Vähemalt nii tuleb välja neist tuhandetes kommentaaridest, mis lugejad kirjutasid Sepperiga seotud artiklite juurde internetis. Õhtulehe veebis, kus 6000st küsitlusele vastanud inimesest 90% tunnistas, et nad ei saa aru, millega volinik tegeleb, võetakse rahva kuvand volinikust kokku: „bürokraatlik seaduses pingsalt järge ajav elukauge inimene“.

Kui muidu pole voliniku tegevus laineid löönud, siis möödunud nädalal tõusis ta avaliku tähelepanu keskmesse. EELK Saarte praostkonna praost Veiko Vihuri nõudis lausa Sepperi ametist lahkumist. Evelyn Sepp astus see-eest Sepperi kaitseks välja.

Põhjuseks oli kaks menetlust, mis Sepper algatas. Esiteks Saaremaa kolme päeva jooksu korraldajate Tõnu Vaheri ja Helen Jürjo suhtes, kes lükkasid tagasi Aafrika jooksjate osalemispalved, sest neile teadaoleva informatsiooni põhjal oli alust arvata, et „jooksjate“ tegelik eesmärk on saada sissesõiduluba Euroopa Liitu. Kas vabatahtliku töö tegijad peavad tõestama, et nad pole kaamelid? Volinik kahtlustab rassistlikke eelarvamusi ja diskrimineerimist.
Teiseks menetlus geikristlaste kogu asutajaliikme, emeriitõpetaja Heino Nurga pärast, kelle EELK konsistoorium kustutas vaimulike nimekirjast. Volinik kahtlustab diskrimineerimist seksuaalse sättumuse põhjal. Praost Veiko Vihuri arvates on aga erinevate tööorganite protokolle, helisalvestiste jms nõudmine sekkumine kiriku siseasjadesse.

Kuid õigupoolest pole veel midagi toimunud, mingeid otsuseid langetatud. Inimesed, kelle nime Sepper ei täpsusta, esitasid talle kaebused, volinik hakkas asja menetlema ja esitas lihtsalt arupärimise. Selle põhjal kujundab ta oma arvamuse.
„Eelmise nädalal võttis minuga ühendust 14 erinevat meediaväljaannet, aga ma ei öelnud midagi. Ei saa ka teile öelda, enne kui pole lõplikku õiguslikku hinnangut,“ jääb ta kidakeelseks.

Kidakeelsus on üks põhjus, miks Sepper netikommentaatoreid närvi ajab (teine on kõrgeks peetav palk, mis tegelikult nii kõrge polegi, kodulehe andmeil 34961 krooni kuus). Teadmatus on teatavasti paljude hädade põhjus. Miks ei seleta Sepper rahvakeeli lahti, mis tema kui voliniku arvates Eestis valesti on, vaid pigem väldib meediat. Kui aga volinik suu lahti teeb, tsiteerib ta peast seadust nagu Hamleti monoloogi.

Kidakeelsus väljendub ka voliniku veebiportaalis www.svv.ee, millel vaatama teravale debatile meedias pole rohkem kui kuu aega mingeid uudiseid teatada. Viimane märge voliniku ettekannete kohta pärineb nelja aasta tagant, kui Sepper veel ametis ei olnudki.

Võib-olla on rahvakauguse ja kantseliitliku väljendusviisi põhjus selles, et tegemist on juristiharidusega inimesega? Kindlasti mitte. See oleks ju eelarvamuslik lähenemine. Kuid teadlikkuse tõstmine on üks voliniku tööülesandeid. Ometigi paistab, et Sepperil on tähtsamaid tööülesandeid, sest intervjuu soovib ta kokku leppida kuhugi tulevastesse nädalatesse.

Või on asi kinni tema isikus? Veidikese järelpärimise peale kuulen järgmisi arvamusi: selge mõtlemisega inimene, hea närviga jurist (Tartus ja Prantsusmaal õppinud), kõva feminist.

Üks esimesi kordi, kui Sepper avalikkuse tähelepanu pälvis, oli 2003. aastal, kui ilmus väljaanne „Tilliga ja tillita: retsepte Eesti feministidelt“. Seal tutvustab ta end kui heteroseksuaalses suhtes olevat inimest, kelle eeskuju on USA õigusteadlane ja pornovastane radikaalfeminist Catherine MacKinnon ja kelle lemmikšovinist on endine justiitsminister Märt Rask (tema tegude eest soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmise takistamisel). Feminismi peab ta maailmaparandavaks mõtteviisiks ja intelligentsuse mõõdupuuks.

Selles raamatus kirjutas Sepper „emaste säärte dekarvastumise“ sundusest ja kuritegelikust organisatsioonist ÜNPB — Ülemaailmne Naistevastase Panvandenõu Büroo. Jutt käis sellest, et naisi sunnitakse olema keegi, kes nad pole.

Niisiis oskab Sepper lopsakalt väljenduda küll, kui tahab. Ning ka aktiivsusest pole justkui puudu.
Ta on osalenud vähemalt kahel omasooiharate rongkäigul, Balti Uhkusemarsil — Baltic Pride´l.
Tema eestvedamisel peetakse Eestis 17. mail rahvusvahelist homofoobia-vastast päeva.
Ta on pakkunud, et osa lapsepuhkusest võiks reserveerida isadele.
Korduvalt on ta rääkinud meedias meeste-naiste palgalõhe probleemist, mis tema arvates pidanuks olema viimaste valimiste keskseks teemaks. (Samas imestab ta, et uuringu järgi pole 85% ulatuses teada, millised on 30,9%-lise palgalõhe põhjused.)
Huvitav on tema väide, et ehk ongi õpetajate palgad nii väiksed sellepärast, et õpetajate seas on palju naisi.
Ettevaatlikult on ta tõstnud diskussiooni objektiks sookvootide kehtestamise (nagu Põhjamaades, 40%).

Ent paistab, et selgitustööd on tal veel palju teha. Miks muidu kaebavad 40le lähenevad paksud ja kiilanevad mehed, et neid ei lasta modellisaates osalema, 30ndates kenad naised aga kurdavad, et moeäris eelistatakse homosid? Värvikam keelekasutus, mida volinik kunagi valdas, tuleks kindlasti kasuks.