Nii, mis veel juhtus? Ühtki selget mälestust ei ole, peab U-Netist järele vaatama. Kell 19.43 maksin Solarise toidupoele 83 krooni ja 13 senti, kell 19.30 tasusin 100 krooni ja 00 senti restoranile Klafira (tulebki meelde: kalasupp ja must kohv) ja kell 17.35 olen ma ostnud 138 krooni ja 60 sendi eest Rahva Raamatust ühe Wallpaper’i ja kaks Ekspressi. Miks ma ostsin kaks Ekspressi, on arusaamatu, aga ju tundus siis asjakohane.

Laupäev
Ärkan kunagi pärast keskpäeva, korter on tühi, roided valutavad. Pressin veidi apelsini- ja ingverimahla, söön midagi müslilaadset. Ühtki muud sündmust ei tule meelde, peab mobiilist järele vaatama. Nii, kell 03.33 olen saatnud sõbrale SMSi: mul hammustati just k6rv peaaegu otsast, aga muidu on üsna chill.

Jumal-jumal, milline uskumatu pärdik ma olen – endal hammustati kõrv otsast, “aga muidu on üsna chill” (kõrva-asi on liialdus ka veel, nagu peegli ees nüüd selgub). Öösel enam mobiili ei puutu, mõtlen.

Nii ongi.

Pühapäev
Keskpäev, isegi päikseline, viinapuudele akna taga on hakanud tulema külge väiksed marjad. Räägin üle aegade telefonis oma isaga, “siis on sul ju aega veel peaaegu terve aasta”, rõõmustab ta.

“Ei, 1. aprill 2010 on tähtaeg,” ütlen mina ohates ja hakkan taas kirjutama.

Romaani lõpp tuleb väga vaevaliselt; sellega kaasneb paanika ja kõhklus igas kirjapandud sõnas. Palju lihtsam on näiteks netis tarokikaarte uuri­da, mida ma ka teen:

The card at the top left represents how you see yourself. Two of Wands (Dominion), when reversed: The erosion of power and influence. Failing to articulate goals or establish a vision for the future. Obstinate and irresponsible leadership. Loss of interest, clarity, or faith in a venture.

Esmaspäev
Postitan kell 00.45 Facebooki Onion Newsi lingi sellest, mismoodi väsimakippuv suhe kassiga jälle käima lüüa. See on väga usutav klipp, eriti selles kohas, kus kassisuhteraamatu kirjutanud Melissa käsib kassiga “rääkida avameelselt hirmudest, kumb teist sureb esimesena”. Onion News on tore, peaaegu lemmiklehekülg vahel.

Joon veidi veini, mõtlen, kas peaks “Boston Globe Tailors Print Edition For 3 Remaining Readersi” ka Facebooki panema või siis kellelegi südaöiseid sõnumeid saatma, aga otsustan ringi. Milleks. Pealegi võidaks seda valesti tõlgendada.

Teisipäev
Räägin MSNis sõbraga.

P says:
paar nädalat tagasi helistas mulle ema ja ütles, et Pika Heidi on surnud (34 a)

Heidi pidas oma mehega talu ja rabas ööd ja päevad – lehmad, lambad, põllumaaa ... ja kui ma küsisin, et millesse ta suri? mis tal viga oli? vastas ema: “Töö tappis!”

See kõlab nagu luuletus, kohutav ja lihtne oma lõpetatuses. Ma ei tundnud Heidit, aga keegi tundis – tal olid inimesed, kes temast hoolisid, võib-olla lapsed koguni. See on teine kord sel kuul, kui kuulen oma tuttavatelt, kuidas nende tutvusringkonnas on surnud keegi, kes polnud isegi 35 aastat vana.

P says:

ma olen alati öelnud, et tööd tuleb teha väikestes kogustes ja aeg-ajalt

Kell kolm hommikul hakkab akna taga valgeks minema; vähkren ja ei saa und. Vaalakoht Moodyssoni “Mam­mothist” hakkab jälle kummitama.

- They can sing to another whale

60 miles away.

- What are they singing about?

- The usual.

Here I am. Where are you? I love you. I miss you.

The usual.

Jubedasti tahaks SMSe saata.

The usual.

Kolmapäev
Narva maanteed ületades tuleb mulle vastu umbes 80aastane daam. Tal on käes suur punt lillade õitega taimi (on need murulaugud?) ning oma tumepruuni mantli ja baretiga näeb ta välja väga armas ja ilus, veidi nagu siil. Proua läheb üle tänava ettevaatlikult, vaadates esmalt mitu korda kiiresti paremale ja vasakule ning sibades siis üle tee nii ruttu, kui jalad võtavad. Eks see ole mõnes mõttes loogiline ka, et mida vanemaks saad, seda armsamaks elu läheb; seda rohkem oled näinud asju, mis juhtuda võivad.

Kuigi arvata võiks ju vastupidist.

Pigem vastupidist.

Neljapäev
Ostan lennupileti Sitsiiliasse. Ma ei tea, mismoodi Wind Jet Tallinn-Forli-Palermo lende 32 euro eest müüa saab, aga juulilõpp Lõuna-Itaalias kõlab toredalt; ühtaegu pimedalt ja soojalt.

IV 413 Date: 28-07-10 Tallin – Forli from 15.00 to 17.00 BEST VCREAM_P

IV 283 Date: 28-07-10 Forli – Palermo from 18.20 to 19.50 BEST VCREAM_P

Mul ei ole aimugi, mida Palermos teha.

Vein on ka otsa saanud.

Reede
Veedan kaks tundi hambaarstitoolis. Luu krudiseb, kui seda puuritakse, aga otseselt valus ka ei ole. Pea kohal rippuv lamp kannab asjakohast nime Delight; aeg-ajalt voolab kurku puurimisel kasutatavat füsioloogilist vedelikku ja verd.

“Te olete nii tubli,” ütleb sõbralik meditsiiniõde protseduuri lõpus, innustunult. Ta näib olevat siiras ja mina näin olevat liigutatud, endalegi. “Aitäh!” ütlen ma.

Saan retsepti antibiootikumidele, mis lubavad põhjustada “kõhulahtisust”, “kõhugaase”, “düspepsiat”, “muutusi maksaga seotud vereanalüüsides”, “verevalumeid”, “söögitorupõletikku”, “­suuõõne haavandeid”, “ähmast nägemist”, “ninaverejooksu”, “kohinat kõrvus”, “unetust”, “unisust”, “tuimust või kihelust”, “ärevust”, “depressiooni”, “hingeldust”, “köha”, “kuseteede infektsiooni”, “bronhospasmi”, “maolimaskesta põletikku või maohaavandeid, mis võivad muutuda raskekujuliseks ja põhjustada verejooksu”, “vererõhu olulist tõusu”, “segasust”, “asjade nägemist, tundmist ja kuulmist, mida ei ole olemas (hallutsinatsioonid)”. “Juua neid tablette võttes mingil juhul ei tohi,” hoiatab sümpaatne arst, “muidu võib paha hakata.”

Jalutan Best Wine’i ja ostan mõned kolmeliitrised Nero d’Davolad ja suvehinnaga Bellinid, räägin siis MSNis sõbraga:

P says:

Saramago on surnud

Krister says:

kes?

P says:

Jose Saramago, kirjanik
Nobelist

Krister says:

kurb

Vaatan hiljem Wikipediast, et Saramago oli sündinud 16. novembril 1922, päris vana seega juba. Mõtlen, et tuleks ta “GOSPEL ACCORDING TO JESUS ­CHRIST” Rahva Raamatust ära osta – raha tegelikult enam eriti ei ole, aga niipalju võib-olla siiski on.

Loen veidi Ginsbergi:

Hey Father Death, I’m flying home

Hey poor man, you’re all alone

Hey old daddy, I know where I’m going

Father Death, Don’t cry any more

Mama’s there, underneath the floor

Vara magama.