Selleks ajaks oli Finn ostnud ühe netiportaali vahendusel 10 inimese krediitkaardi andmed. Netiportaali aadressi me ei avalda, ütleme vaid, et seadusekuulekal inimesel pole sellele leheküljele asja. USA kodanikele kuuluvaid andmeid kasutades asus Finn broneerima pileteid Estonian Airi liinile Tallinn-Barcelona.

Küllap ei osanud näiteks härra Rodney Scott Kentucky osariigist või San Franciscos elav Lisa Palin õudses unenäoski aimata, et kuskil tuhandete miilide kaugusel asuvas Eestis, ühes Mustamäe korteris ostab paksuke Aleksei nende raha eest oma sõpradele-tuttavatele lennupileteid, rendib autot ja broneerib öömaja Hiltoni hotellis.

Ent mis me räägime ameeriklaste ehmatusest. Küllap oli see köömes, võrreldes nende kaheksa inimesega, kes „sõber" Alekseilt paar tuhat krooni maksva edasi-tagasi lennupileti ostsid. Neist nelja käsi käis suisa jubedalt ja ülejäänud nelja oma ainult õige pisut paremini.

Nimelt sai Estonian Air, kelle kaudu lennupileteid broneeriti, Finni tegutsemisele momentaalselt jälile. Kuna osa USA kodanike pangakontosid, mida Finn pileteid ostes tühjendas, olid selleks ajaks juba blokeeritud (või polnud neil piisavalt raha), pidi kurikael mõne lennupileti broneerimiseks sisestama andmed korduvalt, s.t. kui ühe kaardi andmetega asi ei toiminud, sisestas ta järgmise kaardiomaniku detailid.

Mida pätt aga ei teadnud, oli see, et niisuguse tegevuse puhul on vahelejäämine garanteeritud. Nagu selgitas Estonian Airi E-kommertsdirektor Enn Lamp: broneeringuid, mille tegemisel on tekkinud tõrge, sh näiteks kasutatud erinevaid pangaandmeid, monitooritakse. Sel moel broneeritud piletite omanikke lennukile ei lasta, küll aga teavitatakse politseid.

Ja nõnda oli 17.septembriks, kui Finn ja temalt piletid soetanud kaheksa inimest end Tallinna lennujaamas „boarding"-järjekorras koha sisse võtsid, politsei juba positsioonidel.

Finnil ja neljal (hiljem selgub, miks mitte kõigil!) tema kaheksast õnnetust kundest paluti politseiga kaasa tulla. Juba mõni tund hiljem pidid vahelejäämisest ehmunud Finn ja šokeeritud heausksed Madonna-fännid ülekuulamisruumis selgitusi andma. Esialgu olid koguni kõik viis kelmuses kahtlustatavad, ent peagi sai selgeks, et patustanud on Finn üksi.

Et aga nelja lennupileti broneerimisel tõrkeid ei tekkinud, ei saanud Estonian Air neid piletiomanikke ka kuidagi takistada. Need neli „lotovõitjat" jõudsid õnnelikult Barcelonasse, ent ega nendegi ehmatus just väike ei olnud, kui nad lennukist väljudes oma „giidi" Aleksei Finni kusagilt ei leidnud. Kontserdipiletid olid inimestel küll käes, ent kuidas täpselt Valenciasse - ikkagi ligi 400 km - sõita, rääkimata tagasilendamisest? Selle kõige eest lubas kohapeal hoolitseda ju Finn. Tema aga oli kadunud ja tema telefon levist väljas.

Üks seltskonna liige kirjeldas emotsioone nõnda: „Olime šokis. Finni polnud kusagil, kuigi ta pidi meiega koos lennukis olema. Tema telefon oli välja lülitatud. Mida teha? Saime lõpuks kätte Dmitri (üks nendest, kelle politsei lennujaamas kinni võttis), kes ütles, et piletid osteti ebaseaduslikult ja kõik, sh Finn, vahistati. Otsustasime siiski kontserdil ära käia. Saime ühe naise telefoninumbri, kes oli Finni tuttav. Tema sõidutas meid Valenciasse. Pärast kontserti sõitsime tagasi, ostsime sularaha eest tagasilennu piletid ja 19.septembri öösel jõudsime tagasi Tallinna."

Varem karistamata Finn politseile kuigivõrd peamurdmist ei põhjustanud. Ta võttis süü omaks ja nõustus kolme kuu pikkuse tingimisi vangistusega. Kriminaalmenetlust juhtinud ringkonnaprokurör Tambet Graubergi sõnul on sedalaadi kuritegelik käitumine siiski üsna levinud ja Aleksei Finni vahelejäämist võiks õppetunnina võtta nii potentsiaalsed kelmid kui ka heausksed inimesed, kellele pakutakse midagi liiga odavalt. „Kahjuks usaldavad inimesed kelme hämmastavalt sageli. Kuigi petta saamise võimalust ei saa alati välistada, tuleb inimesel ülisoodsate pakkumiste korral näidata üles piisavalt hoolsust pakutava tõelevastavuse ja seaduslikkuse kontrollimisel, et mitte sattuda kannatanu rolli" ütles Grauberg.