26.08.2010, 00:06
Rikas vanainimene on Eestis nõutud kaup
Lugu sellest, kuidas 85aastane Maria Merivälja pansionaadist minema viidi ja mis tema varaga juhtuma hakkas.
FOTO:
Viis-kuus aastat tagasi hakkas Maria (praegu 85) oma sõbrannale kurtma, et keegi viib suhkru ta suhkrutoosist minema. Maria segamini korteris Lasnamäel võis leida paarikümne tuhande krooni väärtuses rahanutsakaid küll põrandalt, küll madratsi alt (Šveitsi sugulaste saadetis), aga Maria ei mäletanud, kust või millal need talle saadetud olid. Mariale määrati sotsiaaltöötaja, kes aegajalt kohale tuli ja toa lapiga üle tõmbas. Aga peagi mõistis Maria, et üksi elamisest ei tule enam midagi välja. Kaua istus Maria oma kodus, kohvrid pakitud, kuni ühel päeval teatas, et lähme! Nii sai Mariast 2007. aasta jaanuaris Merivälja pansionaadi elanik. Tänavu juulis aktiviseerus Maria kauge sugulane Tiina Veisserik, kes teatas, et pansionaat ei ole Mariale väärikas elupaik („See on jube nagu kanala!”) ja vanaproua kirjutati pansionaadist välja. Maria viidi koduhooldusele Veisseriku sõbranna Lea Kanguri ema juurde. Kõik oleks ju kena – kindlasti ei ole vanadekodu see, millest vanainimesed unistavad – aga siis hakkasid juhtuma imelikud asjad. Maria pangaarvelt tõsteti 227000 krooni uue hooldaja Lea Kanguri arvele. Ka Maria korter kingiti hooldajale (kinnistusraamatus on seni veelomanik Maria). Veisserik ja tema sõbranna Lea Kangur väidavad, et nii taheti kaitsta vanainimese pangaarvet rahaahnete sugulaste eest. Teised sugulased on kardinaalselt teist meelt.