Kui praegu võib avalikes kohtades sigareti ette panna üsna muretult ja näiteks kaubanduskeskuste uste juures peab poodi siseneja pahatihti läbima suitsumüüri, siis sügisest karmistatakse tubakapoliitikat ja suitsetamiseks jääb kohti üha vähemaks. Koostatav nn roheline raamat muudab tubakapoliitikat mitmeski punktis kardinaalselt.

„Meil on laual ettepanek valitsusele kehtestada kõikide avalike hoonete ette suitsuvaba tsoon,” rääkis töörühma eest vedav sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet.

„Hetkel ei ole veel kokkulepet saavutatud, kui mitu meetrit see suitsuvaba tsoon peaks olema, aga kindlasti peab ja siia alla lähevad ka kaubanduskeskuste sissepääsud,” lausus ta.

Rohkem otseseid keelde Normeti sõnul arutlusel ei ole. „Me liigume siiski selle poole, et ka tööl ja kodus võimalikult vähe suitsetataks. Koju me küll kellelegi tungida ei saa, kuid töökohtades plaanime järk-järgult suitsetamisvõimalusi piirama hakata,” lisas ta.

Teisisõnu plaanitakse vähendada tööl suitsetamisvõimalusi sellega, et kaotatakse ära suitsuruumid. Normet ütles, et kindlasti ei näe see välja nii, et 1. jaanuaril kaovad kõik suitsuruumid, vaid seda tehakse järgemööda.

„Hetkel plaanime seda teha nii, et leiame ettevõtted, kes head eeskuju näitaks. Ja muidugi peab sellega liituma ka sotsiaalministeerium,” kirjeldas Normet.

Seadust eiratakse

Kuid see on tulevikumuusika. Praegu võib kõikjal kohata inimesi, kes ei hooli ei seadusest ega ka keelavatest märkidest. Eesti Päevalehel õnnestus paaritunnise eksperimendi käigus suitsetavaid inimesi kohata näiteks rongijaamas, jalakäijate tunnelis, sadama reisiterminalis ja isegi tanklas, kus kõikjal on suitsetamine seadusega keelatud.

Peale seaduse jätavad suitsetajad külmaks ka kaasinimeste märkused.

„Mõni aeg tagasi seisin ma bussiootepaviljonis ja inimene ei teinud üldse välja minu märkusest, et siin on keelatud suitsetada ja väljas on ka vastav märk,” rääkis murelik tallinlane. „Kui ma selle peale politsei kutsusin, vastati mulle, et see on liiga väike asi ja selle peale nemad välja ei sõida.”

Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja esimehe Andrus Lipandi sõnul on politseil vähe võimalusi selliste rikkumiste vastu võidelda. „Kahtlemata on see deklaratiivne, sest „seadusesilm” seadusrikkujat vastutusele võtta ei saa, kuna see on enne sealt lahkunud, kui teda saaks vastutusele võtta,” rääkis ta.

„Asja mõte on olnud kaasata kaaskodanikke seaduse täitmist järgima, kuid meie ühiskonnas see veel ei teostu. Seda on näidanud ka asjakohased uuringud, et inimesed ei sekku, pigem väldivad seadusrikkuja korralekutsumist,” märkis Lipand ja lisas, et peab arrogantseks suitsetaja soovitust: kui ei meeldi, mingu minema!

Ülemiste näitab teed

Ülemiste keskuses on juba kuu aega iga sissepääsu juures suitsuvaba ala, mis sotsiaalministeeriumis kavandatava eelnõu jõustumisel muutub normiks mujalgi.

„Eks ta sellepärast loodud sai, et vahel on suitsetajatest ikka väga ebameeldiv mööduda,” rääkis Ülemiste keskuse direktor Guido Pärnits. Tema sõnul on nüüd turvameestel, millest kinni hakata, ja suitsuvaba ala on end igati õigustanud. „Turvameestel on nüüd vähemalt hea põhjus inimesi sealt ära ajada, kui vales kohas suitsetatakse.”



TUBAKASEADUS

Juba praegu on keelatud
suitsetada muu hulgas:

- tanklas,

- reisiterminalis,

- jalakäijate tunnelis,

- ühissõidukite ootekojas,

- sportimiseks ettenähtud ruumis,

- riietus- ja tualettruumis (kui see pole erakasutuses),

- korterelamu koridoris jne.