Enne seda elasid need inimesed mõnes teises Eesti omavalitsuses, mullu aga võtsid end tallinlastena arvele.

Suurema osa neist moodustavad 18–39aastased, iga nelja naise kohta tuli kolm meest.

Kas tõesti mõjutab pealinlastele läinud aastal kehtestatud tasuta ühistransport meie valikuid nii palju?

Tuleb välja, et mõjutab küll.

Aastal 2012 kasvas Tallinna elanikkond sisserände arvel kõigest 746 inimese võrra ehk ligi kümme korda vähem.

Enamik uustallinlastest on pärit teistest Eesti suurtest linnadest. Nii valis mullu pealinna oma uueks elukohaks 1135 Tartu elanikku. Samal ajal kandis 289 tallinlast ennast aga Tartu hingekirja. Kokkuvõttes lõppes aasta Tallinna ülekaaluka võiduga: +846 inimest.

Pealinn skooris ka teiste suuremate linnade arvelt, võites uusi elanikke järgmiselt:
Narvalt 712 inimest,
Kohtla-Järvelt 510 inimest,
Pärnult 442 inimest,
Maardult 345 inimest,
Sillamäelt 245 inimest.

Pooled neist linnadest asuvad Ida-Virumaal ja on juba aastaid Keskerakonna valitseda. Nüüd aga tullakse just sealt Tallinna paremat elu otsima.

On see juhus? Või märk mingist uuest trendist?

Vaatame lähemalt 25 kõige enam Tallinna tühjaks jooksvat linna ja valda, mis andsid mullu pealinnale 5659 uut elanikku.

Täna on neist Keskerakonna juhtida umbes pooled. Keskmisest tunduvalt rohkem tuldigi Tallinna just tsentristide võimupiirkondadest – sealt pärineb 3231 inimest.

Kui võrrelda viimaste kahtede kohalike valimiste tulemusi, ilmneb veel üks eripära. Nendes 25 omavalitsuses eelistab kodukandile seni truuks jäänud rahvas Keskerakonda üha vähem.

Mida edukam on Savisaar Tallinnas, seda vähem jääb tema parteikaaslastele hääli mujal.

25 omavalitsust, mis kõige enam Tallinna tühjaks jooksevad

Andmetöötlus Margus Järv

Allikas: rahvastikuregister ja AS Andmevara