"Mina ei ole rahul, et viimase uuringute ajagraafikust ei ole hoitud kinni," ütles Tamkivi lisades, et tegelikult on teema "sild Muhu saare ja mandri vahele" aktuaalne juba 1936. aastast.

Uuringuid ja põhjalikku eeltööd on vaja, sest vaid siis on lootust saada euroraha.

Ekspress toob välja jandi Saaremaa silla ümber ajaliselt kronoloogilises järjestuses.

1997 - Saare Maavalitsuse initsiatiivil moodustati komisjon püsiühenduse loomise võimaluste väljaselgitamiseks üle Suure väina.

2000 - koostöös Soome ja Norra spetsialistidega valmis esmane teostatavusuuring, mis näitas, et lähtudes tolleaegsetest liiklusprognoosidest ning ehitusvõimalustest ja -piirangutest on sild või tunnel Suure väina ületamiseks majanduslikust seisukohast teostatav.

2002 märts - Tehnikaprofessoril valmis Saaremaa silla katsemudel. Tallinna Tehnikaülikooli professor, Eesti tunnustatumaid sillainsenere Valdek Kulbach kinnitab, et mudel peaks ka päris sillana koormustele vastu.

2003 - Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustati asjatundjate komisjon Suure väina püsiühenduse temaatika käsitlemiseks, kuhu kuuluvad esindajad riigikogust, eri ametkondadest ja organisatsioonidest.

2004 oktoober – tollase majandusministri Andrus Ansipi kinnitusel on Saaremaa püsiühenduse loomine enam-vähem selge, kuid sild ei valmi enne 2012. aastat.

"See [sild - BNS] ei tule küll homme, sest kõige varem 2007. või isegi 2008. aastal saab ehitus alata," rääkis minister.

2005 - Taani firma Ramboll koostöös Sund&Belt Partner ning Deloitte’ga tegi Saaremaa majandus- ja keskkonnaanalüüsi, mis selgitas välja, et Saaremaa püsiühenduse rajamine on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud, kuid edaspidi, enne püsiühenduse rajamise lõplikku otsustamist, tuleb täiendavalt uurida keskkonnamõju ja sotsiaalmajanduslikke aspekte. Taani konsultatsioonifirma hinnangul maksaks Muhu saare ja mandri vahele ehitatav betoonist talasild 2,75, vantsild 2,86, tunnel aga 5,5–6,1 miljardit krooni. Juuni lõpus teatasid Eestit saare püsiühenduse teemal 6,2 miljoni krooni eest nõustavad asjatundjad, et kõige odavam ja keskkonnasäästlikum oleks betoonsild ehitada Virtsust Viirelaiule ja sealt edasi Võikülla.

2006 jaanuaris valis komisjon Saaremaa silla trassid. Komisjon avaldas lootust, et juba 2014. aastal peaks üle Suure väina saama mööda silda.

2006 veebruaris selgub küsitlusest, et üle poole Eesti elanikest pooldab esmajärjekorras Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist ning alles seejärel Saaremaa püsiühenduse rajamist.

2006 - 10. märtsil andis Vabariigi Valitsus välja korralduse sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava koostamiseks.

2006 - 4. septembril algatas majandus- ja kommunikatsiooniminister Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava keskkonnamõju strateegilise hindamise, mille korraldajaks on Maanteeamet.

2007 veebruar- Äripäev kirjutab, et märtsis algav mandri ja Saaremaa vahelise püsiühenduse rajamine niipea tulemuseni ei jõua ja riik maksab veel aastaid ärimees Vjatšeslav Leedo firmadele miljarditesse kroonidesse ulatuvaid toetusi ning et keskkonnakaitsjad võivad hakata seda projekti kohtusse kaebama.

2007 veebruar - Majandusministeeriumi kantsleri Marika Priske sõnul Saaremaa ja mandri vahelist silda tõenäoliselt lähema kümne aasta jooksul ei tule. "Silla rajamine võtab rohkem aega kui praegu ette kujutame, see võib tulla ka alles kahekümne-kaheküme viie aasta pärast," ütles Priske. Samal ajal kirjutas Saaremaa Laevakompanii alla eelkokkuleppe, mille järgi tellib firma Norra laevaehitusfirmalt Fiskerstrand Verft parvlaeva. 2009. aastal liinile tulev uus laev mahutab 160 sõiduautot ja 400-600 reisijat.

samal kuul kritiseerib Reformierakonna fraktsiooni esimees riigikogus ja endine Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi majandusministeeriumi väljaütlemist (vt eeline punkt), lisades, et Saaremaa silla ehituse peaks seitsme aastaga valmis saama. Riigikogu liige peab püsiühenduse rajamist lähiaastatel oluliseks veel seetõttu, et siis oleks võimalik kasutada Euroopa Liidu tõukefondide raha.

2007 märts – Postimees kirjutab, et Saaremaa silla otsas asuvate maade ostmine võib minna riigile tulevikus keeruliseks ja kalliks, kuna seni pole eelisostuõigust kasutatud ning mitu ärimeest kavatseb ehitada neile kruntidele elamuid.

2008 veebruaris kutsusid kaks rahvusvahelist võrgustikku - Bankwatch ja Friends of the Earth- mitte rahastama Euroopa Liidu toel uusriikidesse kavandatavaid objekte, mis nende hinnangul avaldavad keskkonnale negatiivset mõju. Koostatud nimekirjas on ka Saaremaa sild.

2009 juunis põrmustavad ornitoloogid värskete linnustiku-uuringute alusel võimaluse, et Muhumaa ja mandri vahele võiks kunagi hiiglasliku ja miljardeid kroone neelava rippsilla ehitada.

2009 august - Mandri-Eesti ja Muhu vahelise püsiühenduse täiendava, allveearheoloogilise uuringu käigus tuvastati trassi nr 2 (sild paralleelselt praamiteega) lähipiirkonnas 1941. aastal uputatud miiniveeskaja vrakk.

2010 veebruar – Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi uuringust selgus, et tõenäoliselt soodustab püsiühendus Saaremaal mittetüüpiliste võõrliikide sissetungi. Uuringu läbi viinud loodusteadlased Jaanus Remm ja Asko Lõhmus märgivad, et seni on Suur väin olnud levimistõkkeks mitmetele imetajaliikidele, mis on vähendanud ka metsloomataudide levikut Saaremaale.

Allikad: BNS, Maanteeamet, EPL, ERR uudised, Äripäev, Oma Saar, Delfi, Postimees, ETV 2, Hiiu Leht