Helsingi projekti eestvedajad loodavad, et uut muuseumi külastab 400 000 – 650 000 inimest aastas. Neist 55 000 – 100 000 oleksid esimest korda Soome tulevad turistid.

Soome kultuuriminister Paavo Arhinmäki aga küsib, kas muuseumi ehitamine ikka tasub ära. Muuseumi rajamine maksab 140 miljonit eurot. Selle käigus hoidmiseks peab linn puhtalt peale maksma vähemalt kolm miljonit eurot aastas.

Arhinmäki kahtleb, kas riik peaks toetama USAs tegutsevat rikast Guggenheimi fondi (20 aasta pikkune litsents maksab 30 miljonit dollarit), valmistudes samal ajal eelarvekulude kärpeks. Pole välistatud, et muuseumi ehitamiseks peab riik muude kultuuriprojektide arvelt kokku hoidma.

Suure muuseumiprojekti üle vaieldakse ka siinpool Soome lahte. Veebruaris otsustab Euroopa Liit, kas anda raha Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue maja ehitamiseks Tartusse.

Tõenäoliselt Eesti ei saa raha, sest projekt ei ole majanduslikult mõttekas.

Väidetavalt on ERMi kavandatav külastajate arv kuue aasta pärast 170 000 inimest aastas. Väidetavalt seetõttu, et erinevalt Guggenheimi projektist, mille tasuvuse arvutused on Helsingi veebis kõigile kättesaadavad, ei ole ERMi andmed avalikud.

ERMi direktor Krista Aru lubab: “Dokumendid lähevad kohe avalikuks, kui on tulnud ELi komisjoni otsus.”

Euroopa Komisjon kahtleb külastajate arvus. Eesti uhkeimas muuseumis Kumus käis mullu 155 000 inimest, kusjuures Kumu asub neli korda suurema elanike arvuga Tallinnas.

Välisturistide arv on veelgi rohkem Tallinna kasuks. Ja erinevalt Guggenheimi muuseumist ei planeerita ERMi maja südalinna, vaid Tartu servale endise Raadi mõisa alale.

“Praegu usun veel 25 protsenti,” ütleb Brüsseli raha saamise šansi kohta direktor Aru. “Vahepeal ei uskunud ma enam üldse.”

“Kardan, et see saab olema raske ja vaevaline,” arvab Aru võimalusest, et Eesti hakkab ERMi uut maja ehitama oma rahast.

Sel võimalusel on poliitiline toetus. Peaminister Andrus Ansip lubas detsembri alguses valitsuse pressikonverentsil, et “Eesti Rahva Muuseumi ehitame valmis niikuinii. Põhimõtteliselt ma ei välista, et ehitame Kultuurkapitali vahenditest.”

Rahandusminister Jürgen Ligi lisas, et “meie kohustus on leida retseptid, olgu see Euroopa raha, mille suhtes kahtlused ei ole välja mõeldud, või mõni muu skeem.”

Skeemi veel ei ole. Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk ütleb, et riik püüab suuremate investeeringute rahastamise otsustada aprilliks. Praegu töötavad Riigi Kinnisvara AS ja kultuuriministeerium läbi alternatiive ERMi rahastamiseks.

Kaalukausil pole ainult ERMi uus maja. ERM tahab euroraha turismi toetamise meetme kaudu. Kuna muuseum on väga kallis, siis seisavad tema taga kinni teised turismiprojektid.

Kui ERM ära kukub, muutuvad rahastatavaks pingereas allpool olevad objektid. Esimesed neist on kuuldavasti Narva unikaalsed bastionid. Kuid nemadki asuvad “vales” linnas, mis ei tõmba Lääne turiste.

Ja isegi võimalike uute projektide puhul peaks töö käima hullumeelselt kiires tempos, sest Euroopa Liidu rahaeraldised on tähtajalised. Ses mõttes oli tõenäoliselt õigus regionaalminister Siim-Valmar Kiisleril, kes soovitas sügisel valitsusel ERM edasi lükata ja muud asjad töösse anda.

Guggenheim vs ERM

muuseumGuggenheimERM
maksumus, mln €14063
kogupind, m212 00033 300
sh näituse pind, m239006000
külastajaid aastaskuni 650 000170 000