Sõjavägi otsib ideaalset väejuhti

Sadu tuhandeid kroone maksva psühholoogilise testi tulemusena saavad ajateenijad teada, kas nad sobivad jaoülemaks või autojuhiks. Selle raha eest on tulemust ilmselgelt liiga vähe.

Kaks aastat tagasi töötas rahvusvaheline konsultatsioonifirma Thomas International Eesti kaitseväe tarbeks välja kaks ideaalprofiili: jaoülema ja autojuhi oma. Kaitseressursside Amet (KRA), kes tegeleb ajateenijate väljasõelumisega, ideaalmehe parameetreid avalikustada ei tohi, küll aga mõõdetakse nende järgi kõiki noorsõdureid. Kahe aasta jooksul on üle üheksa tuhande sõduri saanud teada oma sobivusest liidriks või alluvaks.

Sõjaväe arstlikus komisjonis pannakse koolipoisi ette roosa paberileht: pane kirja, mis sind enda meelest rohkem iseloomustab – oled sa pigem teistele alluv või liidritüüp. Selline lahtrite täitmine võtab umbes viisteist minutit. Andmed lähevad arvutisse ja paari minuti pärast tuleb vastuseks tähekaardi moodi skeem, millest selgub, kui autoritaarne, seltsiv, mõjutatav, korralik või tasakaalukas sa oled.

2005. aastal moodustas toonane kaitseminister Jürgen Ligi töörühma kutsealuste füüsilise ja psühholoogilise sobivuse testide leidmiseks. Aasta hiljem jõudis komisjon tulemuseni, et füüsilisest testimisest loobutakse sootuks, seda tehakse siis, kui ajateenija on juba kaitseväes. Psühholoogilise testi aluseks võeti Thomase meetod, millega enamasti testitakse ettevõtluses vajalikke isiksuseomadusi.

Nii testitulemusi kui ka teisi kutsealuse näitajaid arvesse võttes määrab KRA töötaja kutsealuse ajateenistusse kutsumise aja ja väeosa. Kui nüüd kutsealune alustab ajateenistust, annab KRA info testitulemustest üle kaitseväele. Otsuse ajateenija määramisest mis tahes ametikohale teeb ülem, testitulemus on ülemale abivahend.

Need on delikaatsed isikuand­med. Testi väljatrükk säilitatakse kutsealuse tervisekaardil ja elektrooniliselt kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikus registris.

Eesti oma test praagiti välja

Kaugeltki mitte kõik psühholoogid pole seda meelt, et sellise testi peale on mõtet raha raisata.

Tallinna ülikooli ­professor ­Aleksander Pulver: “See on kom­merts­test, mitte ­akadeemiline. Kahtlen, kas juhtimisega seotud omadused, mis on reeglina võetud majanduskeskkonnast, sobivad sõjaväelisele organisatsioonile, mis on autoritaarne.”

Ka Eesti Psühholoogide Liit on testist kõneldes kuri. Liidu liige militaar­psühholoog Merle Parmak: “Thomas Internationali kasutamise vastu räägib tõsiasi, et mõõtmisinstrumendi valiidsust kinnitavad uuringud ei ole kättesaa­davad. Ei ole teada, kas see test hindab seda, mida tahame ­hinnata. Lisaks tuleb selles kontekstis tähele panna, et Thomas International hindab inimese võimekust tema töökeskkonnas, kuid kutsealuseid testitakse sellega enne, kui neil saab sõjaväelisest töökeskkonnast ettekujutust olla. Samuti on testi oluline puudus, et see ­instrument ei sisalda üht armeesüsteemides karjääri- ja sooritusedukust ennustavat isiksuse omadust – emotsionaalset stabiilsust.”

Test läheb maksma 75 krooni tükk. Kahe aasta jooksul on testimisele kulutatud vähemalt 700 000 krooni. Sama palju läks riigile maksma kolm aastat kasutusel olnud (alustati aastal 2000) akadeemiliste psühholoogide (Aleksander Pulver nende hulgas) koostatud test, millega testiti ära terve Eesti kaitsevägi. Selle tulemuste põhjal oleks saanud hinnata meie sõdurite psüühikat palju põhjalikumalt. Aga kogu see nähtud vaev seisab nüüd kasutult kellegi seifis.

Millised on siis testi tulemused?

Näiteks 2007. aastal testiti ainult sobivust jaoülemaks, s.t vaadeldi liidriomadusi. Selgus, et 4302 testitust oli tulevasi kindraleid 387 (“väga hea” üheksal protsendil), pooled poisid sobisid enam-vähem (“hea” 20 protsenti ja “arendamist vajav” 29 protsenti). Ülejäänud, rohkem kui kolmandik, on aga loomult reamehed.

Autojuhiprofiili testimist alustas KRA 2008. aasta veebruaris. Testiti 3908 poissi. Neist 12,3 protsenti said tulemuse “väga hea”, 29,5 protsenti tulemuse “hea” ja 24, 6 protsenti tulemuse “arendamist vajav”. Ülejäänud kolmandikku on parem autorooli mitte lubada.

Kuidas mõistus, nõnda amet

Kaitseressursside Ameti peadirektor Kairi Rikko, miks määratakse just autojuhi ja jaoülema kutsesobivust?

Kaitsevägi soovis just nendele ajateenija erialadele profiilide väljatöötamist, sest jaoülemast juhi vastutus on teenistuses suur ning isikuomadused  tähtsad. Autojuhi puhul on olulised ka muud tegurid, eelkõige sõiduoskus ja -kogemus, aga teatud isiksusetüüpe tuleks nendel ametikohtadel siiski välistada, näiteks neid, kes tekitavad kergemini avariiohtlikke olukordi.

Samuti komplekteerib amet mõlemad erialad kaitseväe esitatud jaotuskava alusel juba eelnevalt, s.t amet arvestab muude näitajate hulgas (näiteks keskhariduse nõue jaoülematel) testitulemusi, ning heade ja väga heade tulemustega kutsealused kutsutakse ajateenistusse üldjuhul eelkutses ehk juulis.

Kui kokkuvõttes 40 protsenti testitutest said mitterahuldava tulemuse, siis kelleks nemad sobivad?

Jaoülemateks eelduslikult mittesobivad võivad hästi sobida näiteks autojuhiks, aga siiski mitte kõik. Iga kutsealuse individuaalne profiil on väga erinev. Põhimõtteliselt võivad need ajateenijad teenida sõduritena või teistel erialadel. Jaoülemate puhul eeldatakse lisaks vähemalt keskharidust, autojuhtide puhul B-kategooria autojuhiluba.

Juht kui selline:

• Firma SLG Thomas Inter­national testis viies väeosas kokku 153 jaoülemat, mille alusel pandi kokku jaoülema ideaalprofiil.

• Hinnatakse viie ­palli süsteemis, kus “viis” on ­väga hea, “neli” hea, “kolm” arendamist vajav, “kaks” ei sobi ja “üks” ei ole analüüsitav.