Poetessid

Lydia Koidula Ainuke naisluuletaja, kes on rahatähele kantud.

Marie Under Eesti erootilise luule ema.

Betti Alver Ilma temata poleks eesti keeles Puškini “Jevgeni Oneginit”.

Viivi Luik Tema tõlgenduses kuulub just seitsmes rahukevad eesti kirjanduslukku.


Rahvakunstnikud

Anne Vabarna setu rahvalaulik, kes teadis rohkem kui 100 000 värssi. ei osanud küll laulda ega lugeda, aga lauluemana on ta ikkagi setu klassik.

Kihnu Virve on vist esimene laulumemm, kes tuli meie juurde taevast ülevalt, s. t langevarjuga.

Lia Laats teda armastasid ka matsid, sest ka nemad on ikkagi inimesed.


Töökangelased

Leida Peips pani nõukogude Eestis piimajõed voolama.

Vilhelmine Klementi vanglas surnud kommunist, kellenimelise õmblusvabriku tooteid kandis kunagi enamik Eesti naisi.


Punakangelased

Olga Lauristin riigikukutaja, kelle elutöö tütar Marju vussi keeras.

Elsa Gretškina tema venestamisplaan pani koolilapsed mässama.

Leen Kullman Nõukogude Liidu kangelane, kes fritsude poole üle jooksis ja pärast sõda Saksamaal elas (millest teda siin hardalt austavad pioneerid kahjuks midagi ei teadnud).


Laulva revolutsiooni tütred

Marju Lauristin parandas selle, mille ema Olga ära rikkus.

Signe Kivi tekstiilikunstnik, kelle loomingu paremikku näeme igal vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõtu ülekandes.

Liia Hänni erastamisajastu sümbol, keda vihkasid kõik sundüürnikud ja armastasid endised omanikud.


Kauboi- jm kapitalistid

Marie Burchart Eesti esimesi ärinaisi, võttis pärast mehe surma 1738 edukalt üle Tallinna Raeapteegi juhtimise.

Tiiu Silves oli kooperatiiviajastul oma sahkerdamisega eeskujuks ja julgustuseks paljudele tulevastele kapitalistidele, süstides indu, et ka lihtne vahvliküpsetaja võib rikkaks saada.

Tiina Mõis aitas kaasa Hansapanga ehk moodsa panganduse sünnile Eestis, riigi jõukaim naine.


Eesti kultuurisaadikud

Aino Kallas kultuurse seltskonnadaamina inspireeris paljusid Eesti noori meespoeete ja tutvustas saadikuprouana Eestit maailma diplomaatilistes ringkondades.

Sofi Oksanen teeb sama asja mida Ene Mihkelson, ainult et täitsa teistmoodi: kirjutab soome keeles väljamaa lugejale, paneb paljude asjadega puusse ja on tuntud pooles maailmas.

Hella Wuolijoki temast sai Soome poliitilise ajaloo üks mõjukamaid ja salapärasemaid naisi, keda üks Briti spioon esimese maailmasõja ajal iseloomustas nii: “Inetu kuunägu, ent tark ja väga ohtlik.”

Käbi Laretei Saadiku tütar, kelle anne on väljendunud nii klaverikunstis, kirjanduses kui ka armusuhetes, olles eksabikaasale Ingmar Bergmanile inspiratsiooniallikaks.

Marina Kaljurand kaitses edukalt meie rig territooriumi otse vaenuliku riigi südames, Moskvas.

Kerli Kõiv enim vaadatud Eesti artist Youtube’is.


Rahva harijad ja kombeõpetajad

Elfriede Lender pühendas oma elu tütarlaste harimisele, asutas neile gümnaasiumi.

Fanny de Sivers keeleteadlane ja esseist.

Lilli Suburg kui suhtest C. R. Jakobsoniga asja ei saanud, asutas Eesti esimese naisteajakirja Linda.

Salme Masso Eesti kokaraamatute suur klassik.

Iina Aasamaa kust mujalt kui bestsellerist “Käitumisest” oleks kombekas nõukogude naine teadnud, et turul kübaraga ei käida ning kohvikulauas huuli ei värvita.


Kunstnikud

Ilon Wikland Astrid Lindgreni teoste illustraator, miljonite laste lemmik.

Karin Luts maalikunstnik ja graafik, kelle üle naised võivad vaid uhkust tunda.

Leila Pärtelpoeg mõisainterjööri spetsialist, lubas end Viljandi turuplatsil põlema panna, kui Palmse mõis maha müüakse.

Kadri Mälk Ehtekunsti kroonimata kuninganna.


Nagu Veenus meediavahust

Faime Jurno mannekeen, kes näitas, et ka nõukogude naises leidub “iganenud kapitalistlikke väärtusi”.

Carmen Kass modell, kes näitas, et “kapitalistlikult iganenud väärtustega” võib tõusta maailma tippu.

Kristiina Bellanova parafraseerides Gorkit: naisterahvas peavad olema kõik organid kaunid.

Beatrice parafraseerides Gorkit: naisterahvas peavad olema kõik kehaosad kaunid.

Anu Saagim mis mõte oleks elul ilma bravuuri, šampanja ja piimavannideta?


Laululinnud

Miliza Korjus ainuke eestlane, kes Hollywoodis läbi lõi.

Marju Kuut kes ei teaks “Raagus sõnu”?

Anne Veski siiani ainus superstaari tiitlit väärt estraadiartist.


Kirjandus ja film

Aino Pervik on lisaks oma kolmele lapsele – Rein, Piret ja Mihkel Rauale – kasvatanud Arabella ja Kunksmoori toel üles mitu põlvkonda kogu Eesti lapsi.

Ene Mihkelson teeb sama asja mida Oksanen, ainult et täitsa teistmoodi: kirjutab eesti keeles eesti lugejale, teab, millest jutt käib, ja tema lugemine käib paljudele üle jõu

Heljo Mänd kirjutas “Karu-aabitsa”. Kellele sellest vähe on, siis – ta on kirjutanud veel umbes sada raamatut.

Ellen Niit on kirjutanud nii palju lasteraamatuid, et keegi ei jõua neid kokku lugeda. Paradoksaalsel kombel jõudsime me nad kõik ometi lapsena läbi lugeda.

Leida Laius Ainus eesti naislavastaja, kes säras meestippude seas.
Kõigi tema filmide teemaks on eesti naise saatus. Sündinud Leningradi oblastis eesti talus, käitus ta alati kui tõeline daam


Nõiad

Gret Põletati Pärnu maakohtu otsusel selle eest, et ta õllega konnasid ja madusid kehasse nõidus. Sel aastasajal põletati hulgaliselt nõidasid üle terve Eesti.

Kaika Laine, Luule Viilma, Aili Paju On teinud ravitsejatena ära selle töö, mis Haigekassa eelarvesse ei mahu.


Spordikangelannad

Erika Salumäe Taasiseseisvumise järel esimene sportlane, kelle võidu auks mängiti olümpiamängudel Eesti hümni (Barcelona 1992). Saavutas trekisõidus kulla ka 1988. sastal Sŏulis. topeltkulla pälvinud olümpiavõitjana tõstis eestlaste eneseteadvuse taevani.

Kristina Šmigun Šmiguni võidud aitasid kaasa suusatamise kasvule, suuskade müük kasvas sel puhul alati.

Kaia Kanepi ainus eestlanna, kes on jõudnud maailma tipu lähedale populaarsel spordialal.

Luule Tull legendaarne naisvõidusõitja, kes kõik vallatud kurvid sirgeks sõitis.


Lavakangelannad

Anna Raudkats tantsumemm, kelleta poleks meil Tuljakut.

Miina Härma helilooja ja koorijuht, loonud ligi 200 koorilaulu.

Liina Reiman temast paremini ei oska traagilisi kangelasi teatrilaval keegi mängida.

Netty Pinna Estonia näitleja, mängis salongidaame ja traagilisi armastajaid.

Meta Kodanipork Estonia ooperi- ja operetisolist.

Salme Reek Eesti teatri armastatumaid näitlejaid, kehastas ka pensionärina väikesi poisse.

Ita Ever eestikeelne vaste inglise sõnale evergreen.

Helgi Sallo Pipist sirgus Alma. Tänu Horoskoobile.

Tiia-Ester Loitme tema juhitava Ellerheina proovist puudumist vabandab vaid surm.

Tiiu Randviir, Kaie Kõrb Estonia järve säravaimad must ja valge luik.

Merle Karusoo tema mälusektor alustas lavalaudadel, kui oli kolmeteistkümne-aastane.

Ene-Liis Semper NO99 teatri liikumapanev jõud.


Alateadvuse mõjutajad

Valeria Villandi, Ellu Puudist, Luule Žavornok Sojuzmultfilmi maaletoojatena naelutanud terve põlvkonna igal õhtul teleka ette eestikeelseid multikaid vaatama.

Ruth Püss Duetis Hunt Kriimsilmaga Eesti esimene telestaar.

Alice Talvik Eesti teleajastu esimene seksisümbol (kuid seda ei tohtinud nii väljendada).

Kerttu Rakke eesti teleseebi ema.

Astrid Reinla eesti teleseebi vanaema.

Eve Kivi igavese nooruse (ja oma loominguliste saavutuste) saladuse hoidja.

Marite Kallasmaa Aktuaalse Kaamera legendaarne ja alati rahulik diktor.

Siima Škop tema illustratsioonid vendade Grimmide muinasjuttudele on mõjutanud eestlasi rohkem kui Louvre’i autorkond.


Suured abikaasad

Elo Tuglas tõeline majalukk, kelle sapised ja otsekohesed märkused päevaraamatutes omaaegsetele kirjandusprotsessidele valgust heidavad.

Linda Eenpalu peaministri abikaasa ja kolmekümnendate tähtsaim naispoliitik.

Minni Kurs-Olesk Eesti Naisliidu kompromissitu ja kirglik eestvedaja.

Vilja Savisaar kannatuse katkemiseni viidud ohvrimeelsuse ja lojaalsuse sümbol.

Evelin Ilves transrasvade antipropaganda muutis Kasekese kommid jälle söödavaks.

Ingrid Rüütel vanasõna “naine on kael, kes perekonnapead keerab” kehastus.


Suured armastajad

Barbara von Tiesenhausen Rannu aadlipreili, kelle õnnetu ja mitte-seisusekohane armastus viis 16. sajandil perevägivallani: ta vennad uputasid neiu Võrtsjärves jääauku.


Suured ehitajad

Katariina II Asutas Võru ja Paldiski linna ning lasi Tartusse ehitada Liivimaa esimese kivisilla.

Valve Pormeister Maarjamäe memorial, Lillepaviljon kõnelevad enda eest.

Marika Valk Kumu ehitaja.

Ivi Eenmaa surus labidad pihku sadadele vabatathtlikele Rahvusraamatukogu ehitajatele.


Emad

Linda Kolme ülekäte läinud poja emana oli tema lõpuks ikkagi ainus, kes Kalevit leinates järvetäie pisaraid valas ja seni suurima hauamonumendi – Toompea kivid oma põlles kokku kandis.

Mari Tarand kahe mõõdukalt ülekäte läinud poja ema; terava keelekõrvana hoidnud eesti keelt hukka minemast.

Liis Tappo-Treial Iluduskuninganna, kelle perekonnaelule sai lugemine (“Söö. Palveta. Armasta”) saatuslikuks.


Poliitikud

Ene Ergma kui tähtede juurde jõutakse läbi raskuste, siis tema laskus tähtede juurest Toompeale.

Kristiina Ojuland, Evelyn Sepp telesaate “Tantsud tähtedega” osavõtjad.

Alma Ostra-Oinas poliitik, kes käivitas Eestis ametiühingud, kõikide Eesti sotside ema.


Rahvuskehandi hoidjad ja valvurid

Hele Everaus eesti vere ausse tõstja.

Marika Mikelsaar Helluse maaletooja.

Julia Laffranque, Ülle Madise, Lavly Lepp, Pille Alaver Jõulised juristid.

Fotod Eesti Filmiarhiiv, Tiit Blaat, Rauno Volmar / Epl, Erik Prozes, Scanpix.