Ma mitte ei tahaks, et jääks jälle kõlama siin mingisugune kärpimine. Täna ei rääkinud me istungil kärpimisest mitte poolt sõnagi, aga pressikonverentsilt jääb jälle kärpimise teema domineerima.

Veel kord oma pika jutu kokkuvõtteks tahaksin ma rõhutada, et me oleme suutnud, mitte ainult valitsus, vaid ka Eesti rahvas, me oleme suutnud majanduskriisis riigi rahanduse korras hoida. Meil on 20 miljardit krooni valitsussektori reservides. Eesti valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu kõige väiksem, 4,8 protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust. On riike, kus valitsussektori võlakoormus ületab 100 protsenti nende riikide sisemajanduse kogutoodangust.

Ühes tänases ajalehes on jälle artikkel majandusanalüütiku poolt, kuidas ühel riigil läks maru hästi, kes sai üheainsa kriisi läbi endale täiendavalt valitsussektori võlakoormust 85 protsenti SKT-st juurde. Ma ei saa nendest analüütikutest aru, millest nad räägivad. See on suur väärtus, et meil on Euroopa Liidu kõige väiksem valitsussektori võlakoormus. Nendel pingutustel, ohverdustel, mis rahvas on teinud, on olnud tagajärjed, need kannavad vilju juba praegu, enne veel, kui me oleme eurotsooniga liitunud.

Laenuressurss Eesti elanikele, Eesti ettevõtjatele on märgatavalt odavam kui nendes riikides, kus defitsiit on märksa suurem, kui ta Eestis on. Me oleme ilmselgelt juba praegu oma defitsiidi väiksusega Euroopa esimese viie hulgas.

Nagu me oleme sündimusega esimese viie hulgas. Kümme aastat tagasi olime tagant poolt esimese nelja hulgas.

Nii et rahvas on kindlasti tänu ära teeninud, mitte järjekordsed tänitamised, et ikka veel vähe. Aga kui selgub see, et veel natukene on eesmärgist puudus, siis minu palve on küll teha see viimane pingutus.

Praegu me oleme kriisis väga hästi hakkama saanud. Haridusministrile oli enne küsimus, et kuidas ja kust kärpida ja nii edasi. Üks, mida kriiside puhul kindlasti teha ei tohi, on teadus- ja arendustegevuse kulutuste kärpimine. Kriis ei lähe mööda nii, nagu aastaajad vahelduvad - oli külm ja kole talv, tuli ilus soe kevad, et küllap tuleb jälle tagasi aeg, mil nõudlus puulusikate järele maailmaturul kasvab.

Ei, kriisi ajal tuleb investeerida kõigil ettevõtjatel ja ka riikidel teadus- ja arendustegevusse, sest kriisi ajal luuakse just põhiosa uutest innovatiivsetest seksikatest produktidest. Kel pole uut innovatiivset seksikat produkti, see ei saa loota edule pärast kriisi möödumist. Riik on otsustavalt suurendanud teadus- ja arendustegevuse kulutusi. Ma olen neid numbreid siin pressikonverentsil korduvalt esitanud. Aastal 2000 - 373 miljonit, aastal 2001 - 385 miljonit, nüüd 2,4 miljardit krooni. Ettevõtjad peavad praegu täpselt samamoodi investeerima teadus- ja arendustegevusse, nad ei tohi sellest kindlasti loobuda.

Haridus- ja teadusministeerium on minu meelest väga õige programmiga praegu tegelemas, on toomas ülikoolidesse tagasi neid, kelle õppetee on katkenud. Kriisi ajal on olnud mitmetes riikides üks tööpuuduse leevendamise viise üliõpilaste arvu suurendamine. Parem kui raskel ajal kujunemiseas inimene on intelligentses ülikooliseltskonnas kui et ta on kuskil töötuna tänaval. Ja erinevate vahendite suunamine nende õppevõimaluste suurendamiseks on igati tervitatav ja õige lähenemine.

Minu meelest on praegu ettevõtjad Eestis käitunud tööjõuga liiga hoolimatult. Ega, me ise ka vabaneme valitsussektoris küllalt kergelt tööjõust seetõttu, et meil pole vahendeid. Need inimesed, kes on näinud väga palju kriise, mitte ainult ühte ja esimest, nagu meil siin Eestis praegu, need ütlevad, et kõige olulisem on hoida kvalifitseeritud tööjõudu. Kriis möödub ja siis on väga raske leida hea ettevalmistusega, kvalifitseeritud tööjõudu.

Saksamaal rakendatakse ulatuslikult lühendatud tööaega, hoitakse tööjõudu nendes sektorites, kus perspektiivid on ette näha, selleks ajaks, kus majandus jälle kasvama hakkab. Kohati tundub, et meil koheldakse töötajaid kui telliskive või kruusa, „just in time" - siis kui platsil vaja läheb, siis võtame. See ei ole õige lähenemine.

Võtke eeskujuks ABB, maailma suurim tuuleturbiinidesse generaatorite tootja. Nad hoiavad oma töötajaid, koolitavad ise neid töötajaid ja nad ütlevad, et nad ei saa töötajatest paljalt seetõttu vabaneda, kui mõnel hetkel on tellimusi vähem, sest uute töötajate väljaõpe on väga aeganõudev ja väga kulukas. Ma usun, et see kõik ei ole tagantjärgi tarkus.