäävad, või toetama
tugevaid, kes loovad töökohti ja aitavad meid kriisist välja
tuua?”
Selline on elu moodsas Eestis.
Suuremad põllumajandustoetuste saajad 2008 | ||||
Toetuse saaja | Asukoht | Kasum 2007, mln kr | Toetused 2008, mln kr | |
1 | PRIA | Tartu | 39,0 | |
2 | Põllumajandusministeerium | Harjumaa | 23,6 | |
3 | Põllumajandusuuringute Keskus | Harjumaa | 8,1 | |
4 | Estonia | Järvamaa | 22,8 | 8,0 |
5 | Vändra | Pärnumaa | 9,1 | 7,3 |
6 | Voore Farm | Lääne-Virumaa | 8,9 | 7,0 |
7 | Aravete Agro | Järvamaa | 4,3 | 6,6 |
8 | Väätsa Agro | Järvamaa | 15,8 | 6,2 |
9 | Perevara | Jõgevamaa | 3,9 | 6,0 |
10 | Weiss | Pärnumaa | 12,1 | 5,8 |
11 | Sadala Agro | Jõgevamaa | 12,2 | 5,7 |
12 | Tartu Agro | Tartumaa | 16,0 | 5,7 |