Rüütlit kaitsevad kümme inglit!
Kelleks tahtis Rüütel poisikesena saada?
Arhitektiks. Kuid ainsa pojana pidi ta isalt talupidamise üle võtma.
Kuidas mõjutas Rüütlit kohtumine Pätsiga?
President Konstantin Päts külastas Saaremaad veidi enne Teise maailmasõja algust. Arnold Rüütel oli üks koolilastest, kes Pätsi lilledega tervitas. Rüütli sõnul jättis see kohtumine temasse sügava jälje: “Mõistagi ei osanud ma siis enda tulevikku kujutleda.”
Mis on ühist Pätsil ja Rüütlil?
Mõlemad on maalapsed.
Mõlema vanemad ja ka nad ise kuuluvad õigeusku.
Poliitikasse tulemisel kasutasid mõlemad Venemaa võimalusi ära taktikalistel kaalutlustel ja oma rahvale tulemuslikult.
Mida eesti rahvas täna naudib?
Arnold Rüütel ütles esimese Eesti riigimehena Moskva võimudele EI. Seda nii seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel, üheksakümnendatel kui ka kahe tuhande viiendal. Tema “ei” võimsust ja tulemusi me oma iseseisvas Eestis täna naudimegi.
Mis kangelasteo sooritas Rüütel Nõukogude ajal?
1970. aastate lõpul plaanis Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär Karl Vaino kannuste teenimiseks koos Moskva isakestega rajada Peipsi äärde uue elektrijaama ja tuua siia enam kui 150 000 võõrakeelset ja -meelset inimest mujalt NSV Liidust seda ehitama ja teenindama.
Tollane plaanikomitee osakonnajuhataja Hindrek Meri ja ministrite nõukogu aseesimees Arnold Rüütel nurjasid selle meie rahva jaoks jõhkra plaani. Need mehed tegid suure teo eesti rahva säilimiseks oma maal. Selleks oli vaja suurt taipu ja julgust.
Kuidas õelutseti pärast Rüütli võitu 2001?
“Õigeusklik sai Eesti presidendiks.”
Mida on õigeusk Rüütlile andnud?
Jumalakartlikkus manitses võimsama vastu püssiga mitte minema, vaid otsima ja leidma muid võimalusi ja teid.
Parteisse minek sai pärast paljusid kahtlusi teoks tehtud eelkõige lähemate sõprade tungival soovitusel, taktikalistel kaalutlustel, ja rakendatud oma ülesande teenimiseks.
Mida avalikkus tähele ei pane?
Nii Arnold Rüütel kui ka tema kaasa Ingrid Rüütel on teaduste doktorid. Ingrid humanitaarteadustes, rahvakultuuri uurijana, Arnold põllumajanduses, loomakasvatuse tippuurijana!
Midagi analoogset on üleilmsest poliitikast leida peaaegu võimatu.
Kes on eesti rahva vaenlased?
Rahvusvahelised korporatsioonid ja suurriigid. Suured on maakera vastavalt oma võimalustele sirklitega ammu ära jaganud. Peaaegu kõik on viimasel kümnendil toiminud USA ja NATO ammuste soovide kohaselt.
Me elamegi justkui nende inforuumis. Luuakse mulje, et elu ongi üks taplus ja pahandused. Aga lähisaatusekaaslaste toimingutest hoitakse meid kaugel nagu ahvi kuust. Et meile ei tuleks pähe võrdlusi ja arutlusi.
Miks eesti rahvast kiusatakse?
See on ehe raha- ja võimuvõitlus. Baltikum on tegelikult mõneti olulisem kui kümneid miljoneid inimesi mahutavad mõned teised Euroopa riigid. Selline on meie saatus aastatuhandeid olnud ja lähemas tulevikus ei näi see muutuvat.
Et Eestit oma kontrolli all hoida, on tarvis siinne rahvas eri teemadega pinges pidada.
Keda Rüütel segab?
Sirge seljaga mees suutis küll nõrgenenud Nõukogude impeeriumile koha kätte näidata, kuid soovib seda teha ka korporatsiooniimpeeriumidele. Teda on vaja jätkuvalt kompromiteerida. Residendid ei maga.
Kuidas Rüütlit mustatakse?
Kodumaal õhutatakse avalikku arvamust suhtuma Arnold Rüütli kõnedesse ja intervjuudesse üleoleku ja jahedusega.
Kõigepealt püüti presidendi välissuhtlus viia miinimumini. Talle tuli jätta vaid paar välislähetust aasta peale. Ja needki välisministeeriumi arvates kolmandajärgulistesse riikidesse. Ja soomlaste juurde.
Just sellise nõudmisega esines punastav välisminister Kristiina Ojuland. Sai ise aru küll, et nii ei lähe, kuid antud käsk tuleb tal täita. Seepärast siis punastades.
Kes veel Rüütlit vaenab?
Arnold Rüütel sulges Mart Laari ja tema mõttekaaslaste rahakotirauad Ameerika dollaritele. Ja seda tagasihoidlikkuse ja taktitundega pahuksis olev noor mees juba ei unusta.
Mida kujutas endast lossipidude skandaal?
Presidendipaleed määrida püüdev rünnak oli pikalt ja kaunis põhjalikult planeeritud. Rünnaku elluviijad olid ajakirjanikud, toetajateks poliitilised huvigrupid ning konsultandid olid kalkuleerivad asjatundjad, kes samasuguste stsenaariumidega aastaid tegelnud.
Kui mõtleme ajas tagasi – kolmekümnendatel loodi hüsteeriline õhkkond Konstantin Pätsi ümber.
Kas Kadriorus leidus reetureid?
Arnold Rüütli lähikonnas oli eri arvamusi lossipidude provokatsioonile reageerimise suhtes. Ühed arvasid, et ühtki suppi ei sööda tuliselt, teised olid kiire reageerimise, laviiniga kaasaminemise poolt. Millegipärast sarnanesid nende teiste tegevusjuhised mõnede eriti ründavate ajakirjanike omadega...
Miks on Rüütel ainulaadne?
Arnold Rüütel on veenev ja teda mõistetakse. Iga riigimees seda ei suuda. Ning noorematel ja Ameerikast tulnutel puudub veenmisenoodis vajalik kõla ja taust.
Mis kuulub Rüütlile juba eluajal?
Vähe on neid meie rahva poegi ja tütreid, kellele nende meelekindluse pärast tänu ja austus kuulub juba nende eluajal. Arnold Rüütlile kuulub.
Miks Rüütlist alati aru ei saada?
Arnold Rüütli elukäsitlus on avaram kui konkurentidel ja kes aru ei saa, sellele püüab ta öelda veel kord, sest mõistab, et kõik ei pruugi avaramat käsitlust kohe taibata.
Kust on pärit perekonnanimi Rüütel?
Saaremaal nimetati rüütliteks rannakaitse sõdureid – tänases mõistes nagu piirivalvureid. Ei ole teada, et presidendi esivanematest oleks keegi teeninud rannakaitses.
16. sajandil Orissaare lähedal paiknenud Maasi ordulinnuse kaitsemeeskonnas teenisid rüütlid, kelle seas oli ka kohalikke eestlasi.
Rüütel: “Minu kodukülast olevat seal ajalooürikute andmetel teenistuses olnud kolm meest. Kuna mõisnik lähtus perekonnanimede panemisel tihti ka inimese tegevusest, siis Rüütli nimi võibki tuleneda sealt.”
Mitu kaitseinglit on Rüütlil?
Näiteks olnud paavst Johannes Paulus II kaitseinglite arv koguni 16. Tavainimestel on see kahest-kolmest seitsme-kaheksani.
Ometi olevat mõnel meie riigi juhil see näitaja null. Otsustavatel hetkedel puudub tal märkamatu abiline, lisavaist.
Arnold Rüütli kaitseinglite arv küündivat kümne kanti!
PS Vastuste puhul on Madis Salumi raamatu originaalteksti väga vähesel määral keeleliselt kohendatud, säilitades täiel määral autori mõtteid.
Hinnaline kingitus
350-leheküljelise teose “Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel” koostas riikliku rapsiõlitehase Werol pressiesindaja Madis Salum ja andis välja kirjastus Ilo. Presidendi kantselei ostis 850 eksemplari suurusest kogutiraažist ära 500 raamatut, makstes üle 100 000 krooni. Kantselei teatel jagatakse raamatud külalistele.
