Arst, keda tuli oodata kolm tundi, katsus neiu kõhtu, vaatas proove ja saatis valu käes väänleva Kristi haigla pealt günekoloogi otsima. "Kui munasarjades midagi ei leita, tuleb kindlasti lõigata," ütles ta valupisarates tüdrukule. Siis on pimesool.

Günekoloog ei leidnudki midagi. Lõikusest aga enam juttu ei tehtud.

Järgmisel päeval tuli arst tütarlapse haiglavoodi juurde jutuga, et ilmselt oli tema munasarjades tekkinud tsüst, mis lõhkes, vedelikud paiskusid laiali ja ajasidki kõhu paiste. "Sellist asja ikka juhtub, aga see pole midagi hullu. Muretseda ei tasu," mäletab Kristi arsti ütlevat.

Kristile anti antibiootikume ja saadeti ta järgmise laevaga koju tagasi.

Hispaanias avastati valu tegelik põhjus

Aga neiu eksis, kui arvas, et muretseda tõepoolest ei tasu. Paari nädala pärast sõitis ta Hispaaniasse Mallorcale puhkama. Vaevalt hotelli jõudnud, hakkas kõht järsku veel hullemini valutama. "See oli nii jube, et polnud enam võimalik istuda ega astuda. Kohutav valu," meenutab ta.

Hotelli arst saatis Kristi erahaiglasse. Neiu kõht oli selleks ajaks läinud nii paiste, nagu oleks ta viimaseid kuid lapseootel. Kõhtu meeletu valu tõttu hästi katsuda ei saanud, ultraheli tehti ära, aga kahe päeva pärast tuli tüdruk haiglast sama targalt tagasi. Valu oli tilgutite all pisut järele andnud, erahaigla arvet ei tahtnud neiu aga voodis lamamisega kasvatada.

Kristi läks uuesti günekoloogi juurde – kas tsüst on jälle tagasi? Läbivaatuse ajal lõi kõhtu nii metsik valu, et kiirabi sõidutas ta otse pooleteise sõidutunni kaugusel asuvasse Mallorca pealinna Palmasesse. Seal löödi nuga sisse ja juba mustaks tõmbunud pimesool lõigati välja. Põletik oli olnud nii äge, et tüdruk pidi veel kümme päeva haiglas lamama. Eestisse tagasi jõudes oli tal taskus kahest Hispaania haiglast saadud kopsakas 4700 euro (73 000 krooni) suurune arve. 

Ja seegi ei olnud veel kõhuvalu lõpp. Kodus hakkas kõht jälle valutama. Kristi kutsus kiirabi, tehti valuvaigistav süst ja öeldi, et kui valu üle ei lähe, mingu Mustamäe haiglasse. Mõne tunni pärast Kristi läkski, seal aga käratati: "Miks te siia tulite ja Keskhaiglasse ei läinud? Noortel inimestel on ikka lokaalsed valud, me võime teid ju sisse võtta, aga vaevalt siin midagi hommikukski selgub." Kristi läks seepeale joonelt Keskhaiglasse, seal lõigati kõht jälle lõhki ja avastati pikaajalise kõhukelmepõletiku tagajärjel tekkinud eluohtlik soolte liittüsistus, mis kipub tagasi tulema, kui inimene väga valvsalt ei jälgi, mis ta teeb või mida sööb.

Tervis eluks ajaks rikutud

Nüüd on Kristi veendunud, et kui Rootsi haiglas oleks pimesoolelõikus ette võetud või teda vähemalt haiglast lahkumisel hoiatatud, oleks kõik edasised jamad olemata jäänud. Tervis oleks korras, vapustused olemata, kolme kuu töötasu ilusasti taskus. Ka kõhu peal poleks tollest teisest lõikusest jäänud armi, mis teeb tema kui tantsija elu kahtlemata keerulisemaks.

Kuna ka arve maksmine Hispaania haiglale käib Kristile üle jõu, koostab ta juristiga Karolinska haiglale kirja, kus palub neilt oma haiguslugu ja diagnoosi. Kui vastus käes, mõtleb ta edasi, kas palgata advokaadid Rootsis ja minna Karolinska vastu kohtusse. "Mu tervis keerati nässu. Ja mu kõht samuti – jube, kuidas lähedased on ahhetanud, kui on neid arme näinud."

Kõigist vintsutustest pole Kristi kibestunud. Ta on ratsionaalne ja rahulik. "Ma mõtlesin vahepeal, kas mitte seda asja sinnapaika jätta. Aga laupäeval sattusin jälle haiglasse, peaaegu oleks tulnud uus lõikus. See asi ei ole ikka veel lõppenud."