Ärevust tekitas ka info, et narkolepsia võib tüsistusena kaasneda seagripivaktsii­ni­ga. Soome tervishoiuamet teatas sea­gripi vaktsiini Pandermix kasutamise lõpetamisest juba mullu augustis. Selleks ajaks oli Soomes registreeritud 15 narkolepsia juhtu, kus haigestusid 5–16aastased lapsed. Kahe viimase aastaga on Soomes narkolepsiasse haigestunud 60 noort. Neist 52 olid eelnevalt saanud H1N1-vastast vaktsiini. Ka Rootsis ja Islandil on viimasel ajal esinenud suuri narkolepsiapuhanguid.

Kas tukastustõbi on haigus, mille pärast peaks muretsema? Ja kuidas seda ära tunda?

Enamasti viitab tukastamine koosolekul umbsele ruumile, inspireerivate teemade puudusele ja magamata ööle, mitte salapärasele geneetilisele unehäirele. Unearst Mae Pindmaa ütleb, et “terve ning piisava öise unega inimene ei vaja päevaseid uinakuid.”

Tõeline narkolepsia on tülikas haigus, mis segab inimese sotsiaalset, isiklikku ja tööelu. Selle täpset tekkepõhjust ei teata, tõenäoliselt on tegemist autoimmuunsushaigusega.

Unesööst tabab ­narkolepsiahaiget oota­matult ja vastupandamatult. See võib tulla keset telefonikõnet või söögiaega, kõndides või autoroolis. Arstid ütlevad, et une murdvat jõudu võiks sel hetkel võrrelda seisundiga, kus terve inimene on kaks-kolm ööpäeva ärkvel olnud.

Narkolepsiat esineb 0,05 kuni 0,2 protsendil inimestest, meestel rohkem kui naistel. Haigus algab puberteedieas ja võib ägeneda stressiga, kuid üldjuhul ei sõltu öise une kvaliteedist.

Tallinna linnapea Edgar Savisaare tukastamise põhjus on aga ilmselt miski muu. (Marianne Loorents / Õhtuleht)
Uneatakiga võivad kaasneda emotsionaalsed reaktsioonid, nagu ootamatu naerupurse, vihahoog, hirmusööst, lihaste lõtvumine, võimetus ärgates mõne minuti jooksul liigutada või hallutsinatsioonid. Eriti raske vormi puhul esineb hallutsinatsioone, kus inimene ei suuda reaalsust ja und eristada. Narkolepsiaoletust on välja käidud paljude kuulsuste puhul. Oma tukastamistõvest on avalikult rääkinud seksikas filmitäht Nastassja Kinski. ­Winston Churchilli sigar-hambus-pea-rinnal olekut tõlgendati samuti narkolepsiana, kuid arstid seda ei kinnita. Tõenäoliselt oli nii tema kui ka Nirvana solisti Kurt ­Cobaini “narkolepsia” pigem ­uneapnoe, millega kaasneb südamehaigus ja ülekaal. Ka Savisaare-vaatluste põhjal oletavad unearstid, et klassikaline narkolepsia see pole. On hulk teisi haigusi, mis samuti põhjustavad liiguni­sust.

Narkoleptik ei saa töötada näiteks professionaalse autojuhi, ­piloodi, rongijuhina. Unemeditsiini ­õpikunäide on Tšernobõli katastroof, kus tõestatult vajutas saatuslikult valele nupu­le töötaja, kes oli unine ja üleväsinud. Uneuuringute kliinikusse pöördutakse rohkem ikka unepuuduse kui liig­unisuse tõttu. “Sagedaim põhjus on ebakvaliteetne uni ja sellest tingitud tüsistused – kõrgvererõhktõbi, südame rütmihäired, ülekaal, ainevahetushäired,” ütleb Mae Pindmaa. “Uurima peaks ­liiklusõnnetusi, kus auto on seletamatutel asjaoludel vastassuunavööndisse kaldunud.” Narkolepsiat teeselda ei saa, lisab Pindmaa. Tukastustõve leevendamiseks soovitatakse pooletunnist lõunauinakut, äärmuslikuma ­abinõuna soovitati varem pruukida amfetamiini. Nüüd on leiutatud sama toimega legaalsed ravimid, mis aju neuromediaatorite puudulikkust korrigeerivad. Poliitikutel tasuks siiski rohkem uneaega leida. Bill Clinton tunnistas kord, et “kõik valed otsused, mis ma elus teinud olen, on juhtunud siis, kui ma pole saanud välja magada”.


Liigunisuse põhjustajaid

viirushaigused
traumad (ka psühholoogilised)
kilpnäärmehaigused
allergia
mononukleoos