Keskerakonna esimees tutvustas ärimeestele ideed kehtestada lisatulumaks inimestele, kes töötavad Tallinnas, kuid elavad väljaspool linna. Ühesõnaga võõrtööjõule.

Savisaare sõnul sai ta maksustamismõtte New Yorgi linnapealt Michael Bloombergilt. Tolle tegelase idee on maksustada 2,7 protsendi suuruse lisatulumaksuga inimesed, kes saavad New Yorgist küll tulu, kuid ei ela selles linnas ega täida seetõttu maksudega ka New Yorgi rahakotti.

"Ma ei saa aru, miks ei võiks siin (loe: Tallinnas) olla samamoodi," märkis Savisaar.

Tema sõnul oleks mittekohalike lisamaksustamine igati aus, sest linna tööle sõitvad inimesed (keda jänkid hüüavad commuters) kasutavad sageli linna infrastruktuuri isegi suuremas mahus kui kohalikud. Samuti aitaks täiendav maksustamine alandada kohalike elanike maksukoormat ning suurendada linna konkurentsivõimet.

Spetsid hämmastunud

Rahandusministeeriumi maksunduspoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro pole Savisaare mõttest vaimustatud: "Tulu maksustamine ei tohi sõltuda elukohast. Pole vahet, kas ma saan tulu Tallinnast või Mikitamäelt ja kus ma seda kulutan. Praegu jääb mulje, et Tallinn tahab avalikele teenustele vägisi hinnasilti juurde kleepida."

Ka Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, Rahvaliitu kuuluv Vello Tafenau ütleb, et talle idee ei meeldi. See lööks ju kogu maksusüsteemi sassi. Iga linn ja vald võiks Tallinna kombel võõraid maksudega kimbutada. "Kui Tallinn kehtestab näiteks oma kodanikele odavamad bussipiletid, siis võibolla peaksid vallad kehtestama eraldi maksu neile, kes linnast välja sõidavad?"

Kesklinna vanem Keit Pentus (Reformieraskond) sõnab, et Tallinna võimuliidus pole sellest ideest räägitud. "Midagi toetamisväärset ma taolises täiendava maksu kehtestamises ei näe," avaldab ta arvamust. "Ajal, kui riik makse alandab, oleks tegu tegelikult omamoodi kiusliku kilplase vimkaga. Tallinn on küll Eesti pealinn, kuid siiski mitte omaette vürstiriik, kus peaksid kehtima omad seadused ja omad maksud."

Eesti seadused kohalikku tulumaksu ette ei näe.

Müügimaks ei sobi, turismimaks samuti

Savisaar arutles USA saatkonnas esinedes ka teiste võimalike uute maksude teemal.

"Saaksime kehtestada müügimaksu ja alustada turismi maksustamist," ütles ta kuulajatele. "Tegelikult pakuvad maksuseadused linnale veel mõne võimaluse, kuid juttu kasside ja koerte pidamise maksustamist ei saa võtta väga tõsiselt, kui arutame linna arengu probleeme."

Savisaar väitis, et õnnetuseks ei rahulda linna vajadusi müügimaks ega turismimaks.

Müügimaksu kehtestamine paneks Tallinna veelgi kiiremini laienema (küllap mõtles ta, et kaubanduskeskused ja uued elurajoonid kolivad linnast välja) ning see tooks kaasa vajaduse ehitada suuremaid ja uhkemaid teid ning linna finantsseis halveneks veelgi.

Linnapea lisas, et "ei kavatse ka turiste Tallinnast eemale hirmutada".

Seega pidi Savisaar jänkidele tunnistama, et Tallinnal on praegu väga vähe võimalusi maksutulu kasvatada.

Tallinn suures finantskriisis

Savisaar võttis New Yorgist eeskuju seetõttu, et meer Bloomberg tiris mullu oma linna välja viimase 30 aasta suurimast rahakriisist. "Tallinna praegune olukord on suurel määral sarnane New Yorgi omale möödunud aastal," tähendas Savisaar.

"Linna vara on enamuses müüdud ja laenamine jõudnud peaaegu seadusega lubatud tasemeni, mistõttu nende arvelt ei saa linna arengut enam rohkem rahastada," selgitas linnapea. "Linna rahakotti on tühjendanud ka trend, et inimesed, kes töötavad Tallinnas ja kasutavad Tallinna infrastruktuuri, kolivad Tallinnast välja. Eesti maksuseaduste kohaselt ei maksa nad linnale mitte ühtegi senti."

Alates veebruarist on linna kulud ületanud kogutud tulu. Raha ei laeku sellises mahus ja tempoga, nagu eelarve ja finantsplaanid ette näevad.

"Verekivi" moodne versioon

Tulude tõstmiseks tegeleb Savisaare meeskond kõige tõsisemalt üksikisiku tulumaksuga, mis on linna tähtsaim tuluallikas. Tulumaksu peaks tänavu laekuma ligi kaks miljardit krooni.

Tulumaksu summa sõltub elanike arvust. Mida rohkem elanikke, seda rohkem pappi.

Juba keskajal meelitas linn oma elanikeks ümberkaudsete maade talupoegi. Kes elas linnas ühe aasta ja ühe päeva, sai vabaks meheks. Mõisahärradele see muidugi ei meeldinud. Kui üks neist, Johann von Uexküll Riisiperest aastal 1535 ühe oma ärakaranud talupoja linnas kinni püüdis ja surnuks piinas, võtsid linnavõimud rüütli kinni ja lasid tal linnavärava juures pea maha raiuda. Sellest räägib seiklusfilm "Verekivi".

Tänapäeval naabritelt elanike ülelöömise pärast päid maha ei lööda ning vabadusest märksa enam peibutab inimesi raha. Tallinn lubab tuleval aastal oma elanikele ühistranspordis odavamaid hindu ja ka mujal soodustusi.

Kunagine linnapea Jüri Mõis tahtis ümberkaudsete valdade linnaga ühendamise teel luua Suur-Tallinna. Savisaar võtaks valdadelt vaid maksumaksjatest elanikud, kulud las jääda...

Linnavara müük hädine

Kui Savisaare vastased Res Publica leerist avaldasid augustis arvamust, et linna eelarvepoliitika on küündimatu, kinnitas linnapea, et linn saab vara müügi plaani täis ja isegi ületab seda!

Nüüd on vaid poolteist kuud möödas ja seis linna vara müügi osas nutune, lausa läbimärg. Vara müük on aga linna tähtsuselt teine tuluallikas. See peab sisse tooma 506 miljonit krooni, kuid oktoobri alguseks on laekunud vaid 29 protsenti ettenähtust. Möödunud nädalal nurjus linnahalli müük (alghind 150 mln kr, tegelikult lootis linn 200 mln kr, ühtegi ostusoovi ei tulnud). Sel kolmapäeval pandi letti rida kinnistuid, kusjuures nende hind (kokku 86 mln kr) oli ekspertide poolt soovitatust kaks korda kõrgem. Kiiret müüki selline hinnapoliitika ei soodusta.

Ka ettevõtlustulu on ahtraks jäänud. Dividende on laekunud oodatust vaid kolmandiku jagu ning aktsiakapitali vähendamisest on tulnud vaid pool protsenti! Kokku peavad need tuluallikad andma aga üle 100 miljoni krooni.

Reedel tunnistas keskerakondlik võimuliit, et vara müügi ebaõnnestumisel peab linn eelarve ümber tegema ja kulusid kärpima. See pole aga kerge. "Täna on praktiliselt oktoobri keskpaik, mistõttu paarisajamiljonilise kärpe tegemine ei saa ilmselt lihtne olema. Ilma kulude piiramiseta oleme aga lõhkise (ja sealjuures tühja) küna ees," ütleb Keit Pentus. 

Ta lisab, et eriti oluline on tegeleda samal ajal tuleva aasta eelarvega. "Peame väga kriitiliselt hindama kulutusi. On valdkondi, nagu teedeehitus ja lastega seonduv, kust kärpida pole võimalik ega mõistlik. Aga on valdkondi, kus mõistlikum kulutamine on võimalik. Näitek kas valitsemiskulusid saab kärpida? Sarnaseid küsimusi on Tallinnas üksjagu."

Tallinna kulud ületavad tulusid

linna tulude ja kulude vahe, ilma laenudeta, ladestuvalt, mln kr

 jaanuar

+17

 Tulumaksu laekub aastatagusega võrreldes 10 mln kr vähem.

 veebruar

-88

 Tulumaks hakkab siitsaadik ületama aastatagust taset. Põhjuseks majanduse ja linnas registreeritud elanike arvu kasv. Parkimistulu muutub kohalikuks maksuks. Linn kulutab ära tulude ülejäägi ja rohkemgi veel. Kulud ületavad kuu lõpuks tulusid 88 mln kr.

 märts

-138

Kuu alguses lõpeb linnal raha. Likviiduskriisi leevendamiseks läheb müüki investeerimisportfell. Tulu vara müügist on ainult 1,9 mln kr.

 aprill

-139

Volikogu võtab vastu lisaeelarve. Tulud peavad suurenema 37 mln kr võrra.

 mai

-181

Linn laenab Nordeast (157 mln kr) ja Põhjamaade Investeerimispangast (313 mln kr). Sellega saab tänavu lubatud laenulimiit täis.

 juuni

-311

 Linn taastab investeerimisportfelli ning paigutab 155 mln kr pangadeposiitidesse ja rahaturufondidesse. Kuna aga intressimäärad on madalad ning vahepeal teenis linn vaid üleöölaenudelt, moodustab finantstulu vaid 22 protsenti oodatust. Kulud ületavad tulusid juba 311 mln kr võrra.

 juuli

-249

Tallinna Vesi maksab 22 mln kr dividende, mis on vähem kui linn lootis. Tulu vara müügist on endiselt tagasihoidlik. Linn märgib, et "suuremate objektide müük on planeeritud teisel poolaastal".

 august

-206

Volikogu võtab vastu teise lisaeelarve, mis näeb ette ainuüksi vara müügist laekuva tulu kasvu 26 mln kr võrra. Savisaar väidab, et vara müügi plaan ületatakse.

 september

-252

 Linn paneb müüki linnahalli alghinnaga 150 mln kr. Savisaar tunnistab linna rasket finantsseisu.

 oktoober

 ?

 Linnahalli müük ebaõnnestub. Linna koalitsiooninõukogu tunnistab kulude kärpimise ja eelarve ringitegemise vajadust.