27.09.2007, 00:00
Sõduri lõuna koolilapse omast kaks korda kallim
Koolitoitude hind on püsinud aastaid muutumatu, ajateenijate ja vangide toidulaud astub samal ajal aga hinnatõusuga ühte sammu.
PAJAKENE, KEEDA! Miina Härma gümnaasiumi kokatädid valmistavad tüüpilist koolilõunat – kartulit ja selle kõrvale hakklihakastet. INGMAR MUUSIKUS
Mõne minuti pärast heliseb eliitkooli kell
vahetundi. Tartu Miina Härma gümnaasiumi söökla juhataja
Krista Pleer silub juba keldrikorrusel auravate toidukausside vahel
põlle. Kohe-kohe lendavad näljased õpilased
rohutirtsuparvena kohale.
“Kas süüa saab?” vaatab heleda krussis peaga poiss üles juhataja poole. Krista lööb õpilaste nimekirja lahti ja tõmbab sinna esimese risti.
Täna, esmaspäeval on toiduks kartulipuder hakklihakastmega. Joogiks morss. Puudu ei ole toidust kunagi tulnud. Salativaliku pärast ei pea kokad seekord häbenema – valida on kolme eri salati vahel.
Sellegipoolest läheb suur osa õpilasi soojast toidust kaarega mööda. Sealsamas puhvetis ahvatlevate saiakeste poole. Ka šokolaadidele ja limonaadidele on niivõrd raske vastu panna, et puhvetijärjekord venib hakklihakastme rivist pikemaks.
Alates tänavusest aastast peavad õpilased leppima asjaoluga, et ühe asemel on kaks supipäeva. Miina Härma gümnaasiumi toitlustusfirmal Fazer Amica on viieteist krooniga – millest kaks krooni maksavad vanemad ning kaks ja pool krooni linn – aina raskem toime tulla.
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel läheb elu veelgi kibedamaks. Toiduhinnad võivad tänavu veelgi umbes kümme protsenti tõusta.
“Kellelegi ei maitse supp,” ei ole kuuenda klassi poiss Ilmar söökla otsusega kaks korda nädalas suppi pakkuda rahul. “Ah, aga siis saab nüüd rohkem magustoitu!” plaksutab Daniel uudise peale käsi. Supi kõrvale jagatakse tavaliselt õuna, kisselli või leivapüreed.
Kui saaks valida, sööksid poisid vist ainult pastarooga (makaronid hakkliha ja juustuga), aga selliseid rõõmupäevi tuleb kahjuks harva ette.
“Nad ju tõstavad endale nii palju taldrikule ja siis jääb kõik järele,” ahastab samas juhataja Pleer käsi kokku lüües. “Möödunud aastal seisime kilekottidega juures – kes ära ei jaksanud süüa, see pidi kaasa võtma.” Krista sõnul on raha niigi vähe, miks priisata.
Tallinna koolides on neljateistkroonine koolitoidu maksumus püsinud kaheksa aastat muutumatuna. Selle vahega muidugi, et varem pidid põhikooliõpilaste vanemad selle ise kinni maksma.
Maakooli õpilased peavad leppima kümnekrooniste lõunatega
Harmi põhikooli üle kolmesaja aasta vanune hoone logiseb siit ja sealt. Selles Harju maakonna lõunapiiril asuvas metsaäärses õppeasutuses käib vaid 80 õpilast. Kool on nii eraldatud, et keegi siia toidukaupa kohale ei too. Nii peab 11 aastat koolis kokana töötanud Monika Kink ostma toiduained kohalikust poest.
Täna, teisipäeval on söögiks hakklihakaste kartulitega. Ja ohtralt salatit. Monika sõnul nende söökla tüüpiline toit.
Riik toetab iga põhikoolilapse kõhutäit kümne krooniga. Vald ei maksa sentigi. Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on sellise rahaga ilmselt väga raske toime tulla. “Nälga päris ei jää – võib riisiputru keeta ja kisselli kõrvale anda, aga kas see ka lastele maitseb ja on täisväärtuslik, on iseasi,” arutleb ta. Et viie aastaga on toiduhinnad neljandiku võrra tõusnud, on tema sõnul veel naljamäng selle kõrval, mis Eestit ees ootab.
“Ühe pere lapsed ei saa usu tõttu sealiha süüa ja siis ma teen neile eraldi – ilma lihata kastet ja nii,” räägib kokatädi. “Samuti teen aeg-ajalt eraldi toitu ühele õpetajale, kes on taimetoitlane.”
Kui Tallinna ja Tartu koolide õpilased kirtsutavad kahe supipäeva peale nina, siis Harmi põhikoolis on juba aastaid pakutud suppi kolm korda nädalas.
Muidu rõõmsameelset Kinki kurvastab, et ta ei saa pakkuda lastele viinamarju ega nektariine. “Praegu jaksan ainult õuna ja pirni osta ja sedagi harva.”
Koka sõnul meeldivad lastele kõige rohkem makaronid ja kartulipuder. “Ma olen ka kala ja pikkpoisiga katsetanud, aga siis jääb alati kõik järele.”
Laudade ümber nohistab süüa umbes 30 õpilast. Marten poetab söömise vahepeal: “Toit on alati väga hea.” Tema koolivend Robin lisab: “Aga mõnikord tahaks hamburgerit ka.”
Vanglatoit kahe krooni võrra kallim
Tartu vangla töötajatel on nii lai naeratus ja sõbralik pilk, et annaks nii mõnelegi kinnisvaramaaklerile silmad ette. “Me otsustasime, et pakume teile vanglatoitu,” ütleb direktori asetäitja Jaan Luberg ja pistab pihku lumivalge kuldsete tähtedega visiitkaardi. “Siis näete ise, kas saab kõhu täis.”
Koridori lõpus avaneb vaade vangla töötajatele mõeldud kreemikates toonides sööklale. Tagumises ruumis valmistatakse lõunat 870 kinnipeetavale. Neist 20 on taimetoitlased.
Kartulikottide keskel koorivad kolm meest keskendunult mugulaid.
Ühe vangi lõunaportsjoni hind on umbes kümme krooni. Terve päeva toidu eest maksab riik sõltuvalt vangi koormusest 16–23 krooni. Passiivsed vangid, peamiselt naised, söövad kuni 2300 kalori eest päevas (keskkoolitüdrukud peavad siseministeeriumi määruse järgi saama keskmiselt 2150 kalorit päevas). Keskmise aktiivsusega vangid, peamiselt passiivsed mehed, söövad kuni 2700 kalorit (sama palju kui keskmine keskkoolipoiss) ja väga liikuvate vangide päevane toit sisaldab kuni 3100 kalorit (määruse järgi tavaline kooliõpilane nii palju kaloreid ööpäevas ei vaja).
Juba terve aasta vangla seinte vahel elanud ja hiljuti kaubavedaja prestiižsele ametipostile edutatud Endel (46) vaatab mulle suurte tumedate oravasilmadega otsa ja on kuulajakõrvade üle õnnelik. Ta kiidab toite taevani (direktori asetäitja ja söökla juhataja seisavad kuuldekauguses) ja räägib, et toidukordade vahel kõht tühjaks ei lähe. Pealegi saab vajadusel kohalikku vangla “supermarketisse” lisa järele minna. Olles suur magusasõber, eelistab ta suitsu asemel Kalevi ananassimaitselisi vahvlikomme.
“Ma usun, et üksikutel poissmeestel on siin kindlasti parem toit, kui oli kodus.”
Kõige paremad toidud on tema sõnul riisipuder moosiga ja kartul strooganoviga. Oma lemmikuid, koduseid pannkooke, saab ta aga nautida alles kahe aasta pärast.
Kokad pakivad toiduportsjonid plastanumatesse ja need kärutatakse kongidesse. Nuge söömisel ei kasutata.
Plekkplaskutäis piima, kartulid ja hakkliha-kapsahautis. Kõhu saab vanglatoidust täis küll. Kolm
trelle meenutavat küpsist kirjaga “Avangard” jäävad näljapajukiks ootele.
Tänavu maksab riik vangide toidu eest kaks krooni rohkem kui mullu. Kümme aastat tagasi sõid kinnipeetavad päevas 13 krooni eest.
Ajateenija lõunasöögi hind tõuseb üle aasta
Tartus Riia mäel sirguvad Eesti vapraimad kodukaitsjad. Need roh elaigulistes vormides Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse õpilased on pärast ajateenimist otsustanud end kaitseväe valdkonnas edasi harida. Kuigi nad peavad tänavusest aastast ise oma toidu eest maksma, on kadettide menüü ajateenijate omaga sarnane.
Toidunõuded kõikide pataljonide jaoks pannakse kirja Kaitseväe Logistikakeskuse toitlustusjaoskonnas. Edasi vaatab iga söökla ise, mida täpselt valmistada.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse söökla on madala laega rõske ruum. Esimeses ruumis söövad pika laua taga õppejõud ja ülemad, tagumistest ruumidest kostab kadettide poolsosin. Täna, esmaspäeval on laual kanakoib kartulitega.
Seda, et üks ajateenija peab päevas saama vähemalt 3800 (pikemad poisid 4300) kalorit kätte, kinnitab oma allkirjaga kaitseminister Jaak Aaviksoo. Riigikaitsja terve päeva toidu eest maksab Kaitseministeerium 66.20. Lõunasöögi hind on umbes 33 krooni.
Ajateenijate kehakinnituse toetust suurendatakse umbes kord kahe aasta jooksul, kuni kolm protsenti. Ka tänavu plaanitakse toidutoetust viie krooni võrra suurendada. Ime küll, Eesti Kaitseväel õnnestub toiduhindade tõusuga kaasas sörkida. Toitlustusjaoskonna juhataja Agne Silde sõnul tegid nad esimese rahataotlemise kadalipu läbi ja nüüd on tee selge. “Meil on täpsed aruanded, kui palju kaloreid ajateenija päevas vajab ja kui palju on hinnad vahepeal tõusnud,” ütleb ta. “Me põhjendame täpselt ära, miks on raha juurde vaja.”
Kadett Indrek Joost sööb Riia mäe kivimajas isukalt kanakoiba: “Meie oleme siin nii kaua olnud, et meid on see menüü ära tüüdanud.” Mitte kuskile ei kõlba hommikune paks omlett. Kadett Erko Supri jätab pöidla ja nimetissõrme vahele kolmesentimeetrise vahe ja ajab suu viltu. Kui toidud päris üle viskavad, marsivad Erko ja Indrek majast välja kohvikusse.
Kui sõbrad on kandikutega lauast tõusnud, poetab sööma jäänud Rauno Mäe: “Minu arust täitsa OK toit, kõhu saab täis küll.”
Umbes pooled ajateenijatest võtavad kuulu järgi kaheksa kuu jooksul kaalus juurde.
“Kas süüa saab?” vaatab heleda krussis peaga poiss üles juhataja poole. Krista lööb õpilaste nimekirja lahti ja tõmbab sinna esimese risti.
Täna, esmaspäeval on toiduks kartulipuder hakklihakastmega. Joogiks morss. Puudu ei ole toidust kunagi tulnud. Salativaliku pärast ei pea kokad seekord häbenema – valida on kolme eri salati vahel.
Sellegipoolest läheb suur osa õpilasi soojast toidust kaarega mööda. Sealsamas puhvetis ahvatlevate saiakeste poole. Ka šokolaadidele ja limonaadidele on niivõrd raske vastu panna, et puhvetijärjekord venib hakklihakastme rivist pikemaks.
Alates tänavusest aastast peavad õpilased leppima asjaoluga, et ühe asemel on kaks supipäeva. Miina Härma gümnaasiumi toitlustusfirmal Fazer Amica on viieteist krooniga – millest kaks krooni maksavad vanemad ning kaks ja pool krooni linn – aina raskem toime tulla.
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel läheb elu veelgi kibedamaks. Toiduhinnad võivad tänavu veelgi umbes kümme protsenti tõusta.
“Kellelegi ei maitse supp,” ei ole kuuenda klassi poiss Ilmar söökla otsusega kaks korda nädalas suppi pakkuda rahul. “Ah, aga siis saab nüüd rohkem magustoitu!” plaksutab Daniel uudise peale käsi. Supi kõrvale jagatakse tavaliselt õuna, kisselli või leivapüreed.
Kui saaks valida, sööksid poisid vist ainult pastarooga (makaronid hakkliha ja juustuga), aga selliseid rõõmupäevi tuleb kahjuks harva ette.
“Nad ju tõstavad endale nii palju taldrikule ja siis jääb kõik järele,” ahastab samas juhataja Pleer käsi kokku lüües. “Möödunud aastal seisime kilekottidega juures – kes ära ei jaksanud süüa, see pidi kaasa võtma.” Krista sõnul on raha niigi vähe, miks priisata.
Tallinna koolides on neljateistkroonine koolitoidu maksumus püsinud kaheksa aastat muutumatuna. Selle vahega muidugi, et varem pidid põhikooliõpilaste vanemad selle ise kinni maksma.
Maakooli õpilased peavad leppima kümnekrooniste lõunatega
Harmi põhikooli üle kolmesaja aasta vanune hoone logiseb siit ja sealt. Selles Harju maakonna lõunapiiril asuvas metsaäärses õppeasutuses käib vaid 80 õpilast. Kool on nii eraldatud, et keegi siia toidukaupa kohale ei too. Nii peab 11 aastat koolis kokana töötanud Monika Kink ostma toiduained kohalikust poest.
Täna, teisipäeval on söögiks hakklihakaste kartulitega. Ja ohtralt salatit. Monika sõnul nende söökla tüüpiline toit.
Riik toetab iga põhikoolilapse kõhutäit kümne krooniga. Vald ei maksa sentigi. Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on sellise rahaga ilmselt väga raske toime tulla. “Nälga päris ei jää – võib riisiputru keeta ja kisselli kõrvale anda, aga kas see ka lastele maitseb ja on täisväärtuslik, on iseasi,” arutleb ta. Et viie aastaga on toiduhinnad neljandiku võrra tõusnud, on tema sõnul veel naljamäng selle kõrval, mis Eestit ees ootab.
“Ühe pere lapsed ei saa usu tõttu sealiha süüa ja siis ma teen neile eraldi – ilma lihata kastet ja nii,” räägib kokatädi. “Samuti teen aeg-ajalt eraldi toitu ühele õpetajale, kes on taimetoitlane.”
Kui Tallinna ja Tartu koolide õpilased kirtsutavad kahe supipäeva peale nina, siis Harmi põhikoolis on juba aastaid pakutud suppi kolm korda nädalas.
Muidu rõõmsameelset Kinki kurvastab, et ta ei saa pakkuda lastele viinamarju ega nektariine. “Praegu jaksan ainult õuna ja pirni osta ja sedagi harva.”
Koka sõnul meeldivad lastele kõige rohkem makaronid ja kartulipuder. “Ma olen ka kala ja pikkpoisiga katsetanud, aga siis jääb alati kõik järele.”
Laudade ümber nohistab süüa umbes 30 õpilast. Marten poetab söömise vahepeal: “Toit on alati väga hea.” Tema koolivend Robin lisab: “Aga mõnikord tahaks hamburgerit ka.”
Vanglatoit kahe krooni võrra kallim
Tartu vangla töötajatel on nii lai naeratus ja sõbralik pilk, et annaks nii mõnelegi kinnisvaramaaklerile silmad ette. “Me otsustasime, et pakume teile vanglatoitu,” ütleb direktori asetäitja Jaan Luberg ja pistab pihku lumivalge kuldsete tähtedega visiitkaardi. “Siis näete ise, kas saab kõhu täis.”
Koridori lõpus avaneb vaade vangla töötajatele mõeldud kreemikates toonides sööklale. Tagumises ruumis valmistatakse lõunat 870 kinnipeetavale. Neist 20 on taimetoitlased.
Kartulikottide keskel koorivad kolm meest keskendunult mugulaid.
Ühe vangi lõunaportsjoni hind on umbes kümme krooni. Terve päeva toidu eest maksab riik sõltuvalt vangi koormusest 16–23 krooni. Passiivsed vangid, peamiselt naised, söövad kuni 2300 kalori eest päevas (keskkoolitüdrukud peavad siseministeeriumi määruse järgi saama keskmiselt 2150 kalorit päevas). Keskmise aktiivsusega vangid, peamiselt passiivsed mehed, söövad kuni 2700 kalorit (sama palju kui keskmine keskkoolipoiss) ja väga liikuvate vangide päevane toit sisaldab kuni 3100 kalorit (määruse järgi tavaline kooliõpilane nii palju kaloreid ööpäevas ei vaja).
Juba terve aasta vangla seinte vahel elanud ja hiljuti kaubavedaja prestiižsele ametipostile edutatud Endel (46) vaatab mulle suurte tumedate oravasilmadega otsa ja on kuulajakõrvade üle õnnelik. Ta kiidab toite taevani (direktori asetäitja ja söökla juhataja seisavad kuuldekauguses) ja räägib, et toidukordade vahel kõht tühjaks ei lähe. Pealegi saab vajadusel kohalikku vangla “supermarketisse” lisa järele minna. Olles suur magusasõber, eelistab ta suitsu asemel Kalevi ananassimaitselisi vahvlikomme.
“Ma usun, et üksikutel poissmeestel on siin kindlasti parem toit, kui oli kodus.”
Kõige paremad toidud on tema sõnul riisipuder moosiga ja kartul strooganoviga. Oma lemmikuid, koduseid pannkooke, saab ta aga nautida alles kahe aasta pärast.
Kokad pakivad toiduportsjonid plastanumatesse ja need kärutatakse kongidesse. Nuge söömisel ei kasutata.
Plekkplaskutäis piima, kartulid ja hakkliha-kapsahautis. Kõhu saab vanglatoidust täis küll. Kolm
trelle meenutavat küpsist kirjaga “Avangard” jäävad näljapajukiks ootele.
Tänavu maksab riik vangide toidu eest kaks krooni rohkem kui mullu. Kümme aastat tagasi sõid kinnipeetavad päevas 13 krooni eest.
Ajateenija lõunasöögi hind tõuseb üle aasta
Tartus Riia mäel sirguvad Eesti vapraimad kodukaitsjad. Need roh elaigulistes vormides Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse õpilased on pärast ajateenimist otsustanud end kaitseväe valdkonnas edasi harida. Kuigi nad peavad tänavusest aastast ise oma toidu eest maksma, on kadettide menüü ajateenijate omaga sarnane.
Toidunõuded kõikide pataljonide jaoks pannakse kirja Kaitseväe Logistikakeskuse toitlustusjaoskonnas. Edasi vaatab iga söökla ise, mida täpselt valmistada.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse söökla on madala laega rõske ruum. Esimeses ruumis söövad pika laua taga õppejõud ja ülemad, tagumistest ruumidest kostab kadettide poolsosin. Täna, esmaspäeval on laual kanakoib kartulitega.
Seda, et üks ajateenija peab päevas saama vähemalt 3800 (pikemad poisid 4300) kalorit kätte, kinnitab oma allkirjaga kaitseminister Jaak Aaviksoo. Riigikaitsja terve päeva toidu eest maksab Kaitseministeerium 66.20. Lõunasöögi hind on umbes 33 krooni.
Ajateenijate kehakinnituse toetust suurendatakse umbes kord kahe aasta jooksul, kuni kolm protsenti. Ka tänavu plaanitakse toidutoetust viie krooni võrra suurendada. Ime küll, Eesti Kaitseväel õnnestub toiduhindade tõusuga kaasas sörkida. Toitlustusjaoskonna juhataja Agne Silde sõnul tegid nad esimese rahataotlemise kadalipu läbi ja nüüd on tee selge. “Meil on täpsed aruanded, kui palju kaloreid ajateenija päevas vajab ja kui palju on hinnad vahepeal tõusnud,” ütleb ta. “Me põhjendame täpselt ära, miks on raha juurde vaja.”
Kadett Indrek Joost sööb Riia mäe kivimajas isukalt kanakoiba: “Meie oleme siin nii kaua olnud, et meid on see menüü ära tüüdanud.” Mitte kuskile ei kõlba hommikune paks omlett. Kadett Erko Supri jätab pöidla ja nimetissõrme vahele kolmesentimeetrise vahe ja ajab suu viltu. Kui toidud päris üle viskavad, marsivad Erko ja Indrek majast välja kohvikusse.
Kui sõbrad on kandikutega lauast tõusnud, poetab sööma jäänud Rauno Mäe: “Minu arust täitsa OK toit, kõhu saab täis küll.”
Umbes pooled ajateenijatest võtavad kuulu järgi kaheksa kuu jooksul kaalus juurde.
Sotsiaalministeeriumi nõuete kohaselt tuleb laste toitlustamisel arvestada, et:
Allikas: Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis. Sotsiaalministri 2002. aasta määrus.
- toit valmistatakse võimalikult värsketest toiduainetest põhiliselt keetes ja hautades;
- suitsutatud, tugevalt soolatud ja vürtsitatud toidud jäetakse koolieast nooremate laste toiduvalikust välja;
- maksast valmistatud toite ei või väikelastele anda rohkem kui kaks korda kuus;
- piim ei tohi olla väikelapse ainus või põhitoit;
- söögiaeg koolieelses lasteasutuses peab olema kestusega vähemalt 30 minutit ja koolis vähemalt 20 minutit.
Allikas: Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis. Sotsiaalministri 2002. aasta määrus.
Koolilõuna toetus võib uuel aastal kasvada 12 kroonini
Kui keskkooliõpilastel õnneks läheb, kutsutakse neidki uuel aastal haridusministeeriumi sõnul tasuta toidulaua äärde.
Mõni aasta tagasi küsis rahandusministeerium omavalitsustelt, kui suur on päevane toidukulu ühe õpilase kohta. Mõned omavalitsused ütlesid, et viis krooni, teised viisteist. Enamik hinnangutest jäid aga seitsme kuni kümne krooni vahele.
Kui riigi toetusest ei piisa koolilõunate tasumisel, võivad vallad ja linnad lisaks toetada. Mingeid ühtseid reegleid ei ole. Näiteks saavad Viljandimaal Karksi vallas kõik õpilased koolis tasuta süüa. Tartu linn lisab riigi toetusele aga kaks ja pool krooni ning alates viiendast klassist tuleb lapsevanematel iga lõuna eest maksta kaks krooni.
Koolilõuna toetamist alustas riik 2002. aasta septembrist. Esimesed kolm aastat said toetust vaid algkoolide õpilased. 2006. aastast saavad koolilõuna toetust kõik põhikooli õpilased ja põhihariduse baasil õppivad kutsekoolide õpilased.
Algul oli koolilõuna toetus 10 krooni, mis sel aastal suurenes 46 sendi võrra. Uuest aastast soovib Haridus- ja Teadusministeerium suurendada koolitoidu toetust 12 kroonile. Taotlus on esitatud riigieelarve läbirääkimistele. Koalitsioonilepingu järgi soovib valitsusliit hakata koolitoidu toetust maksma ka keskkooliõpilastele.
Kui keskkooliõpilastel õnneks läheb, kutsutakse neidki uuel aastal haridusministeeriumi sõnul tasuta toidulaua äärde.
Mõni aasta tagasi küsis rahandusministeerium omavalitsustelt, kui suur on päevane toidukulu ühe õpilase kohta. Mõned omavalitsused ütlesid, et viis krooni, teised viisteist. Enamik hinnangutest jäid aga seitsme kuni kümne krooni vahele.
Kui riigi toetusest ei piisa koolilõunate tasumisel, võivad vallad ja linnad lisaks toetada. Mingeid ühtseid reegleid ei ole. Näiteks saavad Viljandimaal Karksi vallas kõik õpilased koolis tasuta süüa. Tartu linn lisab riigi toetusele aga kaks ja pool krooni ning alates viiendast klassist tuleb lapsevanematel iga lõuna eest maksta kaks krooni.
Koolilõuna toetamist alustas riik 2002. aasta septembrist. Esimesed kolm aastat said toetust vaid algkoolide õpilased. 2006. aastast saavad koolilõuna toetust kõik põhikooli õpilased ja põhihariduse baasil õppivad kutsekoolide õpilased.
Algul oli koolilõuna toetus 10 krooni, mis sel aastal suurenes 46 sendi võrra. Uuest aastast soovib Haridus- ja Teadusministeerium suurendada koolitoidu toetust 12 kroonile. Taotlus on esitatud riigieelarve läbirääkimistele. Koalitsioonilepingu järgi soovib valitsusliit hakata koolitoidu toetust maksma ka keskkooliõpilastele.
Kodumaine vangladieet: kinnipeetavate nädalamenüü septembris
Tartu vangla direktori asetäitja Jaan Luberg kinnitab: „Nälga ei ole siin keegi jäänud."
Olenevalt portsjoni suurusest läheb ühe päeva toit maksma 16-23 krooni, toiteväärtus 2000-3100 kcal päevas.
Esmaspäev
Riisipuder keedisega, tee
Värskekapsa-hakklihahautis, keedukartul. Piim, küpsised
Kartuli-makaronisupp
Teisipäev
Müslihelbed joogijogurtiga
Kurzeme strogonov kartuliga, marineeritud kurgi-sibulasalat. Keefir
Külasupp
Kolmapäev
Hirsipuder, tee
Kalapulgad riisiga, piimakaste, tomatisalat. Õun
Borš
Neljapäev
Kaerahelbepuder, tee
Maksastrogonov tatraga, peedisalat. Mahl
Frikadellisupp
Reede
Neljaviljapuder, piim
Hakklihakaste makaronidega, porgandi-hapukapsasalat. Jogurt
Rassolnik
Laupäev
Heeringas hapukoore ja sibulaga, keedumuna, tee
Guljašš kartuliga, värske kurgisalat. Banaan
Seljanka
Pühapäev
Vorst, saiake, kohv piimaga
Pilaff, värske kapsa-porgandisalat majoneesiga. Keefir
Hakklihasupp
Päevane leiva-ja saianorm on 150-200 grammi
