Seitse valet Tallinna Vee kohta
1. Keskerakondlik linnavalitsus täidab valimislubaduse ja ostab Tallinna Vee linnale tagasi.
Vale! Linnale mittekuuluvate aktsiate börsiväärtus on kaks miljardit krooni. Kuid terve firma ülevõtmise väljakuulutamise korral peaks linn maksma veelgi rohkem.
Linna finantsdirektor Katrin Kendra kinnitab, et "linnal ei ole nii palju vabu vahendeid, et börsiettevõte tagasi osta".
Linn on ju praegu viidud kokkuhoiurežiimile, isegi koopiapaberit võivad linna asutused osta vaid riigihankega selgitatud tarnijate seast.
Ka ülevõtmiseks vajaliku raha laenamisest ei tuleks midagi välja, sest selle saab ära keelata Andrus Ansipi valitsus.
Hiigellaen purustaks niigi õrna valitsussektori tasakaalu, mida riik vajab euro saavutamiseks.
2. Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp hoiatas, et monopolide ohjamise seaduse vastuvõtmisel võib konkurentsiamet nõuda tööstustarbijatele vee hinna alandamist ning Tallinna kodudele võib vesi odavnemise asemel hoopis 30-40 protsendi võrra kallineda.
Vale! Eesti Omanike Keskliidu peasekretär Taavi Madiberk teatas kohe, et uus seadus ei muudaks tänast kodu- ja äritarbijate eristamist. Ta lisas: "Monopolid väidavad, et Tallinna vee hind kodutarbijale on liiga madal. Samal ajal unustatakse ära, et Tartus on vee hind ka ärikliendile madalam kui Tallinnas kodutarbijale. Majanduslikult peaks juba mastaabiefekti tõttu pealinnas vee hind olema tunduvalt madalam."
3. Edgar Savisaar hindas sügisel 2007 tähelepanuväärseks, et Tallinn suudab kanalisatsiooni välja ehitada Euroopa Liidu abita.
Vale! Tänavu suvel lasi linn asutada osaühingu Tallinna Ühisveevärk, mis hakkab tegelema ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamisega. Linnafirma saab selleks kasutada Euroopa Liidu abiraha, mida Tallinna Vesi eraettevõttena taotleda ei saa.
Äriplaan on laias laastus järgmine: uus firma ehitab eurorahaga torustiku valmis, rendib selle linnale ja linn omakorda annab edasi Tallinna Veele.
Tallinna Ühisveevärgi tegevjuhiks on muuseas endine abilinnapea Vladimir Panov.
4. Keskerakond väidab, et Jüri Mõis erastas Tallinna Vee.
Poolvale! Jüri Mõisa linnavalitsus valis välja küll erastamiskonkursi võitja, kuid erastamisprotsessi otsus sündis suvel 1999, mil linnavolikogu juhtis Edgar Savisaar!
5. Juunis 2000 teatas Jüri Mõis, et Tallinna Vee ostjaks valitav firma "ei oota kohe mingit tulu".
Vale! Ainult üks kuu pärast erastamistehingu sõlmimist tegi uus juhatuse esimees Brian Hill ettepaneku maksta omanikele dividendideks 182 miljonit krooni. Kuna kasumit nii palju jaotada ei olnud, siis võeti raha investeeringute reservist.
Pärast seda on Tallinna Vesi paistnud silma väsimatu kasumimasinana. Tänavu kolmandas kvartalis ületas tema puhaskasumi marginaal juba 54 protsendi piiri ehk üle poole vee hinnast läheb omanikele kasumiks!
Keskerakond lubas võtta vee hinna kontrolli alla. Linnas tegutseb koguni eraldi Veeettevõtjate Järelevalve Sihtasutus. Sellise "sõltumatu" (linn on nii sihtasutuse kui veefirma omanik) regulaatori olemasolust hoolimata on vesi vaid kallinenud ja vee tootja teenib ülikasumeid.
Tallinna Vee mahamüümise aegu andis Eesti Veeühing välja Judith A Reesi brošüüri, kus hoiatatakse, et "regulatsiooni on sageli nõutud erafirmade poolt selleks, et suurendada nende turgu, piirata riske või vähendada konkurentsi". Juba aastal 1955 väitnud üks teadlane, et USA erafirmade poolt pakutavaid elektri-, gaasi- ja veeteenuseid reguleerivad õigusaktid kaldusid rohkem töötama firmade kui klientide huvides.
6. Erastamist põhjendati suure investeerimisvajadusega: ilma selleta jäävat muu hulgas kanaliseerimata Nõmme, Merivälja, Lilleküla ja teised Tallinna piirkonnad.
Vale! Tegelikult pani uus suuromanik sadu miljoneid veefirmasse küll sisse, kuid võttis sellest lõviosa aktsiakapitali vähendamise teel kohe jälle välja. Investeeringuid teeb Tallinna vesi hoopis laenuraha abil. "Laenata oleks võinud ettevõte ka ilma enamusaktsiaid müümata," teatas Keskerakonna liige Toivo Tootsen kohe pärast erastamislepingu sõlmimist. Praegu lubab linnavalitsus, et olemasolevates elurajoonides lõpetatakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamine alles ületulevaks aastaks!
Soome teadlased Jarmo Hukka ja Eija Vinnari analüüsisid mõne aasta eest ühel konverentsil nn Tallinna juhtumit ning esitasid muuseas küsimuse: miks räägiti erastamisotsuses 21,1 miljoni euro suurusest investeerimisvajadusest aastas, kui äriplaanis oli kirjas vaid 12,8 miljonit eurot...
7. Abilinnapea Jaanus Mutli väitis kevadel, et linn maksab uute vee- ja kanalisatsioonivõrkude rajamise kinni oma eelarvest ja tallinlased ei pea seega oma rahakotti kergendama.
Vale! Linn täidab eelarvet linnakodanikelt võetavate maksude abil. Maamaksu tõstmist põhjendas linnavalitsus muuhulgas vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamise vajadusega. Kuni aastani 2012 kulutab linn ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuslepingute täitmiseks "ainult" 623 miljonit krooni.
