21.11.2008, 00:00
Sport nii noortele kui ka vanadele
Kardisõit on noortele annetele hüppelaud päris autosporti, vanematele huvilistele aga meeldiv viis sportlikult ja põnevalt vaba aega veeta.
Vormelihuvilised teavad, et kardisõiduta tippu ei jõua. Kardiga
alustasid Schumacher ja Häkkinen, Hamilton ja Kubica. Ka Marko Asmer ja
Tõnis Kasemets kihutasid enne vormeleid kardiga.
Kardisõidukogemus ei jookse külgi mööda maha
rallisõitjalgi. Mullu meie rallidel hiilanud venelane Jevgeni Novikov
jõudis enne seda kardisõidus korralikule Euroopa tasemele.
Isegi Markko Märtin olla nooruses ühel
kardivõistlusel osalenud.
Kust alustada?
Üldine reegel: mida varem, seda parem. Cadet-klassis lubatakse
stardijoonele juba kuueaastaselt. Edu ei pruugi kiirelt tulla, aga tasapisi
arenedes saavad põhitõed korralikult selgeks.
Kõrvalt tunduvad lastekardid aeglased ja naljakad, kuid see mulje on
petlik. Kuue- kuni kaheksa-aastased poisid läbisid Põltsamaal
Cadetiga ringe pisut rohkem kui 47 sekundiga.
Sealsamas
Põltsamaal võib iga soovija ka hobikarti proovida. Kellel
õnnestub kirja saada ringiaeg alla 50 sekundi, võib ennast lugeda
juba korralikuks sõitjaks. Ise roolis istudes ei tundu sõit enam
üldse naljakas ega ammugi aeglane.
Illusioone luua ei maksa
– kardisõit on kallis spordiala. Teisalt ei taga ka kõrgeim
rahamägi automaatselt edu. Kulude põhjalik planeerimine ja
läbimõeldud tegutsemine aitavad alati.
7000 krooni
maksev hõbedaselt sillerdav sõiduülikond näeb
2000kroonisega võrreldes küll efektne välja, ent kui palju
sellest ringiaeg paraneb? Hinnavahe eest võib aga osta kaks jooksu rehve
ja natuke jääb ülegi.
Piisavalt suure eelarve korral
võib kvaliteetset kardijooksutamise teenust Eestis vabalt osta.
Tavaliselt hakkab siiski isa (või vanem vend või keegi
teine, tavaliselt meesinimene) ise mehaanikuks. Esialgu tähendab see
paratamatult ka altminekuid. Aga eks mehaanik ja piloot pea õppima
käsikäes, sealhulgas ka üksteise mõistmist. Lapsevanema
varasem võidusõidukogemus ei pruugi sugugi abiks olla. Williamsi
F1-piloot Nico Rosberg on oma kardikarjääri alguse kohta meenutanud,
et tema isa oli maailma kõige halvem kardimehaanik, kes kogu aeg midagi
tegemata unustas. Keke Rosberg aga tuli omal ajal vormel-1
maailmameistriks.
Maailm käega katsuda
Kui alustamise plaan tõsine, tasuks kõigepealt käia
kardivõistlust vaatamas. Eestis on neli korralikku kardirada (Aravete,
Käina, Põltsamaa ja Rapla) ning lätlaste ja eriti leedulastega
võrreldes oleme päris heas seisus.
Seejärel
võib võtta ühendust mõne klubiga (sedagi saab teha
otse võistlusel). Nende kohta leiab andmeid Eesti Autosporidiliidu
koduleheküljelt www.autosport.ee. Tallinnas Saurixi kardikeskuses tegutseb
ka kardikool, mis päris algajale vajalikke teadmisi ja oskusi jagab.
Võistlustehnikat ja varustust müüvaid tiime on Eestis
vähemalt kolm, samuti eksisteerib järelturg. Aasta jagu pruugitud
kardiga tippu jõuda ilmselt ei õnnestu, aga tagasihoidliku
eelarve korral on see kindlasti parim viis alustamiseks.
Edasi on
vaja kõva tahtmist, omajagu raha ja ka veidi õnne, ning juba
13aastaselt võib poiss või tüdruk oma ala maailma parimatega
jõudu katsuda. Rotax-klasside Eesti sarja võit annab nimelt
õiguse osaleda maailma karikavõistluste finaalis. Sealt on
Eestisse tulnud kaks võitu – 2005. aastal Kenneth Hildebrandile ja
2007. aastal Kevin Korjusele – ning seega võib öelda, et
maailmatase tuleb ise kodustele radadele kätte.
Vanus
pole takistus
Ka
rdisõit pole sugugi pelgalt lastesport. Maailmas leidub hulganisti
võistlussarju täiskasvanud huvilistele ning miski ei sega isegi
50aastaselt kardisõitjaks hakkamist. Eestiski on olemas sobilik
võistlusklass – Rotax Max DD2. Kuidas seal alustada?
Iga vähegi tõsisem huviline on ilmselt hobikarti proovinud.
Võistluskardil on selle tuima tükiga väga vähe
ühist. DD2 on võimas ja tundlik ning nõuab täpset ja
ettevaatlikku ümberkäimist.
Võimsuse ja massi
(vähemalt 173 kg koos sõitjaga) suhe tuleb tal parem kui
sportkupeel Nissan 350Z. Ent kardis istub piloot vaid paari sentimeetri
kõrgusel teepinnast, teda ei kaitse ei uksed ega katus, pikal sirgel
võib kiirus olla kuni 160 km/h.
Kardisõit on raske,
teinekord lausa füüsiliselt valus. Viis kiiret ringi raputavad algaja
nii põhjalikult läbi, et pärast ei seisa kohvitasski
käes. Kaitsevest on sama tähtis turvavarustuse osa nagu kiiver, sest
istmeservalt saadavad löögid võivad kergesti roideid murda.
Kõva meest ei maksa mängida. Paljud on seda proovinud ja hiljem
valuvaigisteid neelanud.
Varasemad võidusõidukogemused
tulevad kasuks, kuid hea tahtmise korral võib ka poole aastaga
täiesti korralikule tasemele jõuda. Sõltub muidugi, mis
eesmärgi keegi endale seab. Amatööride klassis otsitakse
enamasti adrenaliini ja teiste omasugustega võiduajamine pakub seda
piisavalt. Kuid on ka selliseid papasid, kes koos pojaga võidu
sõidavad – üks noorte-, teine “vanameeste”
klassis.
Kardiklassid Eestis
Töömaht (cm3) | Võimsus (hj) | Sidur | Käigud | Elektristarter | Jahutus | Sõitja vanus | |
Cadet | 60 | 5 | Jah | 1 | Ei | Õhk td> | 6–8 |
Micro | 85 | 12 | Jah | 1 | Ei | Õhk | 8–10 |
Raket | 85 | 12 | Ei | & nbsp;1 | Ei | Õhk | 10–14 |
Rotax Max Junior | 125 | 20 | Jah | 1 | Jah | Vesi | 13–16 |
Rotax Max Senior | 125 | 29 | Jah | 1 | Jah | Vesi | 15+ |
Rotax Max DD2 | 125 | 33 | Jah | 2 | Jah | Vesi | 32+ |
Kuidas toimub kardivõistlus?
Eesti kardihooaeg kestis tänavu viis kuud ning sisaldas kümmet võistlust. Võistlused toimuvad tavaliselt laupäeval, sellele eelnevad reedel ametlikud (mittekohustuslikud) treeningud. Päeva alustatakse kella 10 paiku soojendussõiduga. Sellele järgneb kvalifikatsioon ehk ajasõit, mis kestab tavaliselt 10 minutit. Loeb ainult kiireima ringi aeg, mille alusel selgub eelfinaali stardijärjekord. Klassid (neid on Eestis tavaliselt kuus) võistlevad kõik eraldi, seega jääb sõitude vahel ka pisut aega karti kohendada või ringi vaadata.
Eelfinaalis on korraga kaks rauda tules. Seal selgitatakse finaali stardijärjekord, sarjadesse kuuluvatel võistlustel jagatakse ka sarjapunkte. Sõltuvalt klassist tuleb eelfinaalis läbida vähemalt 8 kuni 15 kilomeetrit.
Finaalsõit (vähemalt 10 kuni 20 kilomeetrit) selgitab võistluse võitja ning annab eelfinaaliga võrreldes rohkem sarjapunkte. Finaalidele järgneb autasustamine ning kella 18ks on harilikult võistlus läbi.
Eesti kardihooaeg kestis tänavu viis kuud ning sisaldas kümmet võistlust. Võistlused toimuvad tavaliselt laupäeval, sellele eelnevad reedel ametlikud (mittekohustuslikud) treeningud. Päeva alustatakse kella 10 paiku soojendussõiduga. Sellele järgneb kvalifikatsioon ehk ajasõit, mis kestab tavaliselt 10 minutit. Loeb ainult kiireima ringi aeg, mille alusel selgub eelfinaali stardijärjekord. Klassid (neid on Eestis tavaliselt kuus) võistlevad kõik eraldi, seega jääb sõitude vahel ka pisut aega karti kohendada või ringi vaadata.
Eelfinaalis on korraga kaks rauda tules. Seal selgitatakse finaali stardijärjekord, sarjadesse kuuluvatel võistlustel jagatakse ka sarjapunkte. Sõltuvalt klassist tuleb eelfinaalis läbida vähemalt 8 kuni 15 kilomeetrit.
Finaalsõit (vähemalt 10 kuni 20 kilomeetrit) selgitab võistluse võitja ning annab eelfinaaliga võrreldes rohkem sarjapunkte. Finaalidele järgneb autasustamine ning kella 18ks on harilikult võistlus läbi.