Sõjaväeluure nuhkimise ohver nõuab õigust

Margus Kolga vaidlustas läinud nädalal riigiprokuratuuri määruse, mis lõpetas sõjaväeluure ebaseadusliku jälitustegevuse uurimise.

"Kättemaksuhimu mul ei ole," ütles Kolga Ekspressile. "Taotlen, et minu kui kannatanu huvid ja õigused oleksid kaitstud."

Kriminaalmenetluse seadustiku järgi on kannatanul kriminaalmenetluses märksa rohkem õigusi kui tunnistajal. Kolga ei saanud neid õigusi kasutada, sest kuulis enda kannatanuks tunnistamisest sõna otseses mõttes viimasel hetkel. "Sain sellest teada alles siis, kui sain prokuratuurilt kirja kriminaalmenetluse lõpetamise kohta."

Uurimise andmetel jälitas sõjaväeluure Kolgat ja veel kaht inimest 2004. aastal ebaseaduslikult. Prokuratuur põhjendas kriminaalasja lõpetamist sellega, et sõjaväeluurajad ei saanud aru, et nad rikuvad seadust.

Justiitsminister Rein Lang rääkis hiljuti Eks­pressile, et kriminaalasja lõpetamisel olid väga kaalukad põhjused, mida ei avalikustata, sest tegu on riigisaladusega.

"Varjatud jälgimise kohta oli olemas mingi sisemise asjaajamise kord, mis lähtus seaduse valest tõlgendamisest. Aga riigikogu järelevalvekomisjon oli konkreetse asja läbi vaadanud ja öelnud, et te olete kõik õigesti teinud. Sellistes tingimustes minna prokuröril kedagi kohtusse süüdistama ei ole lihtsalt võimalik."

Uurimine ei tuvastanud, et kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts oleks olnud nuhkimisest teadlik. Küll aga oli sellega kursis peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman.

Kolga on endine kaitseministeeriumi asekantsler. Praegu töötab ta välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektorina.