Kirjast selgub, et Kofkini firma lasi putka püstitada ilma ehitusloata, mille väljastamiseks on vaja naabrite, st Sõnajalgade klanni nõusolekut. Loa andmisest keeldutakse kirjas kategooriliselt. Ometigi on putka püsti! Teiseks on advokaadi väitel tegu 100% transpordimaaga, kuhu ei tohtivat midagi rajada. Seega väidavad Sõnajalad (advokaadi vahendusel), et Kofkini putka on ehitatud ebaseaduslikult, ehitusloata ja naabrite nõusolekuta transpordimaale ja ähvardavad loa andmisel linna kohtusse kaevata.

Tallinna pressiteenistus teatas vastuseks Ekspressi päringule, et linnaplaneerimise amet on väljastanud ehitusloa ajutise ehitise - kiirtoitlustuskioski püstitamiseks ning seega ei ole tegemist ebaseadusliku ehitisega. Lisaks on ameti teatel enamik Tallinnas rajatud ajutisi kioske transpordimaal.

Kuid eriti küüniline ja silmakirjalik tundub Sõnajalgade kirja teine osa, milles on kirjas, et putka muudab võimatuks ajaloolise hoone renoveerimise.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna peaspetsialisti Oliver Orro sõnul pole Sõnajalad üritanudki hoonet renoveerida. „Nad pole kunagi huvi tundnud, kuidas vana hoonet renoveerida. Olukord on siin hull juba 90ndate algusest," nentis Orro. Sellist hoolimatust võiks lausa kuritahtlikuks nimetada, sest muinsuskaitseinspektorite paari aasta tagune ülevaatus näitas, et hoone on seest sisuliselt tühjaks mädanenud ja seda hoiab veel koos peamiselt ainult voodrilaudis.

Kui renoveerimisplaane pole keegi näinud, siis uusehitise püstitamise plaan krundile, praeguse käsitööturu alale on olemas. Orro sõnul oli see radikaalselt moodne ja fantastiline ning lükati muinsuskaitsjate poolt seetõttu kui vanalinna sobimatu tagasi. Amet esitas Sõnajalgadele mitu aastat tagasi tingimused, kuidas projekti peaks muutma, kuid Sõnajalgade poolt on sestpeale valitsenud vaikus. Linnaplaneerimisametisse saadetud kirjas väidavad nad aga, et detailplaneeringu menetlus on viibinud „Tallinna linna tegevusetuse tõttu".

Ajalooline maja on kavandatud Kaarli kiriku kuulsa projekteerija Otto Pius Hippiuse samuti arhitektiametit pidanud venna Karl Hippiuse poolt 1872. aastal. Historitsistliku linnavilla seinal oli omal ajal tahvel, mis ütles, et majas töötas kunagi apteekriabilisena Oskar Luts ja siin kirjutas ta suures osas oma "Kevade".