Beduiinid ent ongi taandatavad päris-araablasteks. Nad on segu Muhamedi-eelsest ajast Siinai üksikutest asukatest ja hiljem Araabia poolsaarelt sisserännanutest. Ka nende keel on teatud mõttes lähem koraani-araabiale. Beduiinidel pole pärimuslikku seost muistse Egiptuse  tsivilisatsiooniga, neist on mööda libisenud ka araabia maailma kultuuriepohhide lainetused. Veel väga hilise ajani elasid ning osad elavad ka tänini traditsiooniliste hõimusuhete ringis. Egiptuse riigi koosseisu arvati nad umbes kolme aastakümne eest peale Camp Davidi kokkulepet, mis määras Siinai Egiptuse valdusse.

Vahetult enne olid siin kohal iisraellased, kes hoolimata lühikesest haldusajast jätsid oma jälje nii Siinaile kui beduiinide mällu. On avalik saladus, et beduiinid siiani sümpatiseerivad iisraellastele, mõningate seisukohtade järgi ka juutide rahale ja on igati nõus nendega koostööd tegema. Kui mandri-Egiptus räägib Iisraeli okupatsioonist, siis beduiinid mitte.

Beduiine ei huvita poliitika, neid huvitab viisakas kohtlemine võimude poolt ja paremad äraelamistingimused.

Egiptuse riik on üritanud rajada Siinaile koole, ametlikult on ka beduiinidel õigus arstiabile, abielusid püütakse registreerida, kuid sellised asjad on beduiinidele mõnikord arusaamatult tülikad. Kooli minnakse, kui on parajasti sinnakanti asja, ravib rahvameditsiin ja abiellutakse ikka nagu muiste – perekondade vahelise kokkuleppe alusel.

Beduiinid on harjunud ise enda eest vastutama, hoolitsema ja riigi mõiste on neile tegelikult tundmatu. Nad elavad pealtnäha kehvades tingimustes, ehkki see võib olla näiline – beduiini telgis võib leiduda nii kallist elektroonikat kui ka luksuskaupu. On teatud ebaloogilisust nende valikutes – hoolimata sümpaatiast Iisraeli vastu seostatakse oktoobri algul toime pandud Taba ohvriterohket plahvatust Hiltoni hotellis beduiinide poolt raske raha eest kohale toodud lõhkeainega. Kuigi ameeriklased lahendasid mõnedki Siinai probleemid, ei ole ameerika sõjaväebaasid beduiinidele meele järgi.

Aafrika mandrilt Siinaile tulnud egiptlaste meelest on beduiinid poolmetslased, tumedad kujud. Nende omavahelised suhted põhinevad turismis pöörleva raha jaotamisel – paljud atraktsioonid, nagu näiteks kaamelisõit ja kõrbesafari nõuab ju ühtlasi beduiinide eksponeerimist. Beduiinid omakorda peavad egiptlasi lärmakateks matsideks, võrreldes kahte poolt, see nii ongi.  Beduiinid on vaiksed, mõõdetud, neil on oma väärikus, nad ei käratse ega jutusta värvikaid valelikke lugusid. Osaliselt tuleneb see muidugi ka keelepuudulikkusest, keskmise beduiini võõrkeel sisaldab itaaliakeelseid numeraale ja väljendeid „si” ning „grazie”. Egiptlasi vajavad nad tõlkidena.

Kui egiptlasel on olemas tillukegi ettekujutus kellaajast, siis beduiini jaoks on viis minutit sama hea kui nelikümmend viis. Ta kuulab autoraadiost koraani, suitsetab, joob teed ja märkab kokkulepitud kohta tulla alles, kui talle meenub. Raha küsimast ei unusta ent kunagi. Beduiinilt ilma rahata midagi saada võib vaid pikemaajalise tutvuse korral, pärast seda, kui ta on olnud nõus oma päriskodu ja hõimlasi näitama.