Teenetemärgi peaks linnavalitsuse arvamuse kohaselt “Tallinnale osutatud eriliste teenete eest” saama kokku 16 isikut. Ent kahe keskerakondlase puhul tekitab teenetemärgi saamise põhjendatus pehmelt öeldes küsitavusi. Need on kõrgeid poliitilisi ametikohti pidanud ­Vladimir Panov ja Kalev Kallo.


Vladimir Panov sai kuulsaks Tallinna abilinnapeana, kellel politsei 2001. aastal altkäemaksukahtlusega käed raudu pani.


Tänavu jaanuaris mõisteti mees kohtus õigeks ebapiisavate tõendite tõttu. Ekspress on kirjutanud (“Kuidas pääseb miljonär vanglast”, 10.1.2008), et kahjuks ei saanud me teada, kas Tallinna kommunaalmajandust kureerinud Panovile kuuekohalise summa eraldamine oli kuritegu või mitte. Märkisime, et tulekul on õigeksmõistvate kohtuotsuste laviin, kuna vastavalt Riigikohtu viimase aja praktikale ei saa juhul, kui tunnistajad muudavad kohtus oma ütlusi või ütlevad, et nad ei mäleta, nende varasemaid ütlusi tõendina kasutada. Praegusel juhul toimus riigiprokurör Helga Adamsoo sõnul just nimelt see.


Artikli autor Janar Filippov ennustas, et süütuse presumptsiooni silmas pidades on ­õigeks mõistetud isandatel täielik õigus nimetada aastatepikkusi piinu “õigusmaffiaks” ja kalkuleerida kahjutasunõudeid. Sellise seisukohaga näib olevat end samastanud ka linnapea Edgar ­Savisaar, kes on võtnud südameasjaks õigeks mõistetud Panovile Tallinna linna elanike arvelt “kahjutasu” kas või moraalselt ära maksta.


Esiteks süüdistas Savisaar ajakirjandust Panovi elu ärarikkumises, noomides pressikonverentsil ajakirjanikke ligi kümme minutit.


Teiseks lubas ta, et teeb Panovile ettepaneku taas linnaasutustesse tööle tulla.

Kolmandaks väljus nüüd linnavalitsuse kabinetist dokument, millega on enam-vähem kindlalt mehele määratud linna teenetemärk. Eriliste teenete eest.

Ent vaadakem selles dokumendis seisvaid põhjendusi.


Esiteks. “Oluline panus Tallinna kohaliku omavalitsuse juhtimisse” –  täpsemalt see, et ta töötas Haabersti linnaosa vanemana (1997–99), abilinnapeana (2001–03) – ja on “aktiivselt osalenud Tallinna linnavolikogu töös” (1999–2001).


Teiseks. See lõik tuleb ära tuua tervikuna: “Vladimir Panov on Tallinna linna jaoks oluliste tegevusvaldkondadega ja ettevõtlusega olnud seotud kogu oma tööalase tegevuse jooksul (1981–1983 ENSV Plaanikomitee osakonna juhataja, 1983–1990 EKE juhatuse esimehe asetäitja, 1990–1996 AS EKE Ärikeskuse peadirektor, 1996–1997 Uuskaubanduse AS tegevdirektor ja juhatuse liige, 2000–2001 OÜ Apollo Baltic juhatuse liige, 2001 OÜ Kummikuningas nõunikuna).


Kolmandaks. “Vladimir Panov osaleb aktiivselt ühiskondlikus tegevuses, olles Tallinna direktorite klubi liige aastast 1994 ja Šoti klubi liige aastast 1995.”

Kõik.


Niisiis – selgub, et Panov peab saama Tallinna linna teenetemärgi selle eest, et:

Esiteks. Panov tahtis teha poliitikat, rahvast esindada ja lasi end valida linnavolikokku ning hääletas seal ilmselt nii, nagu Keskerakonnale vaja. Samuti talitas ta Keskerakonna huvides linnaametnikuna töötades. Selliste põhjenduste järgi võiks p&am p;ot ilde;himõtteliselt teenetemärgi anda kõigile partei liini järgivatele ustavatele poliitikutele.


Teiseks. Panov tegi parteilist karjääri ka nõukogude ajal, jõudes juhtivale kohale Plaanikomitees, rääkimata sellest, et töötas ka OÜ Kummikuningas nõunikuna. Millised imetlusväärsed põhjused teenetemärgi andmiseks!


Kolmandaks. Seda põhjendust võiks laiendada – teenetemärgi võiks anda ka kõikidele teistele kõikvõimalike klubide liikmetele.

Kõik.


Vaatleme nüüd teist teenetemärgi kavaleri, parlamendiliiget ja kõrge kaliibriga keskerakondlast Kalev Kallot, kes on ajakirjanduse andmetel tuntud ka “Volvo-Kallona” – selle eest, et mõlkis purjus peaga (3,43promillises joobes) tänavatäie autosid. Õigluse huvides tuleb märkida, et pärast seda pole Kallo enda väitel aastaid joonud tilkagi alkoholi.


Abilinnapea Kallo oli ilmselt linnavalitsuses samal ajal valitsuses olnud Savisaare käepikendus Jüri Ratase kõrval. Talle oli usaldatud Tallinna kinnisvaraarenduse kureerimine ehk oma otsustega sadade miljonite kroonide liigutamine. Oluline, paraku poliitiline, ent magus koht. Lisaks on ta kaks korda olnud puhtalt väärikatele parteijüngritele antaval poliitilisel ametikohal ehk linnaosavanem.


Ka Kallo teenetemärgi põhjendused on Panovi omadega sarnased ning kõlavad nõukogudeaegse kantseliidina: “Kauaaegne tunnustatud omavalitsusjuht ja ühiskondliku elu edendaja.” Linnavalitsus rõhutab, et Kallo “tööalasest karjäärist on suurem osa olnud seotud Eesti Vabariigi pealinna erinevate oluliste valdkondade juhtimisega ameti juhataja, linnaosavanema ja linnavalitsuse liikme tasemel”.


Eriti küüniliseks teeb Kallole teenetemärgi andmise see, et tegu on aktiivse tegevpoliitikuga. Loomulikult võimul oleva partei tegevpoliitikuga.


Vastuseks Ekspressi päringule, milles täpsemalt seisnesid Panovi ja Kallo teened Tallinna elanike ees, teatas linna pressiteenistus lisaks eelmainitule, et Panovi teeneks on läbirääkimised Tallinna Veega, kus ta kauples välja esialgsest tunduvalt soodsama hinnatõusugraafiku. Kallo ajal aga rakendati tööle e-planeeringute register, pealegi on ta tubli poksi arendaja.


Muide, teenetemärgi kavaleride seas on veel üks keskerakondlasest eksabilinnapea, poliitikast taandunud Toivo Ninnas, kes praegu on AS Tallink Grupi nõukogu esimees. Ning endine Tallinna linnapea reformierakondlane ­Peeter Lepp. Tallinna kõrgeima tunnustuse, vapimärgi, peaks saama aga Urmas Ott – teleajakirjanduse edendamise, rahvuskultuuri ja ajaloolise mälu talletamise, eri rahvuskultuuride vahelise sideme loomise jpm eest.


Ent tagasi poliitikute meeleolust sõltuva teenetemärgi juurde.

Kogu selle asja juures pole oluline, et Panovi ja Kallo kandidatuure ei esitanud vormiliselt Savisaar ise, vaid kolleegid-keskerakondlased -abilinnapead Jaanus Mutli ja Deniss Boroditš.

Ekspress jääb selle juurde, et mõlema mehe puhul on teenetemärgi andmise põhjendused sisutühjad ja fabritseeritud. Tegeliku põhjendusena võiks kirja panna: “Pikaajaliste teenete eest Keskerakonna ees.” Ning ka teenetemärgid võiksid olla Keskerakonna, mitte Tallinna linna omad.


Tallinna teenetemärkide kandidaate võiks aga esitada interneti või kirja teel kõik Tallinna elanikud. Sealt omakorda võiks volikogu ette mineva valiku teha mitte linnavalitsus, vaid komisjon, kuhu kuuluks nii linnavalitsuse ja opositsiooni esindajaid kui ka kultuuri-, spordi- ja ühiskonnategelasi.

Kes on teenetemärgi saajate nimekirjas?

  • tunnustatud visionäär, endine Tallinna linnapea Hardo Aasmäe

  • rahvusliku köögi propageerija ja Eesti klassikalise restoranikultuuri edendaja Dmitri Demjanov

  • väljapaistev kultuuritegevuse edendaja Ljudmilla Gradova

  • tunnustatud Tallinna infrastruktuuri projekteerija Ants Jakobson

  • kauaaegne tunnustatud omavalitsusjuht ja ühiskondliku elu edendaja Kalev Kallo

  • erinevate kogukondade vahelise koostöö arendaja Cilja Laud

  • pikaaegne omavalitsustöötaja, endine Tallinna linnapea Peeter Lepp

  • tunnustatud lastekirurg, laste arstiabi edendaja Mari Majass

  • puuetega laste ja noorte hoolekande arendaja Merike Melsas

  • tunnustatud merendustegelane ja ühiskondliku elu edendaja Toivo Ninnas

  • kauaaegne trammijuht, Tallinna linnaelanike eeskujulik teenindaja Liidi Paas

  • Tallinna teedemajanduse arendaja Tiit Padar

  • omavalitsustegelane ja ühiskondliku elu edendaja Vladimir Panov

  • tunnustatud ja teenekas muusikaõpetaja-koorijuht Aarne Saluveer

  • tunnustatud zooloog ja lektor Aleksei Turovski

  • Tallinna Linnamuuseumi direktor, ajaloomaterjalide eksponeerija ja säilitaja Maruta Varrak
Kelle jättis linnavalitsus teenetemärgi saajate nimekirjast välja?

  • Rootsi suursaadik Eestis Dag Hartelius

  • Vanalinna Hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen

  • Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimäe

  • kirjanik Andrus Kivirähk

  • teater-kooli THEATRUM loominguline juht Lembit Peterson

  • Heateo Sihtasutuse juhataja Artur Taevere

  • Facio Ehituse ASi juhatuse esimees Toomas Tromp

  • Liivaku lasteaia juhataja Anu Hiiesalu

  • Tallinna kiirabi ülemõde Anni Rohtla

  • treener-pedagoog Reet Krieger