1. Keskerakondlik linnavalitsus täidab valimislubaduse ja ostab Tallinna Vee linnale tagasi.

Vale! Linnale mittekuuluvate aktsiate börsiväärtus on kaks miljardit krooni. Kuid terve firma ülevõtmise väljakuulutamise korral peaks linn maksma veelgi rohkem.

Linna finantsdirektor Katrin Kendra kinnitab, et "linnal ei ole nii palju vabu vahendeid, et börsiettevõte tagasi osta".

Linn on ju praegu viidud kokkuhoiurežiimile, isegi koopiapaberit võivad linna­asutused osta vaid riigihankega selgitatud tarnijate seast.

Ka ülevõtmiseks vajaliku raha laenamisest ei tuleks midagi välja, sest selle saab ära keelata Andrus Ansipi valitsus.

Hiigellaen purustaks niigi õrna valitsussektori tasakaalu, mida riik vajab euro saavutamiseks.

2. Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp hoiatas, et monopolide ohjamise seaduse vastuvõtmisel võib konkurentsiamet nõuda tööstustarbijatele vee hinna alandamist ning Tallinna kodudele võib vesi odavnemise asemel hoopis 30-40 protsendi võrra kallineda.

Vale! Eesti Omanike Keskliidu peasekretär Taavi Madiberk teatas kohe, et uus seadus ei muudaks tänast kodu- ja äritarbijate eristamist. Ta lisas: "Monopolid väidavad, et Tallinna vee hind kodutarbijale on liiga madal. Samal ajal unustatakse ära, et Tartus on vee hind ka ärikliendile madalam kui Tallinnas kodutarbijale. Majanduslikult peaks juba mastaabiefekti tõttu pealinnas vee hind olema tunduvalt madalam."

3. Edgar Savisaar hindas sügisel 2007 tähelepanuväärseks, et Tallinn suudab kanalisatsiooni välja ehitada Euroopa Liidu abita.

Vale! Tänavu suvel lasi linn asutada osaühingu Tallinna Ühisveevärk, mis hakkab tegelema ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamisega. Linnafirma saab selleks kasutada Euroopa Liidu abiraha, mida Tallinna Vesi eraettevõttena taotleda ei saa.

Äriplaan on laias laastus järgmine: uus firma ehitab eurorahaga torustiku valmis, rendib selle linnale ja linn omakorda annab edasi Tallinna Veele.

Tallinna Ühisveevärgi tegevjuhiks on muuseas endine abilinnapea ­Vladimir Panov.

4. Keskerakond väidab, et Jüri Mõis erastas Tallinna Vee.

Poolvale! Jüri Mõisa linnavalitsus valis välja küll erastamiskonkursi võitja, kuid erastamisprotsessi otsus sündis suvel 1999, mil linnavolikogu juhtis Edgar Savisaar!

5. Juunis 2000 teatas Jüri Mõis, et Tallinna Vee ostjaks valitav firma "ei oota kohe mingit tulu".

Vale! Ainult üks kuu pärast erastamistehingu sõlmimist tegi uus juhatuse esimees Brian Hill ettepaneku maksta omanikele dividendideks 182 miljonit krooni. Kuna kasumit nii palju jaotada ei olnud, siis võeti raha investeeringute reservist.

Pärast seda on Tallinna Vesi paistnud silma väsimatu kasumimasinana. Tänavu kolmandas kvartalis ületas tema puhaskasumi marginaal juba 54 protsendi piiri ehk üle poole vee hinnast läheb omanikele kasumiks!

Keskerakond lubas võtta vee hinna kontrolli alla. Linnas tegutseb koguni eraldi Veeettevõtjate Järelevalve Sihtasutus. Sellise "sõltumatu" (linn on nii sihtasutuse kui veefirma omanik) regulaatori olemasolust hoolimata on vesi vaid kallinenud ja vee tootja teenib ülikasumeid.

Tallinna Vee mahamüümise aegu andis Eesti Veeühing välja Judith A Reesi brošüüri, kus hoiatatakse, et "regulatsiooni on sageli nõutud erafirmade poolt selleks, et suurendada nende turgu, piirata riske või vähendada konkurentsi". Juba aastal 1955 väitnud üks teadlane, et USA erafirmade poolt pakutavaid elektri-, gaasi- ja veeteenuseid reguleerivad õigusaktid kaldusid rohkem töötama firmade kui klientide huvides.

6. Erastamist põhjendati suure investeerimisvajadusega: ilma selleta jäävat muu hulgas kanaliseerimata Nõmme, Merivälja, Lilleküla ja teised Tallinna piirkonnad.

Vale! Tegelikult pani uus suuromanik sadu miljoneid veefirmasse küll sisse, kuid võttis sellest lõviosa aktsiakapitali vähendamise teel kohe jälle välja. Investeeringuid teeb Tallinna vesi hoopis laenuraha abil. "Laenata oleks võinud ettevõte ka ilma enamusaktsiaid müümata," teatas Keskerakonna liige Toivo Tootsen kohe pärast erastamislepingu sõlmimist. Praegu lubab linnavalitsus, et olemasolevates elurajoonides lõpetatakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamine alles ületulevaks aastaks!

Soome teadlased Jarmo Hukka ja Eija Vinnari analüüsisid mõne aasta eest ühel konverentsil nn Tallinna juhtumit ning esitasid muuseas küsimuse: miks räägiti erastamisotsuses 21,1 miljoni euro suurusest investeerimisvajadusest aastas, kui äriplaanis oli kirjas vaid 12,8 miljonit eurot...

7. Abilinnapea Jaanus Mutli väitis kevadel, et linn maksab uute vee- ja kanalisatsioonivõrkude rajamise kinni oma eelarvest ja tallinlased ei pea seega oma rahakotti kergendama.

Vale! Linn täidab eelarvet linnakodanikelt võetavate maksude abil. Maamaksu tõstmist põhjendas linnavalitsus muuhulgas vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamise vajadusega. Kuni aastani 2012 kulutab linn ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuslepingute täitmiseks "ainult" 623 miljonit krooni.

 

Viis tõde Tallinna Vee kohta

Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli lükkab ümber Eesti Ekspressi poolt välja käidud valed Tallinna Vee kohta ja esitab vastukaaluks  hoopis tõed ASi Tallinna Vesi kohta.

„Tõde 1: Tallinna linn tahab osta Tallinna Vees enamusosalust, mitte tervet ettevõtet.

Eesti Ekspress väidab, et keskerakondlik linnavalitsus ostab Tallinna Vee linnale tagasi ja selle eesmärgi täitmiseks oleks linnal vaja tagasi osta 13 060 870 aktsiat.

Äsjases koalitsioonileppes kinnitasid osapooled, et "...alustavad tööd, et saada linna omandisse tagasi AS Tallinna Vesi enamusaktsiad". AS-i Tallinna Vesi 20 000 000 aktsiast kuulub linnale 6 939 130 aktsiat. Enamusosaluse - 10 000 001 aktsiani jõudmiseks on linnal vaja osta juurde vaid 3 060 871 aktsiat. Eesti Ekspress eksib oma arvutustes enam kui 4 korda! Aeg näitab, milliseks kujuneb aktsia ostuhind hetkeks, kui linnal ostuplaan konkreetsed jooned on võtnud.

Tõde 2: Monopolide ohjamise seaduse mõju tallinlaste veearvetele on veel teadmata.

Kas vee hind pärast monopolide ohjamise seaduse vastuvõtmist tallinlaste jaoks tõuseb?

Eesti Ekspress kaldub uskuma Taavi Madiberki. Tartu Veevärgi juhataja väidab, et vee hind Tallinnas tõuseb. Eesti Omanike Keskliidu peasekretär Taavi Madiberk väidab, et vee hind alaneb. Taavi Madiberk ei saagi öelda muud kui seda, mida tema ülemused Eesti Omanike Keskliidus Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu tal öelda käsivad. Juhtumisi on Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu monopolide ohjamise seaduse eelnõu autorid.

Kuidas vee hind muutuma hakkab, peavad kinnitama arvutused ja asjatundlikkus.

Tõde 3: Tallinna linn suudab kanalisatsiooni välja ehitada ilma Euroopa Liidu abita.

Eesti Ekspress peab valeks Edgar Savisaare poolt 2007. aastal öeldut, et linn suudab seda teha. Kanalisatsiooni väljaehitamise - mitte finantseerimise - kohustus pandi Tallinna Veele juba 2001. aastal. Tallinna Vesi on kanalisatsioonitorustikku rajanud ning Tallinna linn oma eelarvest seda finantseerinud üheksa aastat ning näeb finantseerimise ette ka 2010. aasta eelarves. Vaatamata Tallinna linna taotlustele  ei ole linn seniajani Euroopa Liidu abi saanud. Torustike ehitus lõpeb 2011. aastal. Kas linnal on, arvestades eeltoodut, õigus  väita, et torustikud on ehitatud ilma euroliidu abita?

2009. aasta sügisel AS-i Tallinna Soojuse asutatud OÜ Tallinna Ühisveevärk üritab edaspidi tõepoolest saada torustike ehitamiseks EL raha ning hakata selle raha eest torustikke rajama. Ehk antud plaan lõpuks õnnestub. Kuid OÜ Tallinna Ühisveevärk panus torustike ehitamisse on pigem nööbi lisamine muus osas juba valmisõmmeldud ülikonnale.  Aga muuseas, me oleksime õnnelikud, kui linnapea 2007. aastal väljaöeldud ettevaatlik ennustus seekord ei täituks.

Tõde 4: Tallinna Vesi erastati IRL ja Reformierakonna eestvedamisel. Keskerakond oli ja on sellise erastamise vastu olnud kogu aeg.

Selle küsimuse selgitamisel mängib Eesti Ekspress terminitega ning langeb oma sõnademängu ohvriks. Eesti Ekspress väidab, et "...erastamisprotsessi otsus sündis suvel 1999, mil linnavolikogu juhtis Edgar Savisaar".

Erastamisettepaneku esitas "koonderakondlik" linnavalitsus linnavolikogule juba 29. mail 1997. Volikogu, keda juhtis Edgar Savisaar, tõrjus kiire erastamisplaani ning kompromiss-sõnastuseks jäi volikogu otsusesse "Tallinna linna osaluse muutmine aktsiaseltsis toimub Tallinna Linnavolikogu otsuse alusel ning aktsiate võõrandmine linnavara võõrandamiseks kehtestatud korras". Sisuliselt tõmbas Edgar Savisaar tempokale erastamisele kriipsu peale.

Uuesti esitas koonderakondlik linnavalitsus erastamisplaani 1999. aasta suvel.  AS-i Tallinna Vesi vähemusosaluse erastamise otsuse võttis Tallinna Linnavolikogu vastu 6. juulil 1999. aastal. Vähemusosaluse (33% aktsiatest) erastamise konkursitingimustega tehti potentsiaalsele erainvestorile ülesandeks esitada hinnapakkumisele lisaks erainvestori/vee-ettevõtja tegevuskava, tehtavad investeeringud, investeeringute ajakava ja selle täitmise garantiid. Piirdudes 33% aktsiate müügiga, oleks linn taganud otsustusõigus aktsiaseltsi puudutavas mistahes küsimuses.

Erastamist (erastamisprotsessi) hakati kavandama juba 1997. aastal. Kuna Keskerakonna fraktsioon selle plaani 1997. aastal tagasi lükkas, on kummaline pidada teda koos Koonderakonnaga erastamisprotsessi käivitajaks.

"Päris" erastamine lükati käima juunis 2000, kui tollane valitsuskoalitsioon IRL juhtimisel tühistas kõik 1999. aastal vastuvõetud otsuse punktid ning otsustas müüa enamusosaluse. Enamusosaluse erastamist ei toetanud volikogus mitte ükski Keskerakonna liige.

Tõde 5: Abilinnapea Jaanus Mutli rääkis sulatõtt, kinnitades, et linn maksab uute võrkude rajamise kinni oma eelarvest ja tallinlased ei pea seega oma rahakotti kergendama.

Pidasin silmas veetarbijale esitatud arvel olevat lisakulu 9 krooni/kuupmeeter. Lisakulu arvestas aktsiaseltsile uute võrkude rajamise eest makstavat tasu. Kuigi aktsiaselts saigi igalt linnaelaniku poolt tarbitud vee kuupmeetrilt 9 krooni lisatulu, mida kasutas omakorda torustike ehitamise finantseerimiseks, maksis selle rahasumma tarbija eest Tallinna linn oma eelarvest. Tallinlastest veetarbijad oma rahakotist seda ehituskulu komponenti tasuma ei pidanud."