Vastavalt NATO eilsele sellekohasele teatele, nõustus Holland saatma ühe oma neljast allveelaevast Somaalia lähedastesse vetesse. Teatas öeldakse: „Allveelaeva kasutatakse selleks, et monitoorida piraatide laevade ja nende maapealsete sõjapealike vahelist sidet, et vältida kaubalaevade kaaperdamist ja nende eest miljonite dollarite väärtuses lunaraha nõudmist."

Tegu on esimese allveelaevaga, mis hakkab tegutsema NATO piraatlusvastase võitluse missioonis Aafrika Sarve juures - seni on piraate püüdnud ohjata vaid vee peal sõitvad sõjalaevad. Tegu on ühe kõige modernsema mitte-tuumaallveelaevade seas, mida on keeruline avastada isegi teiste allveelaevade poolt. Hollandi Walrus-klassi allveelaevad kasutavad diiselmootoreid, mitte tuumaenergiat, mis tähendab seda, et erinevalt oma USA ja Briti vendadest nad vee all praktiliselt „roomavad", sest kasutada tuleb akusid. Lühike sprint kaubalaevade kiirusega on siiski võimalik, kuid siis tühjenevad akud juba vähem kui poole tunniga. Selleks, et kiiremini liikuda, peab selline allveelaev pinnale tulema. Akusid saab siiski laadida ka nö periskoobi-sügavusel liikudes.

Need piirangud tähendavad, et diisel-elektri allveelaevadel on väga raske liikuvale sihtmärgile läheneda ilma, et nad pinnale tõuseksid - ja neid märgataks. Samas on elektrimootori töö käratu, mistõttu vetesügavustes on neid äärmiselt raske avastada, vähemalt eilse päeva passiivtehnikaga (ainult kuulates). Samas, kui selline allveelaev juhitakse vee all sihtmärgi trajektoorile, võib ta selle lühikese aja jooksul, kui akud vastu peavad, olla väga ohtlik.

Miks siis NATO otsustas saata käbedate Somaalia piraatide vastu saata Walrus-tüüpi allveelaeva, mitte tuumaallveelaeva, mis on palju kiirem ja võib kuid vee alla jääda?

Tehnosait The Register pakub vastuse: asi on selles, et pisike Walrus-klassi allveelaev (veeväljasurve vee all 2800 tonni) suudab võrreldes näiteks briti pirakate Astute-tuumaallveelaevadega (7800 tonni) minna palju madalamatesse rannikulähedastesse vetesse, kust on suurem tõenäosus pealt kuulata maapealsete tugipunktide ja piraadilaevade, võimalik, et ka rannikul seisvate kaaperdatud laevade vahelist sidet.

Aafrika Sarv on olnud piraatide lemmik juba pikka aega, ja on selleks jäänud vaatamata NATO sõjalaevadele. Alles kaks päeva tagasi kaaperdati 14000-tonnine tanker Golden Blessing. Rahvusvahelise Merendusagentuuri andmeil toimus eelmisel nädalal neli kaaperdamiskatset, mis nurjati. Üks laev pääses tänu sellele, et laevale palgatud turvameeskond avas piraatide pihta tule. Teistel õnnestus pääseda vähemletaalseid mooduseid kasutades.