Sõit pimedas
Looduse vastu ei saa. Eesti geograafiline asukoht tingib, et vähemalt poole aasta ulatuses peame sõitma ka pimedal ajal. Pimedas varitsevad meid täpselt samad ohud (jalakäijad, jalgratturid, augud teel jne) kui valgel ajal sõites. Küll aga märkame neid tunduvalt hiljem. Lähitule valgus ulatub umbes 35 meetri kaugusele, 90 km/h kiirusel kulub selle vahemaa läbimiseks alla kahe sekundi. Kaugtuli valgustab teed umbes 150 meetri ulatuses, 90 km/h liikuv auto läbib selle vahemaa 6 sekundiga. Need sekundid ja meetrid võivad osutuda õnnetuse vältimisel sõna otseses mõttes eluliselt vajalikuks. Seetõttu tagabki pimedas turvalisuse just õige tulede vahetamise tehnika ja sõidukiiruse valik.
Vastastikku lähenevate sõidukite juhid peaksid jälgima sõidutee parempoolset serva, see vähendab ohtu saada pimestatud. Maanteekiirusel peab kaugtuled lähituledeks vahetama võimalikult hilja - hetkel, kui kaugtulede vihud ühtivad. Tavaliselt juhtub see siis, kui autod on üksteisest umbes 300 m kaugusel ehk 6-7 sekundit enne autode kohtumist (kiirusel 80-90 km/h). Lähituledega sõites jääb mõlema auto ette valgustamata teelõik, kus tumedates riietes helkurita jalakäijat on parimal juhul näha alles 30 meetri kauguselt. Samuti võib teel esineda muid takistusi ja ohtusid. Lähituledelt uuesti tagasi kaugtuledele peaks üle minema kahe-kolme autopikkuse jagu enne kohakuti jõudmist. Siis ei pimesta kaugtuled enam vastuliikujat, samas saab aga ohtlik ala vastusõitva auto taga varem valgustatud.
Harjumaal, Tartu, Pärnu ja Narva maantee alguses, kus sõidusuunas kaks rida, mis omakorda veel eraldatud haljasribaga, võib esimeses reas sõites julgelt kaugtuled vahetamata jätta. Tõsi, need võivad häirida vastusõitva auto juhti. Teisalt on autod aga külgsuunas üksteisest piisavalt kaugel, nii et pimestamise oht puudub. Samas tagavad täistuled umbes 115 meetri võrra pikema valgustatud ala auto ees. Need meetrid võivad nii mõnigi kord õnnetusest päästa.
Pimeduses esineva udu korral on tulede valikuks mitu võimalust. Kaugtuled võivad liiga palju udult vastu peegelduda, mis väsitab silmi. Samas võivad nad valgustada lähituledest kaugemale. Ohutuse tagab sellistes tingimustes lihtne võte - kiiruse vähendamine.
Udutulesid hea nähtavuse korral kasutada ei maksa. Heledalt valgustavad nad vaid sõiduki esist ala kuni 25 meetri kaugusele. Silm kohaneb aga just heleda valguse järgi ning eemal hämaramas toimuvat enam nii hästi ei märka. Samuti on udutulede vihk hajutatud, mis häirib vastuliikuvat juhti.
Udutulesid - nagu nimigi ütleb - on otstarbekas kasutada udus liikumiseks. Tagumist udutuld võib pruukida tugeva vihma- ja lumesaju korral. Samuti annab see efekti teelesadanud kerge tuhklume puhul, mis moodustab auto taga keeriseid ja halvendab nähtavust. Lihtsalt pimedas liikudes tagumist udutuld sisse lülitada pole mõtet, sellega häirime asjatult taga liikuva sõiduki juhti.
Tee ääres peatudes ei tohiks unustada, et asulatest väljaspool võib seda teha ainult oma suunavööndi teepeenral. Liikluseeskiri nõuab ka lähi- või kaugtulede kustutamist. Igati põhjendatult - vastutuleva auto juht ei saa muidu aru, mida peatunud sõiduk teeb, samuti pimestavad tuled juhti. Seega: peatudes jätta sõidukile põlema ääretuled, täiendavalt võib kasutada ohutulesid. Sisselülitatud lähi- või kaugtuledega sõidukit seismas nähes tasub vähendada kiirust ja kasutada oma sõidukil täistulesid.
Kaasliiklejale tagant lähenedes ja möödasõidule minnes peaks kaugtuledelt lähituledele vahetama siis, kui valgustatakse eessõitva auto tagaosa.
Enne möödasõidu alustamist oleks viisakas kaugtulede sähvatusega möödasõidu soovist märku anda. Sisselülitatud suunatuli ei pruugi olla eesliikujale nähtav, samas on aga vajalik informeerida teist juhti oma kavatsusest. Möödasõitu alustades tuleks kaugtuledele tagasi lülitada umbes sõiduautopikkuse jagu enne eessõitva autoni jõudmist. Tahavaatepeeglite kaudu eessõitva auto juht ei pimestu, seda on proovitud. Möödasõidetav vahetab tuled siis, kui möödasõitja hakkab oma suunavööndisse naasma.
Nii välditakse üksteise pimestamist, küll aga on ettepoole jääv ala kahe sõiduki kaugtulede poolt paremini valgustatud ja möödasõitev juht näeb paremini teeosa, kuhu liigub.
Nii jalakäijaile kui ka autojuhtidele tasub meelde tuletada, et helkurite vajadust ei rõhutata niisama. Kui helkurita hallid kogud paistavad tee ääres lähitulede valgel 30 meetri kauguselt, siis helkuriga on jalakäija näha 130-150 meetri pealt. Kaugtuledega ulatuvad vahemaad vastavalt 100 ja 300 meetrini.
Kiirusel 90 km/h on reageerimisteekonnaks vähemalt 25 meetrit (reageerimisaeg üks sekund), peatumismaaks kokku aga vähemalt 70 meetrit. Seega jõuab juht 30 meetri kaugusel olevat jalakäijat nähes vaid reageerida, aga mitte enam pidurdada või rooli pöörata. Juhtidel tasub hoolitseda, et nende lapsed, tuttavad ja ka nad ise näiteks teel peatudes helkurit kannaksid.
Lihtsad soovitused, mis pimedas turvalisust parandavad
- Puhasta esiklaas nii seest kui ka väljast
- Reguleeri sõiduki tuled
- Ära pimedas sõites autos suitseta
- Vastuliikuva autoga kohtudes vaheta tuled 300 meetri kauguselt ehk 6-7 sekundit enne kohtumist, tagasi vaheta tuled 2-3 autopikkust enne kohtumist
- Möödasõidul vaheta lähituledele siis, kui auto tuled valgustavad eessõitja tagaosa, kaugtuledele tagasi vaheta umbes autopikkus enne möödasõidetavani jõudmist
- Kui märkad tee ääres lähituledega seisvat sõidukit, vähenda kiirust ja kasuta kaugtulesid
- Vali õige sõidukiirus
- Hoia autos helkurit või taskulampi - kunagi ei või teada, millal sinust saab jalakäija
