Keskkonnaamet andis kaks kuud tagasi ilma suurema kärata avalikkuses tundmatule firmale loa käidelda alla 20 elanikuga Noonu külas Virumaal kuni 60 000 tonni tselluloositehase jääkprodukti, mille eest mõnedki spetsialistid hoiatavad ja mida paljud jäätmekäitlejad kardavad. 

Selle mastaapse käitluse taga on ärimees, kes kaheksa aastat tagasi tekitas rahvusvahelist furoori ja sai karistada selle eest, et võltsis Head & Shouldersi kõõmašampooni. 

Kui 2,6 miljardit krooni maksnud Estonian Celli haavapuitmassi tehas suvel 2006 Kunda kõrval avati, reklaamiti seda kui kõigi aegade suuruselt teist välisinvesteeringut. Kuid juba enne ehitust olid keskkonnakaitsjate ja kohalike rünnakud sundinud Austria suuromanike tehast Türilt Kundasse kolima. Avamise järel lisandus uus peavalu - tootmisjäägina tekib iga päev 100-130 tonni biomuda. Tehast ähvardas sõna otseses mõttes mudauputus. 

Tagantjärele on arusaamatu, kuidas selline probleem tehast kavandades ja tegevuslube väljastades lõpuni lahendamata jäi. "Mina nimetaksin seda lihtsalt lohakaks suhtumiseks. Kui tuli kära, siis nad hakkasid tegutsema ja kohta otsima, kuhu see panna," ütleb Keskkonnameti Viru regiooni endine juht Aivar Lainjärv. 

Mudamurest on ajakirjanduses saanud omaette saaga. Esiti räägiti, et ollus veetakse koguni laevadega välismaale. Siis plaaniti seda ladustada Rutja tühjal lennuväljal, kuid see kava põrkas riigikontrolli ja kohalike vastuseisule. 

Jäätmeplatsi otsimise ajal kogus Estonian Cell muda enda territooriumile ja kuhilad hakkasid juba tehast varjama. 

Kui sajakonna meetri kaugusel asuvate Kunda majade omanikud hakkasid kurtma kirbe haisu üle, pakkus tehas 2007. aasta alguses oma jääke Viru-Nigula ja Sõmeru põllumeestele, nimetades seda heaks väetiseks. Paraku võeti pakkumine vastu tugeva skepsisega, sest kardeti käärimishaisu, lagunemisel erituda võivaid mürkaineid ja ohtu põhjaveele.

Prügimägi hakkas vahutama

Suvel 2007 võttis Uikala prügila vastu 130 tonni Estonian Celli jäätmeid, kuid katkestas koostöö, sest toimuma hakkasid imelikud fenomenid. "Ühe päeva nad tõid ja rohkem me ei lasknud siia tuua," ütleb prügila juhatuse liige Ervin Metsatalu, kelle sõnul ummistas viskoosne materjal puhastussüsteemi ja hakkas nii kõvasti vahutama, et tõstis üle 10kilose metallist kaevukaane pealt. 

"Meile tekitas ta probleeme tükiks ajaks," kinnitab Metsatalu. Näiteks sulatas löga prügimäge nõnda, et traktorid vajusid hiljem sisse. 

Viimane avalik teade oli, et Estonian Cell katsetab muda kuivatamist ja kasutamist kütusena katlamajades. Nimelt on mudas umbes 85 protsenti vett ja 15 protsenti tahket ainet, peamiselt haavapuidu jäänuseid. Kuid selle projekti Achilleuse kand oli jõuetu põhjamaa päike, mis ei kuivatanud löga lühikese suve jooksul ära. 

Üldsus ei tea, et oktoobris 2007 kirjutas nii Eesti kui Rootsi põllumajandusülikoolide juures tegutsev Valjo Masso Estonian Celli komposti ja selle kasutamisvõimaluste kohta arvamuse. Eesti tuntuima kompostiteadlase diagnoos oli, et midagi on - kui kasutada lihtinimese keelt - väga mäda. 

Masso leidis mudast ootamatuid keemilisi elemente, näiteks raskmetalle. "Asi on väga segane," ütleb Masso. "Nad teevad seal igasugust vigurit." Tema jaoks on müstika, kuidas tekkisid mudasse ühendid, mis loogiliselt ei tohiks seal olla. 

"Samas on nende tehnoloogia suur sala dus. Ma ei julge öelda, mis seal tegelikult toimub," lausub põllumajandusdoktor, kes on kindel, et asi oli korralikust kompostist kaugel.

Estonian Celli selgituste kohaselt on see kõik ebapädev paanika õhutamine. Firma juhatuse liige Riia Ratnik kinnitab, et Eesti Maaülikooli mullateadlased, kellega nemad koostööd teevad, on oma katsetes tõestanud, et jääkmuda ja selle kompost soodustavad põllukultuuride suurepärast kasvu ja kvaliteeti. "Tänavu saadi sellelt suurem odrasaak kui eales varem," ütleb Ratnik. "See on äärmiselt väärt materjal, sest seal ei ole ühtegi kahjulikku ainet. meie biomuda on hea kvaliteediga väetis."

Väärt kraam antakse kingiks ära

Selgub, et mullu saavutati keskkonnaametnikega kokkulepe, et tehas kompostib muda oma territooriumil. Selleks segatakse sinna hulka haavapuu koore puru ja lastakse aunadel soojeneda 60 kraadini, hoides seda temperatuuri kuus päeva. Keskkonnaametnikud ja tselluloositehas on üksmeelel, et muda käitlemine on seadustes kehvalt ­reguleeritud, kuid eri meelt ollakse selles, kes seda rohkem enda kasuks pöörab. Enim vaieldakse, mis hetkel muutub tehnoloogiline biomuda ohutuks kompostiks. "Me olime sellega üksjagu hädas," tunnistab Keskkonnaameti Viru regiooni endine juht Aivar Lainjärv. "Ega neid väga pigistada ei saanud, sest polnud juriidilist alust."

Edasi tulevad mängu kolm laias avalikkuses tundmatut firmat Kunda Mobil, Enecom ja Megonar, kellele kompost edasi läheb. Ehkki Estonian Cell kinnitab, et tegu on ­väärtusliku kraamiga, millel vili kasvab mühinal, annab ta selle ära tasuta. Tehas maksab isegi transpordi eest 30-40 krooni tonnist peale, et kompost ära viidaks. Tehase juhatuse liikme Riia Ratniku sõnul on põhjus seaduses, mis kvalifitseerib biomuda reoveesettena ja sätestab, et ilma töötlemata ei tohi seda kasutada. 

Kõige põnevama taustaga on OÜ Megonar, mille omanik on Ahto Laanemägi. Endine Kadrina spordihoone juht sai 2001. aastal rahvusvaheliselt tuntuks kurioosses krimiuudises. Laanemägi mõisteti süüdi, sest ta valmistas põrandaaluses vabrikus Kadrinas maailma ühte tuntumat kõõmašampooni. 60 000sse Head & Shouldersi kleebisega pudelisse villiti tegelikult tavalist vedelseepi. Šampoonivõltsimise ja kaubamärgi rikkumise eest karistati teda pooleteise aastaga vanglas ja 1,5 miljoni krooniga. 

"Eks me nooruses kõik eksime," kõlab mehe kommentaar. 

Võib tekkida vajuv muld

Esimese lepingu Estonian Celliga kuni 30 000 tonni komposti ladustamiseks sõlmis ta mullu septembris. Tänavu septembris taotles Laanemägi Keskkonnaametist uue loa, mille alusel ta tohib vastu võtta veel 30 000 tonni. See kõik pandi ja pannakse Laanemägi karja maa le Noonu külas. "Me pidime tegutsema eelarvamusteta," kommenteerib esimese loa väljastanud Aivar Lainjärv mehe kriminaalset minevikku. "Me ei saa eelnevalt otsustada, et see inimene niikuinii keerab mingi käki kokku." 

Alla 20 asukaga küla vanema Art Veermäe sõnul muutusid kohalikud elanikud ja vallaametnikud ärevaks, kui mudakoormad saabuma hakkasid, kuid korduvad kontrollid ühtegi rikkumist pole avastanud. 

"Värskest peast meenutab lõhn sealäga, kuid kui see on ära käärinud, siis mingit haisu pole," kinnitab Veermäe, kes pigem kiidab Laanemägi aktiivse kohaliku ettevõtjana. "Kui selle tõttu toimub puurkaevude saaste, siis ta peab selle hüvitama," rahustab külavanem. 

Ahto Laanemägi elab kuhjadest 300 meetri kaugusel ja see on tema sõnul parim kinnitus, et kraam on täiesti ohutu. "Minu kaevuvesi on ideaalne. Kõik hirmud on jamajutt. Ma arvan, et tavaline sõnnik otse laudast on palju hullem," ütleb kompostikäitleja. " Aastas paar korda ma liigutan seda kuhja, ta laagerdub, ja lõpuks tekib korralik muld, mis läheb haljastusse," tutvustab ta enda meelest per spektiivikat äriplaani. 

Murepilved siiski ei haju. Nimelt võttis üks kompostimisseadmeid tootev firma kevadel Estonian Celli mudast proovid ja saatis need Austria laborisse. Sealt tagasi tulnud hinnang on hävitav. Proov sisaldas väidetavalt suures kontsentratsioonis naatriumi, mis vihmaveega pinnasesse sattudes lõhub mulla struktuuri, s.t võib tekkida vajuv maa! Ainsa ohutu variandina pakuti, et mudajäägid tuleks põletada. See on palju kallim lahendus kui kraam põllule vedada.

Riia Ratnik, kes tegeleb jäätmeküsimusega tehase avamisest saati, on austerlaste õõvastavat raportit lugenud, aga ei usu seda. Tal tekib küsimus, mis kuupäeval kevadel proovid ikkagi võeti ja miks tehti analüüsid alles mitu kuud hiljem. Ratniku sõnul tellis Estonian Cell kohe ise Eesti Maaülikoolilt uued proovid ja need ei leidnud midagi ebanormaalset. "Meie muda ja kompost on keskkonnale tõesti ohutu. See on olematu probleem," leiab Ratnik.