"Seevaldi uue ravikorpuse võiks mudaravilaks või ravikeskuseks maha müüa küll," ütleb kliiniku juhataja Imre Rammul. "Kurat, siis ostan osa hoonest ära," vastab endine peaarst Arvo Haug. Eri aegade juhtidel on erinev nägemus ka Seevaldi "toorest" plangust. Kui Haug planku tasapisi lammutas, siis Rammul tahab seda taastada. Praegune Seevald on 275 voodi- ja umbes 400 ametikohaga raviasutus, kus psühhiaatria spetsiifilised nišid on kaetud ja räiget koondamislainet arstide seas pole Rammuli sõnul olnud. Voodikohtade ja ravipäevade vähenemine näitab uute rohtude efektiivsust, ambulatoorse ravi tõusu. Siiski polnud vastuvõtuosakonnas kuu aega tagasi viiel naishaigel voodites kohta, nad magasid puhkeruumis diivanitel.     

Seevald põleb!

1996. aasta 9. veebruari ööl kuulsin raadiost teadet, et Seevaldi 3. ravikorpus põleb. Rabasin takso, peagi seisin leegitseva hoone ees. Teadsin oletatavalt kahjutule põhjust: vanad eestiaegsed juhtmed seintel, sundravialuste poolt žilettidest valmistatud teekeetjad-traktorid neid koormamas. Sealtsamast, laokile jäetud ahervaremete vahelt leidsid "asjahuvilised" hiljem tablette, valvežurnaale, üheksanda hukkunu luukere. Mõned väljavõtted ühest 1995. aasta žurnaalist (nimed muudetud): "Kork, Konjosov, Krutov vannitatud - sooja vett pole. Tarkovski oli õues villases mütsis-sallis, trussikute väel, mängis hokit. Kuzmin näitab kõhule. Lõpuks saime üksteisest aru, et tal oli kella 16st saati kõht tühi. Radiaatorid külmad kui läinud talvel. Visiit osakonda seoses lavakunstikateedri õpilastele atmosfääri näitamisega me haiglas. Kuzmin, häbitu, tühjendas vahetult enne seda soolestikku. Hais käis üle pea kokku." 3. ravikorpuse ahervareme saatus on segane. Lubatud taastamisrahad jäid ministeeriumilt kevadel saamata, tihti pesitsevad varemeis asotsiaalid. Võimalik, et just nemad tungisid surnukuuri moosivargile.

Imre Rammul: "Seevald jääb."

21. juulil kohtun Perenõuandla saunas psühhiaater Imre Rammuliga, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku juhatajaga. Toomas Vilosiuse kevadel Postimehes esitatud seisukohad haigla müügi ja ümberpaigutamise kohta Keilasse on möödanik. "Asjaajamine jätkub selles suunas, et osa hooneist ja territooriumist, mida me kunagi kasutama ei hakka, maha müüa, saadud raha kliinikusse paigutada," ütleb Rammul. Võimaliku müügiobjektina näeb ta puithooneid, mille muinsuskaitseline ja emotsionaalne väärtus läheneb pidurdamatult nullile ning uut ravikorpust. Rammulil on plaanis rajada kliinikusse ebastabiilsete osakond (sõltuvustes olevad psüühilised haiged), ka tuleb arendada nn kogukonnapsühhiaatriat, luua toimivad meeskonnad, kes kodus vaimuhaigeid teenindavad. On loodud ka osakond rasketele mittepsühhootilistele häiretele (nt toitumishäired). Lasteosakond viiakse aga lastehaiglasse üle. Vastuvõtuosakonna ülekoormatust põhjendab Rammul pigem logistikaga, haiged olid osakondadesse laiali saatmata. "Julm kui haiged paigutataks väliterritooriumita haigemajja," pooldab Rammul Seevaldi parkmetsa tervendavat miljööd. "Võibolla leiame ka alarakendatud ravitootlale regionaalhaigla välise rahastamise, paneme töö jälle käima," lisab ta. Vanadest ravimeetoditest kasutatakse Seevaldis siiani elekterkrampravi. See toimub anestesoloogi abiga, et patsient ei kannataks. Insuliiniravi ei tehta enam ammu. Ka kurikuulus aminasiin pole enam esmavaliku rohuks. Tulevane Seevald oleks ehk aiaga ümbritsetud ja renoveeritud heimatstiilis ravihoonetega parkmets.

Arvo Haugi kaks südant

Eksriigikogujast psühhiaater Arvo Haug elab kolmekordses villas Pirital. Õues on uhke Tšaika, millega Meri ja Rüütel sõitnud.

"Kurat, olen omaette traagiline kuju. Et südamega ühte tööd teha, pidin loobuma elukutsest, millesse südamega suhtusin. Kui 1979 peaarstiks sain, köeti igat haigla korpust alt kivisöega. Kell neli hommikul hakkasid haiged kütma, uusim katel oli aastast 1903, territooriumil olid muldteed. Haigla materiaalne baas oli selline, et minust pidi saama ärimees või juht. Kiiresti tegin lõpu kohakaaslustele. Kui haigla põlenuks minu ajal, istuksin kinni. Vene aja lõpus põles Odessa lähedal kinnine vaimuhaigla, selle juhataja vangistati. Kui Eesti iseseisvus, tuli teha vanglaosakond vaimuhaigetest kurjategijaile, keda Venemaal hoiti," meenutab Haug.

Ja jätkab: "Üleminekuajal tekkisid Seevaldil majanduslikud raskused. Peaarsti volitused vähenesid, haigete arvelt tuli hakata otsi kokku tõmbama. Olid koondamised, intriigid alluvate seas. Kui lahkusin Seevaldist, oli mu kuupalk tuhat krooni. Seevaldi ülikond jäi mulle nö kitsaks. Poliitikas ravisin inimesi kümnete kaupa, mitte ükshaaval. Nüüd räägitakse Seevaldi linnast välja viimisest. Aga vaimuhaigla võib linnas olla küll. New Yorgis käisin kõrghoone 40. korrusel. Uskumatu - seal oli vaimuhaigla!"

11 Seevaldi arsti ja õde on kandideerinud parlamenti. Praegu on esimene kord kui parlamendis pole psühhiaatrit. Ühiskond on ehk vaimselt tervenenud. Kui ta taas psühhootiliseks muutub, on psühhiaatridki naksti parlamendis tagasi.

Pilk 80ndate kinnisele poolele

80ndatel oli näiteks kümnenda osakonna kinnisel poolel korraga hiidpalatis sees 30-40 patsienti, sundravi - ja ekspertiisialused, kroonikud segiläbi. Valvasid kaks sanitari. Nende tööst jäi väheks. Haigete seast valiti jõulisemaid, kes aitasid paki tee eest korda hoida. Neid kasutati söögitoomisel sööklast, surnute väljakandmisel, abitöödel, vannitamisel, kaashaigete kinnisidumisel. Rahutu käed-jalad, rindkere seoti tugevate paeltega voodi külge, tagumikku surati aminasiini. Vahel läksid abilisedki närvi. Kord uputas üks hooldekodu sundravialune kaashaige vanni, sest see rabeles. Haiglas töötati aga soodustuste ja palga pärast. Vahel läksid patsientide isiklikud asjad kaduma, sest sanitaride seas oli pikanäpumehi.

Ka imbus haiglast välja nn A-kapi ravmeid. Mõnede "karistusravimite", näiteks aminasiini raviefektiks võis olla hoopis alateadlik hirm seda rohtu kõrvalnähtude tõttu mitte saada. Tänu mürgiste rohtude aurudele kannatas haigla personal tihti kutsehaiguste käes. Tänapäeva mõistes tolleaegne Seevald rohkem tootis kui ravis haigeid.

Kord tegid sanitarid tõelise võllanalja. Kümnendasse osakonda tuli kõrge komisjon. Kui nad sisenesid, olid söögiruumi üles rivistatud alasti meeshaiged, harjad käes ja ööpotid peas. Komisjon põgenes. Arsti töö oli tihti ohte täis. Kord virutas rahutu haige visiidile tulnud arstile koledalt vastu lõugu, et arst kukerpallitades voodisse lendas. Kuna praegu on Seevaldis vähem haigeid, on ka osakondades rahulikum. Kõige keerulisema kontingendiga on vastuvõtuosakond, kus praegugi kasutatakse voodisse fikseerimist, ja mõni väga rahutu saab ehk aminasiinigi.

Kui 80ndatel oli narkoprobleemidega haigeid veel üsna vähe, siis nüüd on neid piisavalt. Vastuvõtuosakonnas on leitud peidikutest süstlaidki. 

Härra Teekannu kurb saatus

Läbi aegade on Seevaldis olnud imelikke lugusid. Üks mees pidas end portselanist teekannuks. Ta käis järgmiselt: käsi tilana ette sirutatud, teine sangana selja taga. Nii ta kuukas, pakkus vastutulijaile lahkelt kuuma teed, tegi valamisliigutusi. Ühele haigele aga Teekann ei meeldinud. Ta tõukas teda. Kann kukkus oma kannuasendist pikali ja suri katkiminemise hirmust.

Kord jooksid jalutama lastud haiged arsti juurde, et nägid pargis karu. Et haiged enam teist korda karu ei näeks, sai igaüks topeltportsu unerohtu. Järgmisel päeval selgus, et pargis oligi linna eksinud karu, kes hiljem Pelgulinna ühest korterist kinni nabiti.

Seevaldi paksim haiguslugu on üle meetri paks. Mitteametlik voodisse fikseerimise rekord on kaks kuud jutti. Seevaldist põgenemise rekord - üle saja korra.

Kord jalutas üks ullike Gunnar Grapsi tolleaegsest elukohast Järvel mööda. Vaatas, et värav on lahti ja koer sõbralik. Astus lahtisest uksest majja sisse, kedagi polnud. Läks kööki, avas külmiku ja sõi selle tühjaks. Graps ei tea siiani, kes tal söömas käis.

"Kuule, paneme teevee keema," ütles jälle üks kaashaige teisele. Teine võttis asja tõsiselt ja toppis kaasaskantava teleka teepotti. Kui päris teevee keetmiseks läks, tehti sedagi omapärasel moel. Võeti reformvoodilt tekk, madrats ja padi ära ning pandi kruus reformi peale. Voodi alla aga tehti käterätikutest lõke.

Epiloog

3. augusti õhtul jalutan taas Seevaldis. Mitu hoonet on räämas ja tühjad. Tühi on ka haigetele meelelahutust pakkunud heategevuslik päevakeskus. Kohtadel, kus plank lõhutud, laiutavad prahihunnikud, asotsiaalide tegevuse jäljed. Vabalt pääsen mahapõlenud ravikorpuse rusude vahele. Muserdatud mulje jätab ka uus ravikorpus. Selle tagumise sissepääsu klaasuks on lõhutud.

Seevaldi rajamise taga on Raasiku krahvinna

*Seevaldi rajamise algataja on Raasiku krahvinna Elise von Sievers, elluviija 1897. aastal asutatud Eestimaa Vaimuhaigete Hooldamise Selts. Krundi koos Seewaldi suvemõisaga, u 65 tiinu kinkis paruness Marie Girard de Soncanton.  

* Esimene peaarst Kügelgen asub tööle 1. jaanuaril 1901.

*31. oktoobril 1903 avatakse haigla 106 voodikohaga. Seewald on oma aja kohta eesrindlik. Majad ehitatud arvestades ravialuste vajadusi, territoorium valgustatud, pargiala hooldatud, aknad trellideta, ei kasutata rahustussärke, rakendatakse lahtiste uste põhimõtet.

*1947 võetakse kasutusele rahustussärgid.

*1950 nimetatakse asutus pärast Kadriorus asunud närvihaiglaga liitmist Tallinna Vabariiklikuks Psühhoneuroloogiahaiglaks.

*1980ndate algul kutsutakse peaarst Arvo Haug Linnavalitsusse.

*1985 lahutatakse narkoloogiateenistus (nüüdne Wismari haigla) Seevaldist.

*1985 sureb endine peaarst Udo Luts samas haiglas.

*80ndate lõpus avatakse Seevaldi uus ravikorpus.

*1993 lahkub Haug peaarsti kohalt, uueks juhiks saab Andres Lehtmets. Varjab rasket haigust, läheb aastaks ravile. Kuna ei valita kohusetäitjat, tekib segadus.

*9. jaanuaril 1996 põleb maha kolmas ravikorpus, tules hukkub 9 patsienti.

*24. märtsil 2003 tuleb PERHi juhatuse esimehe kt Toomas Vilosiuse hinnanguil haigla amortiseerunud hooned maha müüa.

*18. juulil 2003 tungivad vargad vanasse surnukuuri moosivargile. Turvatöötajad avastavad sealt üle kolme aasta vanuse skeleti, mis kuulub samas haiglas surnud patsiendile. Algatatakse juurdlus.

* 21. juuli 2003, kliiniku juht Imre Rammul: "Seevald jätkab ajaloolises paigas, raha saamiseks realiseerime mittevajalikud hooned."