23.01.2009, 00:00
Rokkstaariks kodus teleka ees
“Guitar Hero” äss Jaak Joonas Uudmäe (14) ja tema lemmikbändi Metsatöll basskitarrist Kuriraivo (33) rokkisid teleka ees konsoolkitarridel täiega.
Jaak Joonas on pikk õbluke poiss. Möödunud nädalal tuli
ta kaugushüppes omavanuste Eesti meistriks.
Veel on
poisil suur kirg kitarrimängu vastu. Vähemalt ülepäeviti
võtab ta kätte oma “Guitar Hero” videomängu
kitarrikonsooli ning tinistab televiisori ees rokiklassikat järele
mängida.
“Ja kui sõpradega mängime, oleme pikali
maas ja põlvili, viskame juukseid ja hüppame,” kirjeldab Jaak
Joonas kodukontsertide rokimeeleolu.
Kidramäng on talle nii
meeldima hakanud, et pärast kaks aastat konsoolil harjutamist otsustas
14aastane kutt möödunud kuul minna kitarritundidesse.
“Tänu sellele mul tekkis huvi päriskitarri vastu,”
tõdeb poiss ise.
Aga rokkmuusikat kuulas ta juba varemgi
(“Guitar Heros” saab kaasa mängida ainult rokilugudele). Jaak
Joonase lemmikbänd on Metsatöll, ja sestap kutsuski Ekspress maailmas
üle 23 miljoni eksemplari müüdud mängu testima just selle
bändi basskitarristi.
Et lasta 20aastase lavakogemusega
Kuriraivol ka järele proovida, milles see fenomen siis seisneb.
Miks lööb üks kidramängu imiteeriv telekamäng noorte
seas niiviisi laineid?
Jaak Joonas ühendab treffikohta
jõudes kõigepealt kitarrid mängu ja telekaga ning
kidramehed riputavad ilma pikema jututa pillid kaela.
Kuriraivo
leiab plastmasskonsooliga tutvudes, et see meenutab kitarri küll.
Mäng käib Jaak Joonase õpetuse järgi
niimoodi: “Kõigepealt tuleb valida raskustase: easy on kolme
nupuga (kitarrikonsooli kaelal asendavad kitarrikeeli värvilised nupud
– M. S.), medium’iga tuleb sinine ja hard’iga oranž nupp
juurde.”
Tema ise läks viimase taseme lugude peale
üle pärast mitme kuu pikkust mängimist, aga mõned
sõbrad on seda teinud juba nädalase tinistamise järel.
“Siis peab laulu valima,” ja teeb kiire näidisvaliku.
Teleekraanil hakkab pilt jooksma piki kitarrikaela, mille keelte kohale ilmuvad
järjest värvilised nupud.
“Kui tuleb
kollane, peab vasaku käega kollast vajutama ja samal ajal paremaga nagu
kitarrikeelt tõmbama. Kui mööda või valel ajal vajutad,
ei kõla hääl välja.” Õigesti tabatud noodid
kostavad kõlaritest nagu päris elektrikitarri hääl.
Ekraanil näitab nuppude tabamust rock-meeter. See läheb
punase peale, kui palju mööda paned. “Siis vilistab rahvas su
välja ja sa feilid selle loo (põrud läbi – M.
S.).”
Lihtne! GO!
Ansambel Rokk
läheb peale
Jaak Joonas ja Kuriraivo otsustavad panna
oma kahemehebändile nimeks Rokkansambel. Kui Jaak hakkab seda mängu
sisse toksima, ei jaksa Kuriraivo ära oodata. “Läheb nii
pikaks, paneme kahe k-ga Rokk ja kogu lugu!”
Vastsündinud bändi esimeseks kaveriks saab The Killersi 2006. aasta
lugu “When You Were Young”.
Jaak Joonas võtab
enda kanda vastutusrikka kitarriosa, bassimees bassiliini. “Seal ei
ole vaja oskuseid!” naerab karmidele rokivendadele omaselt leebe olekuga
Kuriraivo.
Esialgu vilistatakse ansambel Rokk paar korda lavalt
maha.
“Ega jah, vormelisõiduga on sel vist rohkem
pistmist kui kitarrimänguga,” kommenteerib bassimees muiates
esmamuljet.
Siis aga hakkab minema. Juba kolmandal katsel
ilmub paaril korral ekraanile kiri, et bändikaaslased on saanud 50 noodile
järjest pihta.
“Aga proovime mõne rokkivama loo
ka läbi, äkki oligi liiga sült!” läheb Kuriraivo
tasakesi hasarti. Kidramehed valivad loo “Bulls On Parade”
bändilt Rage Against The Machine ja nupud kitarrikaeltel klõbisevad
vaikiva keskendumise saatel kõva hooga.
“Mul tegi
igatahes otsaesise higiseks!” lausub Kuriraivo mängu järel ja
katsub tätoveeritud käega oma patsiga pead. “See oli juba
natuke rohkem pillimängimise moodi! Eelmisel korral oli lihtsalt
tonks-tonks, aga nüüd pidi rohkem rütmist hoolima.”
“Päris” bassimees sai nüüd plastpillil
koguni 89 protsendile nootidest pihta, mis on võrreldes eelmisega umbes
poole rohkem.
“Päris hea!” kiidab ligi
100protsendilise tabavusega Jaak Joonas oma eeskuju.
“Ei-ei,
täitsa põnev hakkab! Lugu oli mitu korda rokkivam kui eelmine!
Selle kitarrikaela tunnetuse kätte saamine võtab aega, eks nagu iga
mängukonsooli puhul. Ma märkasin mängus kogu aeg, et
jään nagu hiljaks nootide tabamisel, kuigi omast arust nõksun
ilusti kaasa.”
Tunne nagu rokkstaaril
Ilmselgelt hoogu minevad bändikaaslased võtavad
järgmiseks ette Black Sabbathi “Paranoidi” ja skoorivad
loos vahepeal isegi 100 nooti järjest! Lõpptulemus: Jaagu tabamus
99 protsenti ja Kuriraivol 81 protsenti kõigist nootidest.
“Päriselus on seda kaverit küll ja küll tehtud! Kasu oli
sellest nii palju, et teadsin, mis koht tuleb. Ei, täitsa meeldib! See
Slayeri “Raining Blood” võib vist päris hull
olla?” uurib bassimees lugude nimekirja kruttivalt Jaak Joonaselt, kes
kohe tellitud loo ka peale paneb. Selle loo kiire “udamine”, nagu
Kuriraivo ise ütleb, võtab tal nüüd kukla ka
märjaks.
Videomängu muusikavalikuga jääb
Kuriraivo väga rahule. “Kui Slayer juba ära oli, siis vist on
kõik korras. eeldib, et on Black Sabbath ja. Nii peabki! See mäng
annab noorele inimesele väga hea ülevaate rokkmuusika klassikast ja
õpetab muusikat kuulama.”
Jaak Joonase lemmiklood
videomängult on Slipknoti “Before I Forget” ja Metallica
“One”. Ja loomulikult tahaks ta videomängus mõnd
Metsatöllu lugu järele mängida. “See oleks muidugi lahe!
Eesti omadest võikski olla Metsatöll, Kosmikud või Pedigree.
Neid mängiks küll!” leiab bändi Rokk noorem
liige.
Et Metallica on ka Kuriraivot üks enam
mõjutanud bände, võtavadki nad viimaseks
“One’i” ette.
“Päriselus on see
lihtsam!” naerab pärast järjekordset ülikiiret
“udamist” bassimees. “Eks siin mängus on
võimalik ka kätepositsioone pisut õppida. See on
tegelikult muidugi lihtsam kui päris kitarri õppimine,
kus noodid tulevad kaelal alla välja.
Aga ma hakkan sellest
fenomenist täiesti aru saama. Kui sa muusikasse piisavalt sisse elad, saad
selles osaline olla, tekitab see tunde, et teedki bändi, tunnedki ennast
rokkstaarina.
Praegu on rokkimine üleüldse popp,
võib-olla seoses sellega on ka see mäng nii moes.”
Möödunud aasta lõpus tuli “Guitar Hero”
videomängude seerias välja kuues versioon “World Tour”.
Sinna saab lisaks kitarridele ühendada ka trummid ja mikrofoni ning see on
Jaak Joonasel Inglismaalt juba ära tellitud (seal maksab mäng 2500,
Eestis umbes 3500 krooni).
Sõpradega
peab bänditegemist ikkagi edasi harj
utama ja selles arenema. Ta ju tahab saada rokkstaariks! “Aga
kitarrimängijaks. Lauluhäält mul pole.”
“Guitar Hero” fenomen
Kui 1950ndatel ja 1960ndatel peeti kõige suuremaks ohuks noorsoole rock’n’roll’i, siis tänapäeval peavad lapsevanemad ja moraalivalvurid videomänge noorukeid hukutavaks meelelahutuseks. Mitmed lugupeetud rock-muusikud on sõna võtnud “Guitar Hero” laadsete mängude vastu.
Ameerika muusik John Mayer on öelnud: ““Guitar Hero” loodi selleks, et viia kitarrimängimine massidesse ilma, et inimesed selle juures väga pingutama peaksid. Nii on andetutel inimestel väga kerge ette kujutada ja teeselda, et nad on head.” Nad kardavad seega, et videomängud hävitavad õige rock’n’roll’i.
Paljud plaadifirmad ja artistid on aga aru saanud, kui oluline on, et nende muusika kõlaks ka videomängudes. Kui su muusika kõlab videomängus, võid kindel olla, et oled läbi löönud.
Metallica viimane heliplaat “Death Magnetic” ilmus möödunud aastal ühel ja samal ajal nii pärisplaadina kui “Guitar Hero” tarvis allalaaditava ning installeeritavana. Audiofiilide hinnangul kõlas “Guitar Hero” versioon tunduvalt paremini – ruumilisemalt ja mahlakamalt – kui kompresseeritud päris-plaadi versioon.
Aastal 2009 peaks turule tulema mäng “Guitar Hero: Metallica”. Eelmisel aastal ilmus mängust “Guitar Hero: Aerosmithi” versioon, kus 60 protsenti mängimiseks mõeldud lugudest on ansambli Aerosmith repertuaarist, ülejäänud aga bändiliikmete sooloteostelt või artistidelt, kes on aegade jooksul Aerosmithiga koostööd teinud või neid inspireerinud.
Aerosmith on muide mänguga teeninud juba rohkem kui ühegi albumi müügiga.
Sex Pistolsi vokalist Johnny Rotten / John Lydon müüs mängule “Guitar Hero” III oma lugusid ja ütles selle presentatsioonil: “Kurat, ma kaifisin seda mängu! Mulle meeldis see, et ta ei õpetanud kuidas olla rock-täht. See mäng õpetas, kuidas mitte olla rock-täht.”
2008 müüsid muusikamängud – “Guitar Hero” ja tema analoogid ning sugulased “Rock Band”, “Wii Music” jt – Suurbritannias esimest korda rohkem kui sporditeemalised mängud ning hõivasid aasta müüduimate mängude seas teise koha action-mängude selja taga.
Suurbritannias on küsitluste kaudu ka kindlaks tehtud, et 20 protsenti lastest, kes on veetnud aega video-muusikamängudega, võtavad hiljem ette päris instrumendid ja proovivad neid mängima õppida. Uuringu korraldanute soovitusel võiks “Guitar Hero”-laadsed mängud lülitada muusikaõpetuse haridusprogrammidesse.
Siim Nestor
Kui 1950ndatel ja 1960ndatel peeti kõige suuremaks ohuks noorsoole rock’n’roll’i, siis tänapäeval peavad lapsevanemad ja moraalivalvurid videomänge noorukeid hukutavaks meelelahutuseks. Mitmed lugupeetud rock-muusikud on sõna võtnud “Guitar Hero” laadsete mängude vastu.
Ameerika muusik John Mayer on öelnud: ““Guitar Hero” loodi selleks, et viia kitarrimängimine massidesse ilma, et inimesed selle juures väga pingutama peaksid. Nii on andetutel inimestel väga kerge ette kujutada ja teeselda, et nad on head.” Nad kardavad seega, et videomängud hävitavad õige rock’n’roll’i.
Paljud plaadifirmad ja artistid on aga aru saanud, kui oluline on, et nende muusika kõlaks ka videomängudes. Kui su muusika kõlab videomängus, võid kindel olla, et oled läbi löönud.
Metallica viimane heliplaat “Death Magnetic” ilmus möödunud aastal ühel ja samal ajal nii pärisplaadina kui “Guitar Hero” tarvis allalaaditava ning installeeritavana. Audiofiilide hinnangul kõlas “Guitar Hero” versioon tunduvalt paremini – ruumilisemalt ja mahlakamalt – kui kompresseeritud päris-plaadi versioon.
Aastal 2009 peaks turule tulema mäng “Guitar Hero: Metallica”. Eelmisel aastal ilmus mängust “Guitar Hero: Aerosmithi” versioon, kus 60 protsenti mängimiseks mõeldud lugudest on ansambli Aerosmith repertuaarist, ülejäänud aga bändiliikmete sooloteostelt või artistidelt, kes on aegade jooksul Aerosmithiga koostööd teinud või neid inspireerinud.
Aerosmith on muide mänguga teeninud juba rohkem kui ühegi albumi müügiga.
Sex Pistolsi vokalist Johnny Rotten / John Lydon müüs mängule “Guitar Hero” III oma lugusid ja ütles selle presentatsioonil: “Kurat, ma kaifisin seda mängu! Mulle meeldis see, et ta ei õpetanud kuidas olla rock-täht. See mäng õpetas, kuidas mitte olla rock-täht.”
2008 müüsid muusikamängud – “Guitar Hero” ja tema analoogid ning sugulased “Rock Band”, “Wii Music” jt – Suurbritannias esimest korda rohkem kui sporditeemalised mängud ning hõivasid aasta müüduimate mängude seas teise koha action-mängude selja taga.
Suurbritannias on küsitluste kaudu ka kindlaks tehtud, et 20 protsenti lastest, kes on veetnud aega video-muusikamängudega, võtavad hiljem ette päris instrumendid ja proovivad neid mängima õppida. Uuringu korraldanute soovitusel võiks “Guitar Hero”-laadsed mängud lülitada muusikaõpetuse haridusprogrammidesse.
Siim Nestor