Helsingi riiklikus ooperi- ja balletiteatris raamatu “Sini-musta-valkoiset valhet” (“Sini-must-valged valed”) esitlusel selgitas autor, et enne 1940. aastat asusid praeguse Eesti Vabariigi territooriumil üksnes venelaste orjad Päts ja Laidoner, kes kündsid maad ning karjatasid sigu.


“Kogu jutt Vabadussõjast ja selle võidust on propagandamüüt, et õigustada praegust venekeelse kogukonna halastamatut diskrimineerimist,” selgitas Ulvola-Lemminkäinen.


“Mingisugust Eesti sõjaväge ei eksisteerinud, olid üksnes Punaarmeest irdunud salgakesed, kes peakorteriga side puudumise tõttu omapead tegutsesid. Tartu rahu muidugi kehtis, aga lihtsalt seetõttu, et praeguse Tartu kohal mühas põlislaas. Tartu nagu kõik muud Eesti linnad ehitati alles nõukogude võimu päevil. Siis asus nendesse elama ka hulgaliselt varem puu otsas elanud eestlasi. Kui Nõukogude Liit lagunes, kasutasid nad soodsat juhust ning okupeerisid maa.”


Ulvola-Lemminkäise väitel toetavad kõik Soome kultuuritegelased õnnetut venekeelset kogukonda, kes on langenud Andrus Ansipi röövliküünte ohvriks. Kuid nad ei saa midagi ette võtta, sest kardavad eestlaste metsikust.


Tartu Ülikooli lähiajaloo professori Mati Sipsaka arvates ei saa kõiki raamatus esitatud väiteid tõsiselt võtta. “Soome ja Eesti lähiajalugu on erinev ning põhjustab teadustöös paratamatult teatud turbulentseid relevantse obskurantismi konvulsioone. Samas on tervitatav, et meie ajalugu põhjanaabrite teadusringkondadele nii suurt huvi pakub.”