Saaremaal sõi merikotkas mürgise pliihaavli ja suri
Saaremaal, Kaali kraatri lähedal panid jahimehed sigade söödaplatsi juurde välja kaamera, et sigade toimetamisi täpsemalt vaadelda. Ja avastasid kaamerapildilt, et söödaplatsile oli jalutanud kotkas. Kuigi kotkas on lihatoiduline, sõi ta söödaplatsil viljateri ja lahkus, nagu oli tulnud – mitte lennates, vaid kõndides. See oli reedel, 18. jaanuaril.
Jahimeeste meelest oli see kummaline ning nad helistasid keskkonnaameti (KKA) kohalikku büroosse ja teatasid merikotkast, kes käitub kummaliselt. KKA tehnik Heiki Hermann sõitis 19. jaanuaril söödaplatsile kohale, vaatas natuke ringi ja leidis 15 meetrit eemal merikotka ukerdamas. Lind oli silmanähtavalt haige, lennata ei suutnud, ja kui inimene talle lähenes, hakkas vaevaliselt eest ära komberdama. Heiki võttis kotka kinni, pani autosse ja viis oma lauta sooja.
Esimesel päeval ei söönud ega joonud kotkas midagi, järgmisel ja ülejärgmisel sõi aga juba põrsaliha.
Aga kolmapäeva hommikul, 23. jaanuaril, peeti siiski paremaks võtta ühendust Eestimaa Looduse Fondi loomaarsti Madis Leivitsaga, kellele tundus, et tegemist võib olla mürgistusega, ja ta palus kotkas kiiresti Tartusse saata. Ka detsembris oli samast piirkonnast (20 km eemalt) toodud kliinikusse mürgistusnähtudega merikotkas.
Tehnik Heiki sõitis kohe, kotkas auto peal, praamiga mandrile ja viis kotka Pärnusse, kust Nigula taastuskeskuse töötaja selle edasi Tartusse toimetas. Pärastlõunal, kui Tartusse jõuti, oli aga kotkas surnud.
Dr Leivits vaatas kotka üle. Füüsilisi vigastusi ei olnud. Röntgenipilt näitas mürgist pliihaavlit ja haavlikildu, mis olid linnu maos ja mille kotkas koos toiduga oli sisse söönud. Oleks kotkas elusalt kohale jõudnud, oleks Leivitsal olnud kolm võimalust: maoloputus; endoskoopiline protseduur; operatsioon, mille käigus oleks lõigatud kotkal kõht lõhki ja haavlid välja võetud.
Pliimürgistus on metsloomade ja lindude hulgas väga aktuaalne teema, ütleb Leivits. Plii kujul on tegemist väga mürgise raskmetalliga, mis ka juba niisama loodusesse viimisel saastab keskkonda.
Leivits: “Kui ma panen kellegi toidu sisse mürki, on see tahtlik mürgitamine ja mind pannakse vangi. Pliikuulidega ja -haavlitega loomi ja linde lasta ja pliiosakesi täis lihatükke metsa alla jätta on sama.”
Patareisid ja vanu akusid me metsa alla ei vii, aga pliiosakesed, mis loomakorjuste sees jäävad metsa alla, satuvad toiduahelasse ja võivad mürgitada ka inimesi.
Jahimehed ei taha pliihaavlitest loobuda, terashaavlitega ei õnnestuvat saada sellist šokiefekti nagu pliihaavlitega ja haavatud lindude protsent kasvab.
Leivits peab sellist arvamust alusetuks ja loetleb ridamisi teadusuuringuid, mis tõestavad, et mittetoksiline laskemoon (teras, vask jne) on oma ballistilistelt omadustelt pliid sisaldavate kuulide-haavlitega samaväärne.
2009. aasta algusest on Eestis leitud ligi 20 surnud merikotkast, millest enamik on säilitatud sügavkülmas. Suur osa neist on andnud oma elu pliimürgistuse tõttu.
Hiljaaegu toodi loomakliinikusse ka hundi korjus, millest sai topis. Tavaliselt viiakse lihakeha metsa, aga jahimees oli huvitatud, kas Leivitsa jutt pliikildudest on õige, ja andis selle pildistamiseks. Hunt oli tihedasti plii-kilde täis. Metsa seda ei viidud, põletati ära.Ekspertiis kinnitab: Simuna kotkast tulistatiEelmisel aastal leiti Lääne-Virumaal Simuna jahimeeste söödaplatsil surnud merikotkas. Oli neid, kes nägid süüdlastena kohalikke jahimehi-metsaärikaid. Kotkast tuli lahti saada, et see metsatöid ei segaks.
Loomaarst Madis Leivits tegi surma põhjuste ekspertiisi ja näitas heledaid täpikesi surnud kotkast tehtud röntgenipildil – lindu on lastud pliihaavlite või -kuuliga. Jahimehed vaidlesid vastu: vaevalt need täpikesed laskemoonast pärit on!
Tehti täiendav ekspertiis, metallitükikesed võeti kotka kehast välja ja uuriti, millega on tegemist. Aasta lõpus sai keskkonnainspektsioon kätte Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiotsuse ja selgus, et Leivitsal oli õigus. Kotka kudedest eraldatud fragmendid on metallilise plii tükid, mis võivad pärineda kuulist või haavlitest. Kotkast tulistati.
“Paraku pole see teadmine keskkonnainspektoreid palju edasi aidanud,” ütleb inspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul. “Laskemoon on standardne ja nende osakeste järgi laskjat kindlaks teha ei saa.”
Senised toimingud, mida väärteomenetluse raames on võimalik teha, ei ole soovitud tulemust andnud. “Menetlus on pooleli ja jätkuvalt on oodatud igasugune info, mis võiks seda edasi aidata,” ütles Tuul.
