Tüli põhjustasid
endise Saksa suursaadiku Henning von Wistinghauseni
memuaarid “Vabas Eestis”. 700-leheküljeline raamat ilmus
eesti keeles aasta algul.
Mart Laari valitsuse kaitseminister Rebas
esineb teoses vaid episoodilise tegelasena, kuid saab hävitava hinnangu.
Sakslase arvates ei suutnud Rootsis üles kasvanud Rebas Eesti oludes
orienteeruda. Kaitseminister tundis “end kommunistidest ümber
piiratuna” ega tulnud tööga toime.
Pikemalt peatub
Wistinghausen 1993. aasta suve jäägrikriisil. umbes 80 kuulipildujate
ja Kalašnikovi automaatidega relvastatud jäägrit
kindlustasid ennast Pullapääl asuvas sõjaväebaasis. Laari
valitsusele lojaalsed kaitseväe üksused piirasid koos
kaitsepolitseinikega Pullapää sisse ning valmistusid rünnakuks.
Õhus oli verise vennatapusõja hõngu.
Kriis lahenes 4. augustil, kui valitsus tegi jäägritega
kompromissi. Isepäist kompaniid ei saadetud laiali, kuid selle
võitlejad kohustusid alluma valitsusele.
“Samal
päeval sõitis kaitseminister Rebas tagasi Rootsi oma katkestatud
puhkust jätkama,” kirjutab Wistinghausen. “Oma
tagasiastumisest teatas ta Rootsi raadio vahendusel!”
“Põhjusena nimetas ta mittenõustumist valitsuse
sammudega. Lõpuks ei olevat ta Eestisse tulnud ka selleks, “et
ennast sovetiseerida lasta”. Kõige rohkem tekitas Eestis pahameelt
see, et Rebas tegi oma avalduse välismaa raadio kaudu.”
Rebas: Ma pole ummisjalu põgenenud!
Tänavu mais saatis Göteborgis elav Rebas Wistinghausenile
nördinud vastulause. Protesti koopia läkitas ta president Toomas
Hendrik Ilvesele ja Eesti suursaadikule Saksamaal Clyde Kullile.
Kolmas eksemplar läks doktor Gert von Pistohlkorsile,
nimekale baltisaksa ajaloolasele.
Rebas võtab Wistinghauseni raamatut auhaavamisena,
mille eest oleks vanadel aegadel duellile kutsutud.
“Sellega
seate te ennast samasse ritta kodumaiste laimajatega (Harri Tiido, Hans H.
Luik, Ando Leps jt), kelle väitel ma tormasin Tallinna sadamasse,
jätsin oma ministriportfelli autosse ja põgenesin laevaga kiiremas
korras maalt. Põgenesin! Savisaare ajaleht SL Õhtuleht kirjutas
korra isegi “ummisjalu”, mis on mulle kahjuks
vastuvõetamatu väljend.”
Rebase väitel ei
läinud ta tol päeval mitte kuhugi: “Tegelikult einestasin samal
õhtul rahulikult Tallinna peal. Alles järgmisel hommikul lendasin
Göteborgi, jätkama oma pooleli jäänud puhkust.”
Pullapää kriis, eriti aga selle lahendamiseks valitsuse
poolt tehtud otsused ei anna Rebasele siiani rahu. Paari aasta eest
Rootsis avaldatud artiklis kahetseb ta, et jäägritega
käituti liiga kaua liiga leebelt.
Rebase meelest
tulnuks mässajad kohe kinni võtta või
vähemalt isoleerida. Koos kindral Aleksander Einselniga imestab ta
ikka veel, miks jäägreid ässitamas käinud Riigikogu
liikmeid Tiit Madet ja Jüri Toomepuud kohtu alla ei antud.
Wistinghausen: Miks te nii kaua
vaikisite?
Peaminister Mart Laar ja siseminister Lagle
Parek tegid tollal näo, et Rootsi Raadiost kuuldud teade
kaitseministri tagasiastumisest tabas neid ootamatult. Rebase
sõnul ei vasta see tõele, se
st ta saatis kulleriga oma lahkumisavaldused laiali juba eelmisel
õhtupoolikul.
Rebase protesti
kätte saanud Wistinghausen vastas talle Berliinist kohe
omapoolse kirjaga. Ka tema läkitas koopia president Ilvesele.
Wistinghausen võtab vastulauses omaks, et usaldas
Pullapää kriisi ajal Eesti ajakirjandust. Ta ei näinud alust
kahelda riikliku uudisteagentuuri ETA teates, et Rebase tagasiastumise
avalikustamine Rootsi raadios tuli Laarile üllatusena.
Ühtlasi imestab Wistinghausen, kus Rebas oma kaebusega varem
oli. Saksa keeles ilmusid suursaadiku mälestused juba neli
aastat tagasi. Selle ajaga oleks jõudnud eestikeelsesse
väljaandesse vajalikud täpsustused teha.
Riigikantselei arvates ohustavad jäägrite saladused Eesti julgeolekut
Tänavu kevadel riigikantselei arhiivi kontrollinud riigiarhiivi inspektor Tiia Siir leidis eest kuus toimikut jäägrikriisi materjale. Ta pidas neid nii oluliseks, et käskis toimikud Eesti ajaloo tarvis alaliselt säilitada.
Tegemist on 1993. aastal jäägrite vastuhaku uurimiseks moodustatud Andi Meisteri juhitud valitsuskomisjoni materjalidega.
Toimikud on tunnistatud 50 aastaks riigisaladuseks, kuna nende avalikustamine "kahjustaks riigi julgeolekut või oluliselt välissuhtlemist".
Kuna igaüks võib taotleda riigisaladuse ennetähtaegset kustutamist, tegi Ekspress riigikantseleile vastava ettepaneku. Samuti lubab käesolevast aastast kehtiv riigisaladuse seadus avalikustada dokumente osaliselt, kattes kinni üksnes riigisaladust sisaldavad laused või sõnad.
Uut seadust on eeskujulikult kasutanud riigikogu kantselei Estonia laevahuku uurimiskomisjoni protokollide avalikustamisel. (EE 25. aprill 2008).
Stenbocki majas asuva julgeoleku koordinatsioonidirektori büroo nõunik Knut Klais aga vastas Ekspressile, et jäägrikriisi "toimikutele kehtib juurdepääsupiirang terves mahus".
2006. aastal koostas justiitsministeerium kantsler Jüri Pihli juhtimisel uue riigisaladuse seaduseelnõu seletuskirja. See on väga huvitav dokument, kuna taunib riigiasutuste kommet varjata avalikkuse eest ammu ohutuks muutunud pabereid.
Kuna sisulise tähtsuse minetanud dokumendid kannavad jätkuvalt riigisaladuse punast templit, siis hoitakse neid spetsiaalsel turvaalal. Pihli seletuskiri nimetab sellist tegevust "riigi ressursside raiskamiseks".
Kas tõesti seostuvad jäägritega nii hirmsad saladused, mida tuleb peita Eesti rahva eest veel 35 aastat?