RIKASTE ERI: Paltsu päevaraha 100 000 krooni
Ekspressi värsket suuremate dividendisaajate edetabelit juhib kindlalt Tallinna eelmine linnapea Tõnis Palts. Palts otsustas oma pisikesest investeerimisettevõttest välja võtta 40 miljonit krooni omanikutulu.
Selline summa annab võimaluse kulutada isiklikuks tarbeks üle saja tuhande krooni päevas – puhkepäevad ja riigipühad kaasa arvatud.
Kuid pole erilist mõtet arvutada, et ta võiks osta iga päev kolm 42tollist plasmatelerit (tavahind Stockmannis 36 900 krooni) või iga kuu Mercedes-Benzi kõige kallima ja moodsama V12-mootoriga luksuskupee (tavahind salongis 3,2 miljonit krooni). Keegi lihtsalt ei vaja sellises koguses hiigeltelekaid või autosid.
Ekslinnapea ei pooseta ka oma jõukuse ega pereeluga rahva ees nagu mõned suurärimehed ja ministrid, kes uhkeldavad seltskonnakroonikates villade, sportautode ja uute beibedega.
Tavalisele lehelugejale on Paltsu rahasummad igal juhul üle mõistuse suured.
Kui lähete väga kadedaks, võite enda rahustuseks rehkendada, et tulumaksu pidi Paltsu firma tasuma seekord 12,6 miljonit krooni ehk rohkem, kui keskmine eestlane teenib kogu elu jooksul.
Res Publica valitsus alandas mullu tulumaksu kahe protsendi võrra. Üks suuremaid võidumehi oli härra Tõnis. Ainuüksi dividende välja võttes hoidis ta kokku 1,4 miljonit krooni.
Palts pooldab tulumaksu kadumist
Oma värskeimas pöördumises netiküljel www.palts.ee teatab Tõnis Palts, et peaminister Andrus Ansip kaitseb tulumaksu alandamist põhjendatult ja ausalt. Tulumaks on efektiivsuse pärssimise maks. Seetõttu võiks tõsta teisi makse ja tulumaksu sootuks kaotada. "Iseasi on aga, kuidas tulumaksu vähendada," arutleb ta. "Mitte ettevõtluse tulumaks ei tule taastada, vaid eraisikute tulumaks tuleb samm-sammult viia ka nullini."
Sealsamas seisab Ansipi kommentaar: "Tõnis, palun hoia näpud sellest teemast eemal. Viimane, mida rahvas kuulda tahab, on see, et sina toetad tulumaksu alandamise ideed."
Tõepoolest, Palts ja maksuamet on sama laadi "vanad sõbrad" nagu sõjapealik Ivo Schenkenberg ja tema mässajast poolvend Gabriel, kes mängufilmis "Viimne reliikvia" üksteisele nuga andsid.
Kui kevadel 2003 sai teatavaks, et Tõnis Palts pannakse rahandusministriks, teavitas maksuameti juhtkond valitsust kokku pannud Juhan Partsi ääri-veeri maksujamast. Parts vastas: "Lolliks olete läinud või? Palts ütles, et pole mingeid probleeme."
Paar kuud hiljem teatas Ekspress, et maksuamet uurib, kuidas täpselt müüsid Palts ning tema kompanjonid oma osalused sidekontsernis Levicom. "Räägitakse 800 miljonist kroonist. Ma ei mäleta, et ükski eestlane oleks deklareerinud oma tuluna kas või veeranditki sellest," ütles kõrge maksuametnik.
Palts astus mõne kuu pärast valitsusest tagasi, sest maksuamet allus talle nming samal ajal oli ta uurimise all.
Kaval petis või ilmsüüta kannataja?
Maksuamet esitas Paltsule käsu maksta Levicomi tehingu pealt tagantjärele enam kui 12 miljonit krooni. Palts maksiski poliitikuna kohe raha ära, kuid kaebas asja kohtusse. Ta nõuab otsuse tühistamist ja raha tagasi. Esimene istung toimub märtsis.
Paltsu kohtuasja sisu on olulisem ja ühiskonnale laiem kui ainult tema enda nime puhastamine. Nimelt testib see protsess Eesti maksuseaduste kõige olulisemaid põhimõtteid.
Siim Kallas pani Eestis kehtima põhimõtte, et ettevõtluse hoogustamiseks meil ei maksustata tulusid, mida firmad investeerivad edasi oma äritegevuse laiendamiseks. Maksu alla läheb vaid firmadest isiklikuks tarbimiseks võetud tulu.
Palts ja tema kompanjonid müüsid Levicomi rootslastele Hollandis ja Antillidel registreeritud vahefirmade kaudu. Selline käik lubas jätta kasumi välismaale, väljapoole siinse maksuameti haaret.
Aga ikkagi on maksuamet jaol. Paar nädalat tagasi kurtis advokaat Üllar Talviste Tallinna Halduskohtus Paltsu äripartneri Toomas Peegi kohtuprotsessil: "Maksuamet loeb Peegi tuluks ka seda raha, mis laekus Hollandi firma pangaarvele, sõltumata sellest, kas Peek pääses oma käekesega sinna ligi või ei. Need summad loeti realiseerimata tuluna Peegi omaks. Maksuamet on pannud võrdusmärgi Toomas Peegi ja Hollandi firma vahele, kuigi seda ei tohi teha!"
Peegi ja Paltsu maksuvaidlus on oluline, sest kui maksuametile jääb õigus, võivad tulevikus minna ülevaatamisele teisedki suured tehingud, sh mullune Hansapanga ülevõtmine, mis rikastas eestlasi mitme miljardi võrra. Paar nädalat tagasi teataski maksuameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur, et alustas Eesti suurima metsafirma Sylvester müügi ülekontrollimist.
Maksuameti kaotuse puhul võib aga oodata, et kõik vähegi nutikamad inimesed müüvad oma aktsiad-osad edaspidi varifirmade kaudu ning maksuametnikud näevad nende müükide pealt tasutavat tulumaksu sama palju nagu oma kõrvu.
Eestlased ju armastavad trikitada. Pole suur saladus, et Rakvere kröösus Oleg Gross pesitseb paisjärvega varustet elumajas, mis on ametlikult hoopis tema kaubandusketi esindushoone. Mõned tragid ärimehed nimetavad sõite Antarktikasse ja Ameerika džunglitesse õppereisideks ning suruvad arve oma firmade kuludesse.
Aga maksuasjad on keerukad ja rasked. Kui kohtunik Karin Kalmiste küsis Peegilt, mis kava tal üleüldse Levicomiga oli – kas ta kavatses dividende saada või kuidagi teistmoodi kasumit –, ütles Peek, et teda huvitas ettevõtte väärtuse kasv. Kellele ja kuidas ja millal müüa, polnud tema asi.
Kohtunik ei saanud aru: "Kas tahtsite saada dividende?"
Nüüd sekkus Talviste, kes seletas, et "Peek ei saanud minna õhtul voodisse ja mõelda, et maksaks õige dividende. Tal olid ka teised seltsimehed. Ta pidi nendega arvestama."
Kohtunik vangutas nõutult pead: "Aga kust ta pidi siis kasu saama?"
See sõnavahetus näitab, kuivõrd erinevad on eestlaste arusaamad ettevõtlusest ja kasu tekkimise allikatest.
Üks naine rikub maksuameti skeemi
Levicomi müük tegi lisaks ekslinnapeale miljonärideks veel neli eestlast, kelleks on:
• Tõnise vend Meelis Palts,
• Tõnise ammune sõber ja koolikaaslane TPI päevilt Toomas Peek, kes tegeleb kinnisvaraäri ja purjetamisega,
• Levicomi endine finantsjuht Ants Prümmel, kes juhib praegu geeniprojektiga seotud ettevõtet E-Geen,
• Liivi Pehk, Tallinna Kaabeltelevisiooni endine juht.
Kõik viis müüsid oma osalused ühist skeemi kasutades. Ehk Eesti riik peaks neid maksustama ühtmoodi. Kuid siinkohal sattus maksuamet samasugusesse kimbatusse nagu Schwarzeneggeri näoga terminaator, kes sai filmis ühtaegu käsu üht noormeest kaitsta ja teda tappa.
Nimelt väidavad advokaadid Ants Karu ja Üllar Talviste, et kui riik maksustaks nende klienti Liivi Pehki täpselt samadel põhimõtetel nagu Tõnis Paltsu või Toomas Peeki, peaks naine saama negatiivse nõudega otsuse ehk riik peaks osa raha talle tagasi andma.
Samasugust negatiivset otsust võiks oodata ka Meelis Paltsu puhul.
Maksuamet ei saa Paltsu asjas niisama alla anda ning üritab asja enda kasuks pöörata.
Maksuametnikke huvitab, miks läheb asi Pehki puhul miinusesse. Seetõttu tahavad nad pikendada naise tehingute uurimist Levicomi müügist tänapäevani välja, kuid kohus ei andnud selleks luba. Praegu käib vaidlus loa hankimise üle.
Filmiterminaator lõpetas muuseas oma dilemma ühe sõiduauto sodikspeksmisega.
Me olime luuserid. Meil polnud sõnaõigust
Tüüpilist eestlast iseloomustab tunnustuse ja ärapanemise janu. Uus telesarigi kannab pealkirja "Naabrist parem".
Eriti auahned on ettevõtjad, kes riskivad kogu varaga ega saa seetõttu aru, miks rahvas suurepäraste kasuminumbrite puhul neid hurjutab.
Palts ja tema äripartnerid esinevad Levicomi asjas aga täielike luuseritena. Nad püsisid vait kevadel 1998, kui Hansapanga finantsjuht Erkki Raasuke kuulutas avalikult, et Levicom pole laenukõlbulik. Ka siis, kui Äripäev kirjutas firmast pealkirja all "Levicom – peavalutekitaja".
Kuid nüüd tunnistavad nad, et ettevõte ei jõudnud tõesti enam laene tagasi maksta ning pangad võtsid omanikelt aktsiad ajutiselt ära. Palts oli kõrvuni sees. Kui ta oleks veel kord vääratanud, poleks tänaseid miljoneid ega Res Publica lipukandja rolli.
Firma päästjaks osutus Levicomi Kanada päritolu välisosanik Markus Pedriks, kes oli omal ajal soovitanud tegelda mobiilsidega. Hiljem ministrina tegi Palts temast oma nõuniku.
Pedriks ja taanlane Kenn Robson sebisid välja uue soodsa laenu USA suurpangast Chase Manhattan, millega maksti kinni vanad võlad, ning ärisid Levicomi edasi rootslastele. Müük käis Hollandi ja Antillide firmade kaudu Ameerika panga, Hollandi ja Briti advokaatide ning Rootsi päritolu ostja nõudmisel. Niisiis eestlastel polnud müügi juures sõnaõigust.
Paltsul ja Peegil tasub nii rääkida, sest sel juhul ei saa maksuamet väita, et Eesti mehed hoidusid tahtlikult maksudest kõrvale.
Antillid säästsid nii Eesti kui ka Hollandi maksudest
Maksuamet väidab, et sellise müügi puhul peab lähtuma tehingu majanduslikust sisust. Milline oli majanduslik sisu, kui väärtuslik aktsiapakk vahetas omanikku vaid nädalaks ja kasum suunati Eestist mööda?
Kas sealt sai alguse mitme aasta pikkuseks veninud koostöö rootslaste ja Levicomi endiste aktsionäride vahel, nagu väidavad Paltsu ja Peegi advokaadid, või oli peamine eesmärk ikkagi maksudest pääsemine?
Ja kas Antillide puhul kehtib Eesti-Hollandi topeltmaksustamise vältimise leping, mis vabastab Levicomi müügi Eesti maksudest, sest Hollandis on Paltsu väitel maksud tasutud? Mõiste "Holland" tähendab lepingus kuningriigi Euroopas asuvat osa. Antillid asuvad Ameerikas, Venezuela ranniku lähedal.
Maksuameti esindaja Ene Lainemäe rääkis Peegi protsessil koguni, et kuna Antillid on madala maksumäärga piirkond, siis kanti raha just sinna, vältimaks maksude tasumist Hollandis.
Tõnis Paltsu dividendid firmast Pambos Holdings | |||
aasta | puhaskasum, kr | sellest dividendideks, kr | pluss tulumaks dividendidelt, kr |
2000 | 8 652 540 | 5 180 000 | 1 820 000 |
2001 | 37 542 551 | 11 840 000 | 4 160 000 |
2002 | 34 930 814 | 12 580 000 | 4 420 000 |
2003 | 21 604 227 | 10 000 000 | 3 513 514 |
2004 | 83 498 466 | 40 000 000 | 12 631 579 |
kokku | 186 228 598 | 79 600 000 | 26 545 093 |
Levicomi müük toidab viisikut rikkalikult | |||
eraisik | tema Eestis asuv investeerimisfirma | tütarfirma, mis viib Levicomi müügini | tütarfirmast laekunud dividendid, 2004 |
Tõnis Palts | Pambos Holdings | Prisma Consulting | 33 640 190 kr |
Meelis Palts | Inoversal | Gramatex Finances | 21 309 159 kr |
Toomas Peek | Monteray Holding | Gillworth Holdings | 9 078 182 kr |
Ants Prümmel | Mesalii Invest | Alcott Capital | 5 679 716 kr |
Liivi Pehk | Vellimand | Primula Development | 3 127 541 kr |
Palts ja tema sõbrad omavad Eestis investeerimisfirmasid. Need kõik on tütarfirmade kaudu osanikud Antillide kompaniis, kuhu laekus Levicomi müügiraha. Osa Levicomi müügisummast ongi neid firmakette pidi Eestisse jõudnud ja ametlikult deklareeritud dividendidena välja võetud. Kui maksuamet esitas Paltsu pundile täiendavad maksunõuded, arvestas ta sellest maha nende dividendide pealt makstud tulumaksu, sest muidu oleks Hollandist laekunud raha maksustatud kaks korda.
