Helir-Valdor Seeder
lootis saada oma partei presidendikandidaadiks. Seetõttu ei juhtinud ta ka volikogu seda istungit, kus partei valis välja oma riigipea kandidaadi – muidu jäänuks mulje, et ta sokutas end valimisvõitlusse. Mehe suureks pettumuseks ei võetud aga tema esitamist teemaks.

Ka Marko Mihkelsonist ei saanud samuti IRLi kandidaati. 2006. aastal vaid kolme häälega riigipea kohast ilma jäänud Ene Ergma oli aga oma seekord esitamata jätmisest nii solvunud, et teatas tänavu juuni hakul parteist välja astumisest. ERRis põhjendas ta seda asjaoluga, et erakond on kaotanud oma näo ning muutunud populistlikuks.

IRLis kasutati Seederi, Ergma ja Mihkelsoni kohta sõnapaari „meie Paetid. Näiteks: „Pidime kiiresti Allar Jõksi kandidaadiks tegema, et „meie Paetitel“ liiga palju presidendiks kandideerimise mõtteid ei tuleks.“

Kes ihkasid veel presidendiks saada?

Kes promos ennast Riigikogu liikmetele sõnadega: „Eesti poliitikutel Riigikogus oleks mitte ainult tark, vaid ka vastutustundlik otsus valida presidendiks inglise keeles ja välispoliitikas pädev naine.“ (Vihjeks: tegemist ei olnud Marina Kaljuranna ega Mailis Repsiga)?

Mis juhtus sotside ja Jõksi vahel?

Milliseid ametikohti „häältekaubanduse“ spinnides äriks pakuti?

Kuidas hindavad vastaskandidaadid Marina Kaljuranda?

Mis oli Nexit?

Miks hääletas EKRE Riigikogus Repsi poolt, kuigi pidi algselt olema Kallase paadis?

Keda pidasid sotsid oma nõrgimaks lüliks?

Miks helistas vihane Rõivas esmaspäeval välismaale?

Kuidas töötas Reformierakonna nõiajaht?

Kes oravatest hakkas järsku Kallast teietama?

Mis saab Eesti poliitikas edasi?