Esiteks ei saanud ma aru, mismoodi tõusis riigi rikkuselt teiseks meheks ­Margus Kangro – Ühispanga endine ametnik, kes tiitli poolest oli vahepeal panga kapitaliturgude divisjoni juht, kuigi tema divisjonis töötas vaid üks alluv.

Äripäev rehkendas Kangro väärtuseks 1 455 550 000 krooni. Ehk ta on peaaegu sama jõukas kui kõmulised Ain ­Hanschmidt ja Enn Pant kahe peale kokku.

Kas see võib tõsi olla?

Pöördusin äriregistrisse ja otsisin välja pisifirma Alvekor majandusaasta aruande, mille kaudu Kangro oma äri ajab. Tolle paberi põhjal hindas mehe rahalist väärtust ka Äripäev.

Äripäeva jõukuse hindamise põhimõte on väga lihtne: leht võtab firma omakapitali ning liidab sellele viimase aasta viiekordse kasumi ja korrutab saadud summa läbi aktsionäri osaga tolles firmas. Muidugi on see kirvemeetod kohati väär. Näiteks Hansapanga aktsia hinnaks annaks selline rehkendus vaid 85 krooni. Rootslased pakkusid aga kevadel aktsia eest üle 200 krooni.

Äripäeva meetodi puhul ilmnes aga üks väga imelik asi.

Nimelt teenis Kangro firma valdava osa kasumist Kohtla-Järvel asuvast keemiakombinaadist, mille ta koos sõpradega mõne aasta eest salapärastel asjaoludel ära ostis. Kangro kontrolli all on veidi alla veerandi keemiakombinaadist, kuid ta oskas sealt välja väänata kasumi, mis ületas kombinaadi oma peaaegu kaks korda!

Keemiakombinaadi kasum oli 121 miljonit krooni, Kangro pidas sellest aga enda omaks ei vähem ega rohkem kui 211 miljonit.

Eriti pentsik oli, et hiljuti Ekspressis Aafrika loomade küttimise kogemusi tutvustanud Priit Piilmann, kellele kuulub samast keemiakombinaadist 36 protsenti – ehk Kangrost poolteist korda rohkem –, sai rikaste tabelis alles 31. koha.

See pole loogiline.

“See pole tõesti loogiline,” ütles ka üks audiitor, kellele anomaaliat tutvustasin. Aga tal oli vastus võtta: mullu hinnati ümber keemiakombinaadi põhivara. Kangro lülitas ümberhindluse oma aruandes kasumi sisse ehk lõppkokkuvõttes on tema aktsiapakk kajastatud enam-vähem õiglaselt.

Piilmann seevastu näitas oma varanduslikku seisu liigagi konservatiivselt. Väitis, et tema osa Viru Keemia Grupi kasumis oli vaid 28 miljonit krooni kasumit ning aktsiapaki väärtus veidi üle saja miljoni krooni.

Ilmselgelt peaks Piilmanni osa olema väärtuslikum ehk ta peaks asuma rikaste tabelis Kangrost eespool.

***

Teiseks ei uskunud ma oma silmi siis, kui lugesin tabelist välja, nagu kahanenuks Ekspressi ainuomaniku Hans H. Luige vara viimase kahe aasta jooksul enam kui 200 miljoni krooni võrra.

Kaks aastat tagasi oli Luige väärtus Äripäeva hinnangul 539 miljonit, nüüd vaid 301 miljonit.

Mina ei usu, et Luik on luuser. Tõesti ei usu.

Võite nüüd arvata, et edasine jutt on Luige tellimus, aga ei ole. Ma kasutasin teda vaid eriti suure liikumise näitajana: Luik kukkus nimelt 6. kohalt 45. kohale. Minu arust on siin tegemist arusaamatusega.

Olen kohanud Hansu oi kui palju kordi ja pole kunagi näinud, et ta murekoorma all ägaks nagu need ettevõtjad, kelle ärid nässu lähevad.

Vastupidi. Luik on ideedest pakatanud ja kiitnud ka Ekspressi lugejatele, kui hästi edeneb ettevõtlus üle Eesti. Suvel teatas ta juhtkirjas, et kinnisvaraarenduses “peab ikka väga lohakas olema, et orki lennata” ning et “Eestimaal on buum, eestlased ehitavad uusi kodusid, ja kodu on teadagi elu suurim investeering. Kiiremat rikastumise võimalust suuremale hulgale vist Eestis enam ei tulegi.”

Võtsin välja Luige firmade aastaaruanded.

Ekspress Grupi oma räägib Printalli uue trükikoja käikulaskmisest, Leedus väljaannete ostmisest, Viru Keskuses Baltimaade suurima raamatupoe avamisest, Ekspressi ja SL Õhtulehe heast kasumist. Isegi Päevaleht jõudis esimest korda kasumisse. Ka Bravocomiga oli firma kavandatud kursil. Kasum kukkus küll aastaga 15 miljoni krooni võrra, kuid arvestades trükimasina ostu ja muid investeeringuid oli see normaalne.

Ekspress Hotline’i aruanne näitab kõigi aegade suurimat müügitulu. Kasum kahanes, kuid vaid ühe miljoni krooni võrra.

Luige kinnisvaraarenduse ettevõtte Minigert käive kasvas 41 protsenti. Kuue miljoni krooni suurune kahjum asendus nelja miljoni suuruse kasumiga.

Ei näe ma siin laostumise märke, kuidagi ei näe. Ärimahud kasvavad, mitte ei kahane.

Kus siis konks peitub? Mis on valesti?

Põhjus on jällegi lihtne. Aastal 2002 sooritas Luik paar väga edukat kinnisvaratehingut ning müüs maha osaluse Lehepunkti putkades. Firma müük on alati eriline sündmus. Äripäev aga rehkendas nii, nagu peaks Luik saama igal aastal sama suuri kasumeid. Kuna Hans aasta hiljem ühtki firmat maha ei müünud, siis pidigi tema “väärtus” kahanema.

Ehk viga on tabeli koostamise põhimõttes, mis ei tee vahet tavapärase äri ja erakorraliste sündmuste vahel.

Tuletan meelde, et tänavu kirjutas Äripäev ise, kuidas Hillar Teder müüs osalusi kolme miljardi krooni eest. Kas tema on tuleva aasta esinumber? Ja kas need osalused korrutatakse veel viiega? ­Ootan huviga.

***

Kokkuvõttes ei taha ma siiski Äripäeva edetabelit täiesti maha teha. Peeter Raidla teeb selle kokkupanemisel väga kõva tööd ning rahva seas kõneaineks saab see alati.

Ka mujal maailmas pole asjad paremad. Ikka satub arusaamatusi sisse. Aasta tagasi lõi üle ilma laineid Rootsi ajakirja Veckans Affärer väide, et mööbikontserni IKEA asutaja Ingvar Kamprad on jõukam kui Microsofti suuromanik Bill Gates. Ajakiri tegi rootslasest lausa maailma rikkaima inimese.

Põhjus seisnes tõigas, et ajakiri asetas võrdusmärgi Kampradi isikliku vara ning Ikeat omava sihtasutuse vara vahele, mida ei IKEA ega Kamprad pidanud õigeks.

Küsimus oli lihtsalt hindamismeetodis.

Päris õiget jõukuse edetabelit pole kusagil. Meedia ei pääse kõikidele andmetele ligi, nii nagu ka maksuamet, sest osa varast peidetakse ja tulusid ei näidata. Nii võibki mõnede inimeste vara väärtust vaid aimata.

Muuseas, Hans H. Luik teatas suvel eespool mainitud juhtkirjas, et riigi rikkaim mees on tema arvates kinnisvarategija, Viimsi Kirovi-nimelise kalurikolhoosi maad ja majad rikkalt leselt üles ostnud Toomas Tool. Äripäeva rikaste tabelis saavutas Tool 185. koha.

Äripäeva rikaste edetabel 2005

1. Toomas Annus 1484 mln kr

2. Margus Kangro 1456 mln kr

3. Marcel Vichmann 1393 mln kr

4. Toomas Sildmäe 1340 mln kr

5. Heldur Meerits 1248 mln kr

6–7. Sergei Glinka 1195 mln kr

6.–7. Maksim Liksutiv 1195 mln kr

8. Fjodor Berman 1190 mln kr

9. Viktor Levada 1091 mln kr

10. Daniel Elihu Bain 1062 mln kr