Veel on poisil suur kirg kitarrimängu vastu. Vähemalt ülepäeviti võtab ta kätte oma "Guitar Hero" videomängu kitarrikonsooli ning tinistab televiisori ees rokiklassikat järele mängida.
"Ja kui sõpradega mängime, oleme pikali maas ja põlvili, viskame juukseid ja hüppame," kirjeldab Jaak Joonas kodukontsertide rokimeeleolu.

Kidramäng on talle nii meeldima hakanud, et pärast kaks aastat konsoolil harjutamist otsustas 14aastane kutt möödunud kuul minna kitarritundidesse. "Tänu sellele mul tekkis huvi päriskitarri vastu," tõdeb poiss ise.

Aga rokkmuusikat kuulas ta juba varemgi ("Guitar Heros" saab kaasa mängida ainult rokilugudele). Jaak Joonase lemmikbänd on Metsatöll, ja sestap kutsuski Ekspress maailmas üle 23 miljoni eksemplari müüdud mängu testima just selle bändi basskitarristi.

Et lasta 20aastase lavakogemusega ­Kuriraivol ka järele proovida, milles see fenomen siis seisneb. Miks lööb üks kidramängu imiteeriv telekamäng noorte seas niiviisi laineid?
Jaak Joonas ühendab treffikohta jõudes kõigepealt kitarrid mängu ja telekaga ning kidramehed riputavad ilma pikema jututa pillid kaela.

Kuriraivo leiab plastmasskonsooliga tutvudes, et see meenutab kitarri küll.

Mäng käib Jaak Joonase õpetuse järgi niimoodi: "Kõigepealt tuleb valida raskustase: easy on kolme nupuga (kitarrikonsooli kaelal asendavad kitarrikeeli värvilised nupud - M. S.), medium'iga tuleb sinine ja hard'iga oranž nupp juurde."

Tema ise läks viimase taseme lugude peale üle pärast mitme kuu pikkust mängimist, aga mõned sõbrad on seda teinud juba nädalase tinistamise järel.

"Siis peab laulu valima," ja teeb kiire näidisvaliku. Teleekraanil hakkab pilt jooksma piki kitarrikaela, mille keelte kohale ilmuvad järjest värvilised nupud.

"Kui tuleb kollane, peab vasaku käega kollast vajutama ja samal ajal paremaga nagu kitarrikeelt tõmbama. Kui mööda või valel ajal vajutad, ei kõla hääl välja." Õigesti tabatud noodid kostavad kõlaritest nagu päris elektrikitarri hääl.

Ekraanil näitab nuppude tabamust rock-meeter. See läheb punase peale, kui palju mööda paned. "Siis vilistab rahvas su välja ja sa feilid selle loo (põrud läbi - M. S.)."

Lihtne! GO!

Ansambel Rokk läheb peale

Jaak Joonas ja Kuriraivo otsustavad panna oma kahemehebändile nimeks Rokkansambel. Kui Jaak hakkab seda mängu sisse toksima, ei jaksa Kuriraivo ära oodata. "Läheb nii pikaks, paneme kahe k-ga Rokk ja kogu lugu!"

Vastsündinud bändi esimeseks kaveriks saab The Killersi 2006. aasta lugu "When You Were Young".

Jaak Joonas võtab enda kanda vastutus­rikka kitarriosa, bassimees bassiliini. "Seal ei ole vaja oskuseid!" naerab karmidele rokivendadele omaselt leebe olekuga Kuriraivo.

Esialgu vilistatakse ansambel Rokk paar korda lavalt maha.

"Ega jah, vormelisõiduga on sel vist rohkem pistmist kui kitarrimänguga," kommenteerib bassimees muiates esmamuljet.

Siis aga hakkab minema. Juba kolmandal katsel ilmub paaril korral ekraanile kiri, et bändikaaslased on saanud 50 noodile järjest pihta.

"Aga proovime mõne rokkivama loo ka läbi, äkki oligi liiga sült!" läheb Kuriraivo tasakesi hasarti. Kidramehed valivad loo "Bulls On Parade" bändilt Rage Against The Machine ja nupud kitarrikaeltel klõbisevad vaikiva keskendumise saatel kõva hooga.

"Mul tegi igatahes otsaesise higiseks!" lausub Kuriraivo mängu järel ja katsub tätoveeritud käega oma patsiga pead. "See oli juba natuke rohkem pillimängimise moodi! Eelmisel korral oli lihtsalt tonks-tonks, aga nüüd pidi rohkem rütmist hoolima."

"Päris" bassimees sai nüüd ­plastpillil koguni 89 protsendile nootidest pihta, mis on võrreldes eelmisega umbes ­poole rohkem.

"Päris hea!" kiidab ligi 100protsendilise tabavusega Jaak Joonas oma eeskuju.

"Ei-ei, täitsa põnev hakkab! Lugu oli mitu korda rokkivam kui eelmine! Selle kitarrikaela tunnetuse kätte saamine võtab aega, eks nagu iga mängukonsooli puhul. Ma märkasin mängus kogu aeg, et jään nagu hiljaks nootide tabamisel, kuigi omast arust nõksun ilusti kaasa."

Tunne nagu rokkstaaril

Ilmselgelt hoogu minevad bändikaaslased võtavad järgmiseks ette Black ­Sabbathi "Paranoidi" ja skoorivad loos vahepeal isegi 100 nooti järjest! Lõpptulemus: Jaagu tabamus 99 protsenti ja Kuriraivol 81 protsenti kõigist nootidest.

"Päriselus on seda kaverit küll ja küll tehtud! Kasu oli sellest nii palju, et teadsin, mis koht tuleb. Ei, täitsa meeldib! See Slayeri "Raining Blood" võib vist päris hull olla?" uurib bassimees lugude nimekirja kruttivalt Jaak Joonaselt, kes kohe tellitud loo ka peale paneb. Selle loo kiire "udamine", nagu Kuriraivo ise ütleb, võtab tal nüüd kukla ka märjaks.

Videomängu muusikavalikuga jääb Kuriraivo väga rahule. "Kui Slayer juba ära oli, siis vist on kõik korras. eeldib, et on Black Sabbath ja. Nii peabki! See mäng annab noorele inimesele väga hea ülevaate rokkmuusika klassikast ja õpetab muusikat kuulama."

Jaak Joonase lemmiklood videomängult on Slipknoti "Before I Forget" ja Metallica "One". Ja loomulikult tahaks ta videomängus mõnd Metsatöllu lugu järele mängida. "See oleks muidugi lahe! Eesti omadest võikski olla Metsatöll, Kosmikud või Pedigree. Neid mängiks küll!" leiab bändi Rokk noorem liige.

Et Metallica on ka Kuriraivot üks enam mõjutanud bände, võtavadki nad viimaseks "One'i" ette.

"Päriselus on see lihtsam!" naerab pärast järjekordset ülikiiret "udamist" bassi­mees. "Eks siin mängus on ­võimalik ka kätepositsioone pisut õppida. See on tegeli­kult muidugi lihtsam kui päris ­kitarri õppimine, kus noodid tulevad kaelal alla välja.

Aga ma hakkan sellest fenomenist täiesti aru saama. Kui sa muusikasse piisavalt sisse elad, saad selles osaline olla, tekitab see tunde, et teedki bändi, tunnedki ennast rokkstaarina.

Praegu on rokkimine üleüldse popp, võib-olla seoses sellega on ka see mäng nii moes."

Möödunud aasta lõpus tuli "Guitar Hero" videomängude seerias välja kuues versioon "World Tour". Sinna saab lisaks kitarridele ühendada ka trummid ja mikrofoni ning see on Jaak Joonasel Inglismaalt juba ära tellitud (seal maksab mäng 2500, Eestis umbes 3500 krooni).

Sõpradega peab bänditegemist ikkagi edasi harj utama ja selles arenema. Ta ju tahab saada rokkstaariks! "Aga kitarrimängijaks. Lauluhäält mul pole."

"Guitar Hero" fenomen

Kui 1950ndatel ja 1960ndatel peeti kõige suuremaks ohuks noorsoole rock'n'roll'i, siis tänapäeval peavad lapsevanemad ja moraalivalvurid videomänge noorukeid hukutavaks meelelahutuseks. Mitmed lugupeetud rock-muusikud on sõna võtnud "Guitar Hero" laadsete mängude vastu.

Ameerika muusik John Mayer on öelnud: ""Guitar Hero" loodi selleks, et viia kitarrimängimine massidesse ilma, et inimesed selle juures väga pingutama peaksid. Nii on andetutel inimestel väga kerge ette kujutada ja teeselda, et nad on head." Nad kardavad seega, et videomängud hävitavad õige rock'n'roll'i.

Paljud plaadifirmad ja artistid on aga aru saanud, kui oluline on, et nende muusika kõlaks ka videomängudes. Kui su muusika kõlab videomängus, võid kindel olla, et oled läbi löönud.

Metallica viimane heliplaat "Death Magnetic" ilmus möödunud aastal ühel ja samal ajal nii pärisplaadina kui "Guitar Hero" tarvis allalaaditava ning installeeritavana. Audiofiilide hinnangul kõlas "Guitar Hero" versioon tunduvalt paremini - ruumilisemalt ja mahlakamalt - kui kompresseeritud päris-plaadi versioon.

Aastal 2009 peaks turule tulema mäng "Guitar Hero: Metallica". Eelmisel aastal ilmus mängust "Guitar Hero: Aerosmithi" versioon, kus 60 protsenti mängimiseks mõeldud lugudest on ansambli Aerosmith repertuaarist, ülejäänud aga bändiliikmete sooloteostelt või artistidelt, kes on aegade jooksul Aero­smithiga koostööd teinud või neid inspireerinud.

Aerosmith on muide mänguga teeninud juba rohkem kui ühegi albumi müügiga.

Sex Pistolsi vokalist Johnny Rotten / John Lydon müüs mängule "Guitar Hero" III oma lugusid ja ütles selle presentatsioonil: "Kurat, ma kaifisin seda mängu! Mulle meeldis see, et ta ei õpetanud kuidas olla rock-täht. See mäng õpetas, kuidas mitte olla rock-täht."

2008 müüsid muusikamängud - "Guitar Hero" ja tema analoogid ning sugulased "Rock Band", "Wii Music" jt - Suur­britannias esimest korda rohkem kui sporditeemalised mängud ning hõivasid aasta müüduimate mängude seas teise koha action-mängude selja taga.

Suurbritannias on küsitluste kaudu ka kindlaks tehtud, et 20 protsenti lastest, kes on veetnud aega video-muusikamängudega, võtavad hiljem ette päris instrumendid ja proovivad neid mängima õppida. Uuringu korraldanute soovitusel võiks "Guitar Hero"-laadsed mängud lülitada muusikaõpetuse haridusprogrammidesse.

Siim Nestor